Gazel varuosade saadavus eestis?
#81

Korgitihend seda jama ei põhjusta. Võib küll süvendada, kuid ei põhjusta.

Kui jahutusradikast väljuv lõdvik on külm, on kõik hästi - praegused ilmad jahutavad väga tõhusalt.

Paha on see, et Sul on mõlemad soojenduse torud kuumad. See näitab, et salongi kütteradiaatoris soojusvahetust ei toimu, samas vedelik ringelda saab. Ehk nüüd on vaja teada, milline on konkreetse auto süsteem. Ning pilt nuppudest meid ei aita, nagu õigesti märgiti.

Üldiselt peab soojendusradikasse minev toru olema kuumeme, kui sealt tulev. Praegu kirjapandust jääb mulje, et asi on vastupidi...

Radikakorgist. Too pudenenud tihend on oluline vaid üleliigse vedeliku sundimiseks ülevoolutorusse. Rõhku hoiab paisupaagi avale toetav vedrustatud tihend, mis pildil praegu ülemine, kuid paagile keeratuna alumine on. Kui see tihend muutub plastikuks, siis võib ka rõhuga probleeme tekkida. Nagu ka mõranenud paagi puhul...

Praegu kõlab natuke sedamoodi, et õhk kas ei pääse kütteradikalt läbima või saab jahutusvedelik ilma radika kärge läbimata sissevoolust väljavoolu.
Vasta
#82

(Radikakorgist. Too pudenenud tihend on oluline vaid üleliigse vedeliku sundimiseks ülevoolutorusse).Üleliigse vedeliku laseb küll välja,aga jahtudes tõmbab sealt õhu süsteemi sisse,kui tihend puudu,sest reeglina paisupaak asub allpool seda korki ja vedelik vabatahtlikult ülespoole ei roni.
Vasta
#83

(27-01-2014, 11:55 AM)ahtos Kirjutas:  Radikakorgist. Too pudenenud tihend on oluline vaid üleliigse vedeliku sundimiseks ülevoolutorusse.Üleliigse vedeliku laseb küll välja,aga jahtudes tõmbab sealt õhu süsteemi sisse,kui tihend puudu.

Ülemine tihend ei mõjuta süsteemi loomulikku hingamist. Alumise tihendi keskel on alarõhuklapp, mille ülesanne on piirata süsteemi alarõhku täiendava õhu paisupaaki laskmisega. Külmakindel jahutusvedelik kipub olema päris tummise soojuspaisumisega ja mõlemad klapid saavad tegelikult päris usinasti töötadaWink

Kui ülemine tihend korras, siis võetakse vajalik (väike) õhukogus ülevooluvooliku kaudu. Kui tihend ei pea (või seda polegi), siis pole õhu päritolu kindel.Big Grin
Vasta
#84

Uus kork maksab 1-10 EURi, sõltub firmast. Paari päevaga kohal.
Tellin uue ära, siis proovin õhu välja lasta kuuskandist ja vaatan mis teeb.
Läheb paremaks või ei.

Aga korkidel on erinevad surved kirjas:
Näiteks: Avamisrõhk (bar) (surve): 0,9;

Mis see loeb? Peaksin tehasemanuaalist vaatama, äkki seal ka radikasurvest midagi kirjas.

Uurisin, mingit soojakraani pole asjal. On vaid mingi klapp mis asub armatuuri
all, radika juures vist. Nagu mingid luugikesed vms, krt teab täpselt.
Väga sellesse ei süvenenud, uurisin seda öösel unise peaga.

Teen esialgu lihtsamad asjad ära.

Tänud veelkord kõikidele abistajatele.
Vasta
#85

(27-01-2014, 11:47 AM)v6sa Kirjutas:  Korgitihend seda jama ei põhjusta. Võib küll süvendada, kuid ei põhjusta.

Kui jahutusradikast väljuv lõdvik on külm, on kõik hästi - praegused ilmad jahutavad väga tõhusalt.

Paha on see, et Sul on mõlemad soojenduse torud kuumad. See näitab, et salongi kütteradiaatoris soojusvahetust ei toimu, samas vedelik ringelda saab. Ehk nüüd on vaja teada, milline on konkreetse auto süsteem. Ning pilt nuppudest meid ei aita, nagu õigesti märgiti.

Üldiselt peab soojendusradikasse minev toru olema kuumeme, kui sealt tulev. Praegu kirjapandust jääb mulje, et asi on vastupidi...

Praegu kõlab natuke sedamoodi, et õhk kas ei pääse kütteradikalt läbima või saab jahutusvedelik ilma radika kärge läbimata sissevoolust väljavoolu.

Mul täpselt sama mõttekäik peas loksumas.
See, et sisenev toru on jahedam, kui väljuv, võib olla lihtsalt ära-arvamise viga, et kumb ikkagi siseneb, kumb väljub. Me ju päriselt seda ei tea, sest ühtegi otsa pole mootori töötades lahti võetud ega sellega vaadeldud kummast torust või voolikust vedelik paremini välja purskub. Loogiline?
Soojenduskraani pole. On luuk, mis suunab salongi sisenevat välisõhku kas läbi küttekeha või küttekehast mööda.
Kui õhk suundub küttekeha läbimata salongi, siis jääbki salong külmaks ja samas ka radikas jahutamata. Ehk siis kokkuvõttes sellise situatsiooni teiseks tunnuseks (lisaks külmetavale autosviibijale) on mõlemad kuumad radikatorud seal kapoti all. Loogiline?
Mis seda luuki juhib? Tross või elektrimootor?
Kui tross, tuleb leida üles mõlemad otsad tegemaks kindlaks, kas need on veel korrektselt kinnitatud või miski liides pliidinuppu keerates kunagi järgi andnud, purunenud.
Kui elektrimootorike, siis loomulikult kontrollida pealetulevad voolud (juhtmed, kaitse, pliidinupus olev reostaat/lüliti vms...) ja mootor ise pluss samuti ülekanded mootorist luugini.
Ma ei tea...
...minu poolt kõik.
Suure süsteemi korgi võib korrektsuse huvides uue soetada või materjali olemasolul ise tihendi meisterdada.
Vasta
#86

(27-01-2014, 12:00 PM)v6sa Kirjutas:  
(27-01-2014, 11:55 AM)ahtos Kirjutas:  Radikakorgist. Too pudenenud tihend on oluline vaid üleliigse vedeliku sundimiseks ülevoolutorusse.Üleliigse vedeliku laseb küll välja,aga jahtudes tõmbab sealt õhu süsteemi sisse,kui tihend puudu.

Ülemine tihend ei mõjuta süsteemi loomulikku hingamist. Alumise tihendi keskel on alarõhuklapp, mille ülesanne on piirata süsteemi alarõhku täiendava õhu paisupaaki laskmisega. Külmakindel jahutusvedelik kipub olema päris tummise soojuspaisumisega ja mõlemad klapid saavad tegelikult päris usinasti töötadaWink

Kui ülemine tihend korras, siis võetakse vajalik (väike) õhukogus ülevooluvooliku kaudu. Kui tihend ei pea (või seda polegi), siis pole õhu päritolu kindel.Big Grin
Kui tihend korras võetakse paisupaagist ikka tosooli mitte õhku,seda võtab siis kui tihend puudu või katki.Kuna mulle meeldib soojas autos kulgeda ja omanud ja ka nööki näinud sellise süsteemiga üksjagu autosid jagan lihtsalt oma kogemusi.Praegugi peres 3 sellise süsteemiga isendit.0,9 barine kork sobib küll.
Vasta
#87

(27-01-2014, 13:55 PM)ahtos Kirjutas:  ....
Kui tihend korras võetakse paisupaagist ikka tosooli mitte õhku,seda võtab siis kui tihend puudu või katki.
...

Kehtib ainult siis, kui kork on paisupaagi ja mootori vahel. Kõnealusel preparaadil vist on... Seega minu paha, ka ülemine tihend on säärasel juhul oluline.

Tavapärane paigaldus on ikka säärane, kus kork on radikal või paisupaagil. Kui sealne ülevool läheb otse maha, siis pole ülemine tihend oluline. Kui paisupaaki või täiendavasse mahutisse, siis on.
Vasta
#88

Oh, loksus ikka paika. Ma hakkasin juba muretsema Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#89

Oma silmaga nähtud juhus ja sümtomid samad...autoks ainult VW jetta...
Laia mitmesoonelise rihma vahetaja oli rihma valesti paigaldanud ja veepump pöörles teisepidi.... Kummaline, aga nii ta oli. Big Grin
Samas veel ühel suuremat Peugeot`i ei saanud soojaka, kuna sellel mudelil motori seiskamisel suletakse el. mootoritega ka kõik õhukanalid...eelnevalt kunagi oli tehtud mootoripesu (talvel) ja pärast seda salongi enam soojaks ei saanud... Niiskus sattus vent. süsteemi klappidele ja mootori seiskamisel klapid sulgusid ja külmusid kinni. Hommikul käivitades aga el. mootorid murdsid plastikhoovad lihtsalt puruks ("jõud on taga" ütles karu, kui suvel suusatas) Big Grin
Odavam oli auto maha müüa.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#90

Kas h2rra müüb auto ka siis maha, kui suunatule pirn läbi põleb?


Pole mul seal mingeid elektrimootoreid. Kõik hoobadega / trossidega.
Tea kas mootor sai sõita liiga palju või on ilm liiga soe (kuigi pole, eriti selle tuulega) või oli radikakorgi ja voolikute näppimisest kasu, aga rohkem sooja on hakanud autosse tulema.

Äkki peaks uue tihendi tegema, pole võibolla uut korki vajagi siis. Kuigi see ei maksa midagi.

Aga sooja miskipärast jah rohkem peale korgi ja selle tihendi näppimist ja torude pigistamist. Homme proovin õhutada selle kuuskant otsaga poldiaugust.
Vasta
#91

Ilm ka poole soojem ju,aga enne õhutamist pane ikka tihend kaBig Grin.
Vasta
#92

Seda nn. õhutusniplit on küll võimatu välja keerata.. See totaalselt kinni jäänud sinna korgi juurde.

Ei aita siin vist ka gaasipõletiga kuumutamine.
Proovin õhutada lihtsalt radikakork maas, kuni enam ei mullita.


Panin siin vahepeal jahutusvedelikku juurde paisupaaki kuni MAX kriipsuni ja otse radikakorgi auku ka peaaegu ääreni.
Kui liiga palju, siis paisupaagil on rippuv voolik, kust liigne maha jookseb, kui vaja.

Aga puhuritest tulev õhk läks soojemaks.
Mis veel panin tähele, see termostaadi ja radikakorgi korpus, ehk see kuhu radikakork läheb siin pildil:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid331886

Selle korpuse all on 2 andurit koos pistikutega, pildil pole näha. Üks peaks olema ka jahutusvedeliku temp. andur.

Need roheliseks oksüdeerunud.

Ja võimalik põhjus see, et näha on, et radikakorgist on vedelik läbi immitsenud ehk siis voolanud mööda külge alla mingi jahutusvedeliku nire.
Otse pistikutele. Nire jälg on selgelt olemas.

Ja vasakulpool korki, kui selle pildi järgi vaadata on isegi märg koht.
Tundub siiski, et see kork enam midagi ei pea. Kui juba korgi alt pressib välja, mitte paisupaagist. Normaalne see kindlasti pole.


Tellisin uue korgi juba muidugi ära.
Vasta
#93

Sai siis õhutatud ja tuttuus kork ka pandud.

Õhutasin nii, et sõitsin esiratastega madalatele tellistele, et esiots kõrgem oleks, eemaldasin radika korgi ja panin mootori käima, soojendasin üles.
Salongis panin soojuse põhja (punasesse) ja ventilaatori MAX kiirusele.


Ja niimoodi tiksus ca pool tundi, kui mitte rohkem, lõpus alles hakkasin nägema, kuidas õhumullid aina tulid ja tulid radika korgi avast.

Andsin vahepeal ka pöördeid.
Mulle oli väga väga palju. Ei saanudki need otsa, jätsin mootori seisma, lasin ära jahtuda, tosooli tase oli madal, lisasin juurde kuni peaagu kõrini. Panin korgi tagasi ja proovisin.

Enne oli nii, et kui vent uhas täiskiirusel ja soojendus põhjas oli, siis kadus soe üldse ära. Nüüd on peaaegu (rõhutan: peaaegu) kõrvetav kuumus koguaeg, kasvõi kui vent täiskiirusel paneb, ikka tuleb kuuma, aga mitte päris kõrvetavat.
Kätt kannatab hoida küll.

Aga õhk on kordi ja kordi kuumem kui enne. Ja see kuum õhk tuleb palju palju kiiremini kui enne. Lühikese sõidu peale juba "tuba" soe.

Nii sõidu ajal, kui kohapeal tiksudes. Enne oli kohapeal tiksudes ainult pika pika ootamise järel hakkas leiget vaevu tulema.

Tea mis nii hästi nüüd mõjus. Uus kork? Õhutamine?
Eks salongiradikas tuleb niikuinii läbi pesta ja tosool ära vahetada uuesti.
Ja õhutada veel ja veel.

Kahju et väljas -15 vms ei ole. Tahaks siis proovida.

Nüüd põhiküsimused.


Kuidas on õige radiaatorit õhutada? Õhutusniplit mina välja keerata ei suuda. Enne tulevad kandid maha.

Kui võtta kork ära ja lasta tiksuda veel, siis kui kaua?
Kas peab ootama, kuni mitte ühtegi õhumulli enam ei tule?
Kas peab vahepeal gaasi andma?
Kas peab esiotsa autol üles tõstma?

Jne jne.

Andke palun korralik juhis, kuidas radikat õigesti õhutada..
Netis on niipalju versioone, ma ei teagi, mis kõige õigem on.
Vasta
#94

Hommikul külma ja seisva mootoriga valad tosooli täis ja mootori soojenedes tuleb õhk ise välja.
Vasta
#95

See mullide pidev eraldumine sunnib arvama, et kaas või kaanetihed on peetis.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#96

Minagi sellele mõtlesin.Kui paar hommikut on ikka süsteem pooltühi on sel kahtlusel alust.
Vasta
#97

Pooltühi, st tosooli tase langenud jälle?

Täna vaatasin seda paisupaaki. Jahtunud mootoriga ja paistab, et see lisa tosool mida ma ennist (eile) peaaegu "kõrini" valasin, on nüüd paisupaaki surutud.
Paisupaagil natuke (nii 5mm) üle MAX joone. Umbes niipalju ka lisasin.

Plokikaanetihend on ka eelmise omaniku väitel läbi ja vajab vahetamist, sest pressib ka õli välja kuskilt küljepealt. Sama ka klapikambrikaane tihendiga.
Ühes kohas ka immitseb hästi natuke. Enne oli kuiv seal.

Eks need mõlemad tihendid tuleb ära vahetada. See kindel.
Vasta
#98

(17-02-2014, 21:17 PM)A.V.S.K Kirjutas:  ...
Andke palun korralik juhis, kuidas radikat õigesti õhutada..
Netis on niipalju versioone, ma ei teagi, mis kõige õigem on.

Võta see versioon, mis käib TÄPSELT kõnealuse auto, mootori ja aastakäigu kohta. Erinevused on tõenäolised.

Põhireegliks on leida mõni avatav liides süsteemis ja kergitada see kõige kõrgemaks auto seadmisega. Õhk teadupärast koguneb kõrgeimasse kohta.

Mootori pöörete andmisest on sedavõrd kasu, et vedeliku ringlus paraneb. Põhjagaasi pole vajagi, mingi 2+ krpm on piisav.

Sinu autol on radikakork paisupaagi ja süsteemi vahel. Seega lihtne viis plokikaanerikke tuvastamiseks õhupalli või kondoomiga jääb ära. Kas paisupaagi korgi asemele saab panna eelmainitu? Kui jah, siis plokikaanerikke korral puhub lõhki, normaalse paisumise elab kenasti üle. Odav ja lihtne viis.Big Grin
Õige on muidugi testkomplektiga heitgaase otsida., kuid neid peab oskama lugeda. Kas ribadele lugemisõpetuse kaasa saab, ei oska öelda - ma pole pakendit käes hoidnud.
Vasta
#99

Õhupalli saab ju panna paisupaaki minevale torule ja ongi pilt selge,ülerõhu klapi vahele tikk.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne