Akude tark laadimine
#21

(31-01-2014, 11:13 AM)2715 Kirjutas:  
(31-01-2014, 09:06 AM)sass Kirjutas:  Kas 24V akule ka mingit tarka aparaati kusagil pakutakse?

Väga tungivalt soovitaks laadida 24V masina akusid siiski eraldi akude vastupidavuse huvides eelkõige.
Nimelt kes veel ei tea siis kui järjestikku ühendatud akudest üks tühjemaks on saanud käib mõlemast akust sama vool läbi ja kuidagi ei laeta seda tühjemat rohkem ja see erinevus järjest süveneb.
Selle erinevuse tekkimiseks piisab juba sellest kui üks aku on soojusele lähemal kas kapoti all või summutile, tuulele või misiganes asjale.
Seega võiks korra 3-4 kuu vahega eraldi laadida kumbagi akut erinevuse kaotamiseks.

Tihti võetakse kahe aku vahelt 12V seadmetele lisajuhe. See on akusurm kui ei vahetata pidevalt akude omavahelist asukohta. Muidugi see eraldi laadimise jutt kehtib ka.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#22

(31-01-2014, 11:26 AM)umm Kirjutas:  Sel juhul on ka kasulik laadida 12v aku 6'te purki eraldi?

Teoorias jah. Praktikas on suletud ehitusega akude puhul see kaunikesti keeruline ettevõtmine.Toungue
Vasta
#23

(24-01-2014, 16:27 PM)pannkook Kirjutas:  igasugu lisajuhtmeid saab lisaks tellida, aga rõvedalt kallid on need.
http://www.amazon.co.uk/s?ie=UTF8&field-keywords=CTEK&index=automotive&search-type=ss

Otsige mõni kohalik edasimüüja. Olen lisajuhtmeid näinud mitmes kohas. Teine võimalus on osta lisajuhtmed koos lisalaadijaga Big Grin
Ma olen laisk, aega vähe ja garaaz on kodust kaugel (no oma 50m vähemalt) - mina ei viitsi käia neid juhtmeid ringi tõstmas. Kuna mul ei ole laadimisega kiiret, on kõikidel akudel 0,8A cteki XS junnid küljes. Ei ole just kõige odavam igale akule oma laadijat osta aga aeg ja närvid maksavad ka midagi. Laadijaga oli kaasas nii otse akule ühendatav juhe kui ka "krokoTillid".
Nüüd panin sellele jublakale ühe ~60Ah aku järele, mis oli täiesti tühjenenud (kuna auto seisis sügisest saati) ja ei tahtnud enam üldse voolu sisse võtta. Eks nüüd paari nädala pärast saab näha mis tulemus on, kiiret pole.
Muide, kui kellelgi on huvi sedasorti laadijate hankimiseks, siis soovitan kamba peale kokku panna suurem tellimus. Nii saab hinna soodsamaks.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#24

(31-01-2014, 13:34 PM)isandpauk Kirjutas:  
(24-01-2014, 16:27 PM)pannkook Kirjutas:  igasugu lisajuhtmeid saab lisaks tellida, aga rõvedalt kallid on need.
http://www.amazon.co.uk/s?ie=UTF8&field-keywords=CTEK&index=automotive&search-type=ss

Otsige mõni kohalik edasimüüja. Olen lisajuhtmeid näinud mitmes kohas. Teine võimalus on osta lisajuhtmed koos lisalaadijaga Big Grin
Ma olen laisk, aega vähe ja garaaz on kodust kaugel (no oma 50m vähemalt) - mina ei viitsi käia neid juhtmeid ringi tõstmas. Kuna mul ei ole laadimisega kiiret, on kõikidel akudel 0,8A cteki XS junnid küljes. Ei ole just kõige odavam igale akule oma laadijat osta aga aeg ja närvid maksavad ka midagi. Laadijaga oli kaasas nii otse akule ühendatav juhe kui ka "krokoTillid".
Nüüd panin sellele jublakale ühe ~60Ah aku järele, mis oli täiesti tühjenenud (kuna auto seisis sügisest saati) ja ei tahtnud enam üldse voolu sisse võtta. Eks nüüd paari nädala pärast saab näha mis tulemus on, kiiret pole.
Muide, kui kellelgi on huvi sedasorti laadijate hankimiseks, siis soovitan kamba peale kokku panna suurem tellimus. Nii saab hinna soodsamaks.

http://www.autokaubad24.ee/et/tooted/0/0/?q=akulaadija&view=product_list&mf=ctek#filters Siin juhtme valik olemas.
Vasta
#25

(31-01-2014, 11:45 AM)aavu Kirjutas:  Tihti võetakse kahe aku vahelt 12V seadmetele lisajuhe. See on akusurm kui ei vahetata pidevalt akude omavahelist asukohta. Muidugi see eraldi laadimise jutt kehtib ka.
Selle jaoks on vastav seade seade ka olemas, mis seda aku tappu vähendada aitab:
http://www.rexbo.eu/hella/control-unit-b...1?c=700214
Maksab muidugi omajagu, kuid ega veoautode akud ka odavad pole.
Vasta
#26

(31-01-2014, 12:03 PM)v6sa Kirjutas:  
(31-01-2014, 11:26 AM)umm Kirjutas:  Sel juhul on ka kasulik laadida 12v aku 6'te purki eraldi?

Teoorias jah. Praktikas on suletud ehitusega akude puhul see kaunikesti keeruline ettevõtmine.Toungue

Kui edasi närida, siis oleks iga purk eraldi kõige õigem.
Kui mitte niipalju närida, siis kahe aku eraldi laadimisest piisab.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#27

On tänapäeval aku korkide lahti keeramine ka oluline ?
Laaditud nii ja naa pidi, pole nagu aru saanud et vahet oleks või midagi...

Tekstid ja sisuloome sinu kodulehele, e-poele, blogile!
info.pantertrade@gmail.com
Vasta
#28

niikaua ei tohiks vahet olla, kui akut keema ei lase
Vasta
#29

Suurte külmadega otsutas aku ühel päeval autot enam mitte käivitada. Paar päeva enne seda läks auto käima, aga vaevaga. Oli vaja kiirelt liikuma saada ja muretsesin uue aku. Tõstsin vana aku pagassi ja unustasin ta sinna ära. Nüüdseks on ta seal paar nädalat vedelenud ja kaasa sõitnud.
Garaazis on veel üks aku, tuli sõitva auto pealt ja jäi seisma. Nüüdseks seisnud aastaid kolm või rohkemgi. Huvitav, kas mõni laadija suudab neile veel elu sisse puhuda või võib südame rahus nad ära unustada. 
Vasta
#30

Proovimine ei maksa ju midagi. Cool

Minu Ctek on suutnud õige mitmele laibakstunnistatule sedapalju elu sisse teha, et on kannatanud suisel aal õuekärusid käivitada. Tõsi, vahel on tekkinud vajadus aku letargiast ülesraputamiseks täkuga esmalt jalaga makku äsada... Siis tuleb muidugi silm peal hoida, et palliks ei paisuks. Big Grin 

Kuigi tuleb tunnistada, et kulutatud aja-kvaliteedi suhe jääb reeglina nigelaks. Sad
Vasta
#31

(03-02-2014, 20:22 PM)weix1 Kirjutas:  On tänapäeval aku korkide lahti keeramine ka oluline ? ...

Akukorgi lahtikeeramine laadimise ajaks on kahjulik. Siis saab vedelik välja pritsida. Korgil on sees vee/auru püüdja.
Tee proovi. Võta korgid maha ja laadi akut. Pärast vaata, kogu aku pind on kaetud elektrolüüdiga. Kui näha ei ole, siis tõmba näpuga üle ja meki.
Vasta
#32

Ikka tasub proovida laadida. Targad laadijad ei pruugi täiesti tühja aku puhul kohe ise alustada, aga c-tek on selle poolest minu arust suhteliselt ok, et vigu annab küllaltki harva ja laeb ilma mölisemata. Kõige lihtsam lahendus on aku täis laadida ja lasta tal võimalusel näiteks nädalake seista ja kontrollida siis pinget. Kui ei ole rõvedalt kukkunud, siis võib temaga edasi jännata. Kui viitsimist on, siis aku täis laadida ja kaenlas Renovaari tassida, kus mõõdetakse täiesti tasuta kõik aku parameetrid ja tehakse ka koormustest, mida kodusel teel on raske teha. Oli mul üks 100Ah hõbedane varta, mis kenasti laadis ja igasuguste akutestrite peal andis ka ilusaid tulemusi(ka Renovaaris), aga pingetestis hävis kolinal, mis selgitas ka lõpuks probleemi põhjuse, miks 24v auto kohati käivituda ei tahtnud ja pinge käivitades alla 20V kukkus.
Vasta
#33

Mõtlesin , et poetan ka omasid kogemusi. 

Tööl kasutan ka Ctek laadijat(mudelit peast ei tea). 

Pigem on nad mõeldud väikeste(kuni 60ah) akude täis laadmiseks ning hoolduseks ehk võid nad talveperioodiks järgi jätta. 
Tootjal on üks Ah number laadimiseks ning teine hoolduseks/laetuna hoidmiseks. 

Nö aku testimise funktsioon on äärmiselt mõtetu ja ebatäpne- lihtsam on testriga mõõta, et aku pinge on näiteks 5V ja asi on surnud. 

Ma pole aru saanud, mille alusel laadija siis testib. Igatahes akude puhul, millel pole enam mahutavust ning koormuse korral pinge kukub 6-7-8V ta ei ütle miskit. 

Teine mure on tarkade laadijatega see, et kui aku on töökorras kuid täitsa tühi siis laadimist ei alustada kuna annab errorit. Siis jällegi peab vanakooli laadijaga veidi vurtsu andma.

Nagu ma eespool mainisin siis 75Ah akut ma ei saanudki täis laetud , isegi kui ööpäevaks jäi laadija taha. Laadija ise läheb kuumaks, samas mingit 45Ah akut laadides ei läinud üldse soojaks. 

----------

Kuna töökojas tarvis pidevalt akusid testida , siis hankisin kõige lihtsama koormustestri. http://www.avsk.ee/est/tooted/akulaadija...26930.html 

Asja enda hind on suht naeruväärne võrreldes akude,starteritega,generaatoritega kui vaja diagnoos panna. Siiamaani pole veel juhust olnud kus see odavat tüüpi tester oleks mind alt vedanud. Ja kui tester näitab, et aku pinge langeb liigselt koormuse all ongi pilt selge.

Pole mõtet joosta akuga mõõda Akukeskusi või üritada uuesti laadida jne 

Ilma koormustestrita ongi kogu asi kohvipaksu pealt ennustamine, et kas aku on läbi või starter lühises . Äkki õlid paksud üldse Smile

Nii, et soovitan ka foorumlastele soojalt ! 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#34

Vanasti kasutati sellist nippi - lihtne täisperioodlaadija ja samaaegselt pirn koormuseks peale. See kooslus vahetab laadimist ja tühjenemist 50 korda sekundis ja pidavat toimima hea renimeerijana, muidugi juhul kui on veel midagi reanimeerida.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#35

Mul on ka täpselt samasugune tester kuigi mingi muu "tootja" nimega ja võin ka soovitada. Mõnikord olen aku juba mõttes maha kandsnud aga testriga näeb kohe ära et aku korras järelikult probleem laadimises  näiteks Big Grin 
Vasta
#36

Mul selline tester aastaid olnud kasutusuel geeliga kestvusakude mõõtmiseks. Suur viga on juures see, et kui aku on ntx äsja laetud, siis see tulemus näitab alati, et nagu oleks kõik OK. Kõige paremini näitab olukorra ära kui on pinge langenud niipalju, et masin ennast ise välja lülitab. (kogemus koristusmasinate pealt.) Happeakude kohta ei oska kaasa rääkida. Ise saime tööjuurde Soomest Exidest ~300€ kanti jääva mahutavustestri millega saab igast nalja teha nii tsüklitena kui ka üksiktestidena. Parameetrite paikasättimine reeglina sõltub akutüübist. Meil enamasti tühjakslaadimisvool on sätitud aku nimimahutavus/ajaga mille peale on aku mõeldud tühjaks saama. Ehk siis ntx 76Ah geelaku koristusmasinal sätime 76Ah/5h=~15A tühjakslaadismisvool. Ja testi lõpks saab isegi graafikuid arvutisse kui vajadus peaks olema. Üldiselt on nii meil olnud, et kui ikka surnud, siis on surnud. Mõnel objektil on kohalikud lukksepad teadmatusest või suurest huvist isegi geelikatel korke lahti keeranud ja des vett sisse kallanud, aga huvitaval kombel mõni selline katseobjekt juba kestab aastaid.
Vasta
#37

(25-01-2016, 21:03 PM)Provoker23 Kirjutas:  Mul selline tester aastaid olnud kasutusuel geeliga kestvusakude mõõtmiseks. Suur viga on juures see, et kui aku on ntx äsja laetud, siis see tulemus näitab alati, et nagu oleks kõik OK. Kõige paremini näitab olukorra ära kui on pinge langenud niipalju, et masin ennast ise välja lülitab. (kogemus koristusmasinate pealt.) Happeakude kohta ei oska kaasa rääkida. Ise saime tööjuurde Soomest Exidest ~300€ kanti jääva mahutavustestri millega saab igast nalja teha nii tsüklitena kui ka üksiktestidena. Parameetrite paikasättimine reeglina sõltub akutüübist. Meil enamasti tühjakslaadimisvool on sätitud aku nimimahutavus/ajaga mille peale on aku mõeldud tühjaks saama. Ehk siis ntx 76Ah geelaku koristusmasinal sätime 76Ah/5h=~15A tühjakslaadismisvool. Ja testi lõpks saab isegi graafikuid arvutisse kui vajadus peaks olema. Üldiselt on nii meil olnud, et kui ikka surnud, siis on surnud. Mõnel objektil on kohalikud lukksepad teadmatusest või suurest huvist isegi geelikatel korke lahti keeranud ja des vett sisse kallanud, aga huvitaval kombel mõni selline katseobjekt juba kestab aastaid.

Mul kinnised/hooldevabad käivitus happeakud 99% juhtudest. Just laadija tagant tulnud aku korral olen teinud 2-3 testi järjest , juba esimesel koormamisel tõmbab pinge "normaalseks" ja siis saab alustada numbrite lugemist.

Käivitusakude korral on enamasti rusikareegel, et kui mootorit käima ei saa siis läheb aku vahetusse. Klientide jaoks pole eriline argument kui näiteks 75% on alles esialgsest mahutavusest aga iseenesest probleemi pole ning kõik toimib. 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#38

(25-01-2016, 20:36 PM)Marko Kirjutas:  Vanasti kasutati sellist nippi - lihtne täisperioodlaadija ja samaaegselt pirn koormuseks peale. See kooslus vahetab laadimist ja tühjenemist 50 korda sekundis ja pidavat toimima hea renimeerijana, muidugi juhul kui on veel midagi reanimeerida.

 Ühe dioodiga poolperiood alaldi peaks selleks sobilikum olema-25 korda sekundis saab pinge peale ja 25 korda pirn tühjendab. Muidu on sellise alaldi pulsatsioon kahjulik aga vbolla aku taastamisel tõesti teeb midagi.
[Pilt: 770px-Halfwave.rectifier.en.svg.png]

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#39

Viimase jutuga 100% nõus aga kellele sa tänapäeval seda juttu räägid? Isegi siin foorumis võib mõistjad ühe käe sõrmedel kokku lugeda Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#40

No mina olen aku ära laadinud ja siis ühe suurema pirni järgi torganud.... ja lasknud akul tühjeneda tunni jagu.... aga mitte niipalju,et pirn punaseks läheks ehk siis aku liiga tühjaks ei saaks. Ja siis jälle nõrga vooluga laadima uuesti. Sedasi jantides olen nii mitmedki akud paremaks saanud. Ehk siis olen akusid treeninud....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne