K: Hooldusniiduk MTZ-82 haakesse
#61

Voogeli juppe võid Taurest küsida.
Vasta
#62

(02-02-2024, 20:20 PM)meli666 Kirjutas:  Oskab keegi öelda miskit, omab sellist Vogel Noot niidukit. Head ja vead?
On 2,5 meetrise niitelaiusega ja tehase andmelehe järgi miinimum nõutavad kilovatid 48.
Tavahingamisega Belarus 55Kw vist, ...
Murekoht on ka niiduki maapinna kopeerimine. Antud isendil on olnud rattad. Kronsteinid kaduma läinud, ainult üks ratas on järgi jäänud.
...
On see ratastega lahendus miskit pidi parem? Tavaliselt kasutatakse rulli, ka Vogel pakub rulli varianti. Jällegi pilt netist.


Nüüd teagi, kas liikuda rataste või rulli suunas. Eelmine omanik on kasutanud ainult taldadega, aga see väga ei toimi vist ja keerab kamarat ka pahupidi pööramisel. Niiduk ise kaalub 890Kg ja need tallad peaks oluliselt laiemad olema.

Omanud ei ole, kasutanud olen ja teiste kogemusi on kümnete isendite kohta.

Enne millegi edasiehitamist lase korraks traktori taga ringi tööpööretele. Et ei ole oleks pärast halba üllatust kõverakslastud võllist... Kõikide vasarate kinnituskõrvad vaata ka üle, et poleks sita keevitusega "parandatud". 

Vaadates kõverakslükatud tagatala, siis ei imesta ise ärakukkunud rataste üle. See EI OLE uudismaapurusti puidu mullagasegamiseks , vaid rohumaapurusti. Pöidlajämedune võsa veel läheb, aga üle selle lõhub masina ära.

Rull või rattad on pigem Sinu valiku küsimus. Kas soovid hekseldatud materjali kiiret mädanemist, põllulolevate mutimullahunnikute (ja karjamaade puhul ka pasalätakate) laialivedamist) või pigem õhulist hekslit ja kerget vedamist? Rattad on kergemad vedada ja nagu öeldi, siis ka pehmemad. Samas leiab ratas üles need augud, millest rull oma laiuse tõttu üle veereb. Küll leiab rull üles KÕIK kivid, kännud ja pokud.

Russ jõuab seda kindlasti vedada mingil kiirusel. Purustusniiduki korral pole mingit "minimaalset tööks vajalikku võimsust", sest vajaliku energiahulga hulga määrab tehtav töö. Ja kaudselt ka masina enda mass - liiga väike traktor ei saa seda maast lahtiSmile  Ehk mida rohkem massi ajaühikus tahad läbi ajada, seda võimsam peab olema ees väntaja. Suurema taimikuga lihtsalt töötad aeglasemalt. Tahad kiiremini, paned suurema hobuse vedama. Mainitud vabalthingeldava russi korral võiks käigud II-IV olla kasutatavad kuni kapotikõrguse heina puhul, kui mootor vähegi jõus. Üle selle ei pruugi piisavalt aeglast käiku leiduda...

Ma muretseks rohkem JSV reguleeringu pärast....

Mis puudutab rippsüsteemiga maapinna kopeerimist, siis ega seda ükski traktor aktiivselt ei oska. Uuemate elektroonilised tõmbejõu mõõtepoldid on küll üsna head, aga masin ei oska teha vahet liiga tugevast mahatoetumisest tekkinud tõmbejõu suurenemisel ja liiga tummisesse heina sõitmisest tekkinud takistusest - ühtviisi hakkab kergitama. Ning ega seda pole ka vaja - valdav osa lääne masinate rippsüsteeme niikuinii ei hoia ülespoole vastu, ainult allapoole toetab. Russiliste ujuvasend peaks küll täiesti piisav olema. Ning nagu mainiti, siis saab kasutada pikergusi avasid püsttõmmitsatel. Siis tuleb muidugi meeles pidada, et transpordiasendis võib ka ikka VÄGA viltu vajuda...

Vabajooksuga reduktorit ei usu, aga võimatuks seda ei pea. Ka see selgub proovikäivitusel. Mõni kodanik on üritanud ka JSV võlliotsa pidurilinti lõdvendades sellest mööda hiilida, aga pole neil kellelgi traktori lülitusmehhanismid pikalt pidanud.
Vasta
#63

Mul on jõuvõtuvõlli pidur pea täiesti maha keeratud ja sellel erilist vajadust ei näe tavakasutuse puhul.
Ega ta oma ühe lindiga niimoodi ka ei pea et nagu kännu taga ja alati saab kangi aeglasemalt tagasi tõmmata...
Käivitamine on küll lintidele raske ja ma proovisin kunagi 3 meetrisega töötada kuid seda on ikka palju.
Esiteks ilma raskuseta ees on ülesmäge kergelt probleemne ja pehme maa võib kohe ära unustada.
Korra lasin kinni ka sellises umbes kapotini heinas ja seda arutamist jätkus ikka pooleks tunniks...
Haamritega niiduk muide ei ole päris nii, et saab hästi aeglaselt minna ja siis peab arvestama, et tulemus jääb suht rõve silmale.
Sellised puitunumad-tugevamad kõrred tahaks et tera läheneks neile hooga ja kõrs jääks serva taha kinni ning umbes selline olukord, kus tulemus oli nagu muruniitjaga tekkis 1600 pöörde ja 7 käiguga.
Paraku neil pööretel ei jõua isegi turbomootor piisavalt kiirelt reageerida ja kui raskeks läheb mähib algul kõrred ümber ja viimane ring rebib juba koos juurtega välja.
Vasta
#64

Eks tuleb jah võlli sirgsus väheke sobivamate ilmadega ja kardaani leidmisel esiteks ära proovida. Kuigi müüja vaatas silma sisse ja väitis sirge olevat...
Niiduki läbisõit väga suur ei tundu olevat, laagripukkide kinnituspoldid originaal värvi all. Sama ei tea ka, kui tihti neid laagreid kulub.
         
Kas nende Y terade vahetamisel peab ka tasakaalu peale mõtlema? Mõni küljes olev on üsna kulunud, peaks mingi aeg huvi pärast ära kaaluma.
   
Vasta
#65

Vajadusel võib ikka ühekaupa vahetada kui mõni katki või nässus aga kui enamik ära kulunud siis korraga uued panna mõistlik. Komplekti hind ei pruugi kodukasutajale talutav olla. Toona tõime ka Taurest tükke, hind oli krõbe ja proovisime mingeid teisi terasid ja hakkasid jamad, lõpuks võtsime ikka Taurest. 
 Kas terade vahel torujupil ka laba küljes on või sellel mitte? Minu mäletamise järgi aitasid need rohumassi kiiremini välja visata ja töökiirus oli parem kohe. Kellegil vast värskemad kogemused teab täpsemalt.
Vasta
#66

(03-02-2024, 19:35 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Niiduki läbisõit väga suur ei tundu olevat, laagripukkide kinnituspoldid originaal värvi all. Sama ei tea ka, kui tihti neid laagreid kulub.
...
Kas nende Y terade vahetamisel peab ka tasakaalu peale mõtlema? Mõni küljes olev on üsna kulunud, peaks mingi aeg huvi pärast ära kaaluma.

Mõrade ja korduvate pingutusjälgede puudumine laagripukkide läheduses annab alust lootuseks, et seekord ehk polegi võlli kõveraks lastud.

Nagu öeldi, siis üks tera mitmesajakilost pöörlevat massi väga ei raputa. Aga terad võiks olla vastaskülgedel võimalikult "samas pikkuses". Kindlasti tuleb kasutatud terade puhul jälgida ka mõrade puudumist kinnitusavas!

Mis puudutab heitelabaga distantspuksi, siis kindlasti on sellest kasu väljaviskel ja ka terade puhtanapüsimisel. Neil on kaks viga. Esiteks maksavad rohkem ja teiseks kipuvad niiduki mätasselaskmisel katki minema.

Reduktori võimalikku vabajooksu saab üsna hõlpsalt tuvastada kahekesi: üks hoiab torutangidega vedava võlli otsast kinni ja teine keerab rootorivõlli edasi-tagasi. Ühtepidi peab liikuma vabalt, teistpidi peab tekkima selgelt tuntav vedu taha sujuvalt ja mingite "agadeta". Kui saadad mulle seerianumbri ja täpse mudelitähise saan uurida, millisena see on tehasest lahkunud.
Vasta
#67

 Heitelabaga distantspuks-päris ametlik nimetus vist.
Kvernelandil nimetusega;tuulelaba,mida kahes pikkuses.
Enda omal olid tehasest lühikesed,nüüd jupikaupa pikemate vastu vahetanud mis tõstavad maast massi paremini ülesse,just rattajälgedest.
Vasta
#68

Heitelabad on olemas. Pole praegu paremat pilti, aga heitelaba küünib umbes tera painutus kohani. Kas see on nüüd lühike või pikk variant, ei tea.
   

Kui Ksf Võsa sest birkast miskit välja suudab lugeda, oleks huvitav teada. Ma sain aru, et see on päris vana niiduk. Birkal nagu miski kombinatsioon on, aga mõistus küll seda ei seleta.
   
Vasta
#69

Näe tegin sulle täna paar pilti.
7 cm pikkuse vahe.
Rattad kui teed siis kondlasti 360 kraadi pöörlemisega,on lihtsam nurkasi jms niita.
Kvernelandi fxj 10+aastat kasutuses,siiani kõik originaal kui mõni tera välja arvata ja rihmad.
[Pilt: 20240205_165153.jpg][Pilt: 20240205_165227.jpg]
Vasta
#70

(06-02-2024, 23:43 PM)I.A Kirjutas:  Päris kindlasti on sellise niiduki reduktoris vabajooksusidur. Kuidas ise ilma selleta ette kujutate seda pöörlevat massi "jõuetut" võlli välja lülitades või mingi kivi otsa sõites? Aastaid tagasi sai ka sellise reduktori laagreid ja simmereid vahetatud ..+ teehooluses viibitud 4,5 hooaega.
Vasta
#71

(06-02-2024, 23:53 PM)I.A Kirjutas:  Päris kindlasti on sellise niiduki reduktoris vabajooksusidur. Kuidas ise ilma selleta ette kujutate seda pöörlevat massi "jõuetut" võlli välja lülitades või mingi kivi otsa sõites? 
...

Kuidas täpselt kaitseb vabajooksusidur niidukit võlliga maakera nurga otsa sõites? Seda teevad pigem ajamirihmad.

Taure kinnitas, et reduktoris peab olema vabajooksusidur ja kardaan võib olla jäik.
Vasta
#72

(03-02-2024, 09:21 AM)v6sa Kirjutas:  Rull või rattad on pigem Sinu valiku küsimus. Kas soovid hekseldatud materjali kiiret mädanemist, põllulolevate mutimullahunnikute (ja karjamaade puhul ka pasalätakate) laialivedamist) või pigem õhulist hekslit ja kerget vedamist? Rattad on kergemad vedada ja nagu öeldi, siis ka pehmemad. Samas leiab ratas üles need augud, millest rull oma laiuse tõttu üle veereb. Küll leiab rull üles KÕIK kivid, kännud ja pokud.

See materjali kiirem mädanemine rulli lahenduse puhul on vist tagaluugi asendiga ka ju seotud? Kui luuk kinni, siis käib materjal rulli alt läbi, kui aga lahti, siis ilmselt viskab ju üle rulli taha. Mul see luuk üldse puudu, aga miskit tahan ikka teha sinna, nii liiga lahtine see värk.
   

Jupim aega juba mõelnud, et rattad või rull.
Otsitud sai Tartu adra vannas ja Saksa kaaruti rataste pöörel kolahunnikust. Klambriga vannas tala külge kinni ja miskine laagripukk ka pöörlemise jaoks ja oleks justkui valmis.
   

Käisin Taures ka rääkimas Vogelitest. Öeldi, et vanematel oli 13 tolli ratas, uuematel juba 14. Saksa kaarutaja ratas nende kõrval suht pisike oma 10 tolliga ja suurema mahutamiseks peaks seda harki ka juba ringi tegema.
   
Enda maid vaadates kipub olema vist rataste puhul ka see, et rattad kahelt poolt kokku künni vagu veerevad ja keskelt haukavad terad juba maad.
Seega rull oleks nagu sobilikum.
Rullidel on üldiselt pandud vist miskine vinkli latt ka küljele, et kleepuvat massi maha kraabiks?
Ise rulli ehitades peaks vist seda laagripuki lahendust vältima, kipub heina ümber võtma.
   
Vogelil on kuidagi teisiti lahendatud, et seda võlli vahel ei ole ja laagripukk on vastu rulli külge. Ilmselt ei korja heina nii hästi ümber.
   

Huvi pärast sai asjade hindu ka uuritud. 
Komplektne ratas 535+kõmm
Tagaluuk 979+kõmm
Tagarull 1950+kõmm
Eks tuleb ise leiutada ikka. Kallil niidukil on ka kallid varuosad. Y tera tükk Taures oli aga 4,95+kõmm, mis originaal asja eest polnudki hull. Müüakse siin analoog teri suht sama hinnaga.
Vasta
#73

Tagaluuk on ilmselt selle pärast ära võetud, et multšima ei hakkaks. Küi vähe niiskem hein siis tuleb jõupuudus kuna ei viska heina välja tagant vaid hakkab keerutama seda trumlis.  
Ma lõikasin enda omal 15 cm riba maha tagant ja jõudlus paranes märgatavalt. 

Rullik ja laagripukk on mul sama mis pildil. Keevitasin laagripuki külge umbes 45mm laiuse torujupi, et puki ja rulli vahe on vaevalt 3-4 mm.  Torujupi peale tõmbasin klambriga  klaasipesuvedeliku kanistrist lõigatud riba mis on tihedalt  vastu rullikut surutud.   Nüüd ei keri enam heina vahele. Võib lasta julgelt. Ja nüüd püsib ka laagril  määre sees. Varem keris heina vahele ja kuivatas laagri ära.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#74

Siin müüakse abirattaid:

https://soov.ee/25392911-abirattad-rehvid/details.html

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#75

Rulli lahendust keegi suurt ei kiida, tihti jooksevad laagrid kokku ja pukid purunevad.
Ratastega oma häda. Kui kahel pool külge need, siis selliste künnivagudega toimub keskelt maa freesimine. Kui lisaks veel ühe ratta keskele paneks, siis saaks asja paremaks.
         

See selleks. Otsustasin rulli kasuks. Kuidagi sattus neid kätte kaks, eri lahendustega.
   

Klassikaline lahendus, mis heina lihtsasti ümber kerib ja laagri hukkab.
   

Ja tagurpidi lahendusega rull, kasutuses Cabe niidukitel.
               

Eeliseks vast see, et heina ei keri nii lihtsasti ümber. Siiski olla sellegi laager suht ruttu kokku jooksnud. Ja niimoodi pikemalt ka edasi toimetatud, seega peab vaatama, kuidas laagripesade ja võlli pinnad üldse säilinud on.
   
Vasta
#76

(17-03-2024, 20:43 PM)meli666 Kirjutas:  Rulli lahendust keegi suurt ei kiida, tihti jooksevad laagrid kokku ja pukid purunevad.
....

Eriti lühiealised on laagrid neil traktori ristidel, kel määrdeprits kenasti kuuris naela otsas on. Kui päevas paar korda suurem pusa ümbert ära harutada ja kord päevas määrida, siis kestma küll. Laager on odav ja vahetus lihtne.

"Tagurpidi" laagerdus kardab peent sitket lehte (kastehein näiteks) ja loomulikult silovõrku vms. peenikest paela. Oskab vahele kerida küll ja teeb seal tüki rohkem kurja, kui lahtise laagerduse korral.

Sellega pead arvestama, et rull toob kõik kivid-kännud-piiritorud vastikult teravalt istmele kätte.
Vasta
#77

Need lahtist tüüpi laagrid on nii odavad, et neis pole mõtet määridagi, ok alguses on, kui laagri välimine saale pole veel ärakeeranud ja määrdekanalid ühtivad, kui pukk juba pisut kulunud ja näha et määre kohe seale nipli kõrvalt välja pressib, on varsti selle laagriga kõik. Vahetada neid tuleb koos pukiga. Laagri välissaale on kõva aga pukk kulub.
Vasta
#78

Kusjuures meil siin kohalikud on juba loobunud laagrite kasutamisest ja läinud plastikpukside peale.
Need kipuvad kauem kestma ja kui lihtne lahendus on et lööd vana välja kui läbi kuluma hakkab ja uue sisse siis neid on ka lihtne valmistada.
Võlliotsale said muidugi roostevabad torujupid kuumalt peale pandud et võlli ära ei kuluta aga kestavad päris hästi.
Hein läheb vahele, natuke teeb libedamaks ja liiva ei lase sisse visata.
Vasta
#79

(18-03-2024, 20:12 PM)huvi5 Kirjutas:  Need lahtist tüüpi laagrid on nii odavad, et neis pole mõtet määridagi, ok alguses on, kui laagri välimine saale pole veel ärakeeranud ja määrdekanalid ühtivad, kui pukk juba pisut kulunud ja näha et määre kohe seale nipli kõrvalt välja pressib, on varsti selle laagriga kõik. Vahetada neid tuleb koos pukiga. Laagri välissaale on kõva aga pukk kulub.
  


Ma panin üks kevad uued laagrid ja lõin kohe katted pealt maha. Kuulid jooksid pori sees. Pidas minu hooaja ehk  kolme hektari  kolm korda niitmist  ilusti vastu nagu kattega laager. Vahe oli selles, et kui uuesti niitma läksin siis käis rull kohe ringi aga kattega laaagrite korral pidi algul torutangidega liikuma murdma.
 
See aasta lähevad laagrid kolmandat aastat jutti ilma probleemideta. Torujupp aitas ikkagi. Enam heina vahele ei tõmba ja määre püsib nüüd sees.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#80

Kuhu see torujupp pannakse?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne