Robot-tolmuimeja ja pesur
#21

John Deere niidurobot: http://www.youtube.com/watch?v=2MQ-7gnw5co
Iseehitajate võistlused: http://www.youtube.com/watch?v=eonDezoxfe4

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#22

Renniroboti võib küll liigitada teemasse, et lollidelt tulebki raha ära võtta Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#23

(22-02-2014, 01:10 AM)Marko Kirjutas:  Renniroboti võib küll liigitada teemasse, et lollidelt tulebki raha ära võtta Smile
Madala eramaja jaoks võibolla liigne luksus, aga kolme või neljakordne korterelamu, millele tõstukiga hästi ligi ei pääse võib isegi teema olla. Tekib muidugi küsimus, mis juhtub kui robot sellises kohas kinni jääb või ää sureb, kuhu inemine ilma tellinguta ligi ei pääse.
Aga lahedat häält tegi küll, nagu lolliks läinud rähn! Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#24

(22-02-2014, 10:56 AM)Basilio Kirjutas:  ...mis juhtub kui robot sellises kohas kinni jääb või ää sureb...
Hmm, eks siis minnakse ja uuritakse, mis viga on. Kasutades selleks kõiki käepäraseud vahendeid, tehes kulutusi nii palju kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik Smile . Vilistamisega kutsudes ta sealt alla ju ei tule!
Se rennirobot on ikkagi üks...nu ma ei tea, madala maja korral lükkaks käega korra ja ongi läinud, robot kobistab seal rennis mitu head aega ja loobib olluse päris laiali... On`s seda vaja.
Mururobotide võidukäik alles on ees. Netist on leida palju huvitavat stuffi nende kohta, lahedad on ka reklaamklipid, kus igaüks kiidab oma toodangut.
Samas korraldatakse lausa võistlusi, kes suudab ehitada vingema mururoboti... Praegu on selline tunne, et robot on pisut nadi asi sellise töö jaoks Eesti tingimustes. Kord on muru liiga tihe ning kõrge, kord on maapind ebatasane, siis karda veel varaste pärast.... Ma parem ei mõtle sellele, las asi areneb.


Vasta
#25

Roboti pideval kevadest saadik kasutamisel ei tohiks põlvekõrgust heina tekkida. Kui tekib, on see pigem peremehe lohakus. Sul ei pruugiks vist vargaid nii väga karta. Elad ju suht omaette seal maal. Tundus üsna rahulik kant olevat. Aga ju sa tead ise paremini.
Minulgi ei ole suve alguses muru niitmise vastu suurt midagi. Päike paistetab, lilled haisevad, linnud röögivad. Pärast poolt aastat s***a suusailma idüll missugune! Aga hiljemalt augusti lõpuks kirun ja ootan, millal öökülmad muru ära võtavad. Plats mul übersuur ei ole, aga hirmus palju on manööverdamist. See väsitabki. Tegelt paras töö robotile ringi heegeldada. No päris maantee äärde robotit ei lasekski, isegi maja ette võibolla mitte. Maja taga on aga piisavalt turvaline lastele, kõlbab ka robotile.
Muide, üks vennike, kes netis oma mururoboti ehitamist kajastas, ollagi oma ehitamisega sinnamaale toppama jäänud kus niidukit sai juba puldist juhtida. Lapsed läksid omavahel kaklema, kelle kord on muru niita! Big Grin Nii jäigi...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#26

Murukad on parajad mänguasjad ja sobivad siledasse ja väiksema poolsesse aeda(oli vist800m2). Varaste vastu oli huksvarnal peale pandus miski signa mis kohe karjuma kukkus kui keegi teda kangutama läks ja koodi ei teadnud. Teradeks oli kolm(vist) komplekti plastist lendtera mis varuosana saada oli ja kestsid mõistlikult.
Kunagi sai neid natuke müüdud. Siis maksid nad kusagil 28 000.-eeki ainult akudega ja 35 000.- eeki PV paneelidega. Mingil PV-ga mudelil oli aku enamvähem selleks et koju kooberdada ja eeldas head ilma, et tööle minna. See oli 10a tagasi ja tänast seisu ei tea. Aga järel turu infoks ikka.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#27

(23-02-2014, 00:04 AM)karvik Kirjutas:  Murukad on parajad mänguasjad ja sobivad siledasse ja väiksema poolsesse aeda(oli vist800m2).
Varna omad küll. Tehakse ka way kangemaid asju http://www.youtube.com/watch?v=5CwFwUBhwOw
Sealhulgas maastikusuutlikke: http://www.youtube.com/watch?v=GQ0gXQGSxlw

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#28

(23-02-2014, 10:29 AM)Basilio Kirjutas:  
(23-02-2014, 00:04 AM)karvik Kirjutas:  Murukad on parajad mänguasjad ja sobivad siledasse ja väiksema poolsesse aeda(oli vist800m2).
Varna omad küll. Tehakse ka way kangemaid asju http://www.youtube.com/watch?v=5CwFwUBhwOw
Sealhulgas maastikusuutlikke: http://www.youtube.com/watch?v=GQ0gXQGSxlw

Eks neid ole ikka igasuguseid. Varna täna enam seda elukat vist ei toodagi mis kogu töö PV paneeli abil ära tegi. Mingi hübriid lahendus on.

Muide see teine link oli kurjast. See maastiku mudel on raadiojuhitav ja mõndaega plaanis ja juppegi mõned juba olemas. Olin peaaegu selle juba unustanud aga siis ikka peab keegi vana asja jälle välja kaevama.
Eks kui tõsisemaks tegemiseks läheb, püüan kajastada.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#29

Üks huvitav ja hariv jutt tolmurobotite pihta, ajalugu, võimekus jne: http://www.arvustus.com/robottolmuimeja

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#30

(21-02-2014, 13:17 PM)MeelisV Kirjutas:  ja jah see imemine
kas mitte osad masinad pole mitte ainult harjadega pühkijad ja osad vist imevad aga mitte just nii nagu tavapärane imur ?
Arvan et olen nüüdseks pädev vastama. Olen teinud üksjagu kodutööd ja lõpuks jõudnud nii kaugele, et endagi kodus üks elektrooniline "tolmuahv" toimetab.
Jah, kõige odavamatel plönnidel puudub kõhualune rull-hari. Pintslisarnased külgharjad üritavad prahti keskele kokku toimetada, kust siis turbiin selle hea õnne korral ära tõmbab. Reaalses elus kipuvad külgharjad jämedamat prahti rohkem laiali loopima kui kokku tõmbama. Hea näide sellest on Koreas toodetud Sencor svc7020bk. Lühitutvustus: 
http://www.sencor.eu/robotic-vacuum-cleaner/svc-7020bk
Testvideo: 
https://www.youtube.com/watch?v=wGxa4YxogdE
Minu arvamus on et - hale mänguasi. Euronicsis oli see müügil 65 euroga, samas kõrval oli sama hinnaga Bomann: 
http://www.tehnikataht.ee/index.php?id=tooted&product_act=show_product&product_id=13454
Videod netis selle kohta ei leidnud ja ise pole ka väga viitsinud teha. Väga-väga sarnast asja on toodetud Vileda nime all:
https://www.youtube.com/watch?v=W0uv8vBvbuw
Tegemist on sisuliselt vanema põlvkonna Roomba peaaegu-klooniga. Toimetab see elukas odavale hinnale vaatamata üllatavalt hästi. Erinevus Roombast on prahisensori ja rataste kiiruseandurite puudumine, mida on üsna edukalt kompenseeritud softiga. Tal on kõhu all vastastikku pöörlevad hari ja kummilabadega rull nagu Roombalgi. Paremal pool küljes on üks külghari. Kõhualused rullid tekitavad lisaks põranda kaapimisele õhuvoolu, mida võimendab prügitopsi kõrval asuv väike turbiin. Rullide taga asub ärakäiv kummiäärega kaabits, mis kaabib üles selle scheisse, millele hari peale ei hakanud. Peale kahe põrkeanduri pamperi otstes on paremal pool üks küljele kõõritav IR andur, mille abil robot järgib seina äärt ilma seda puudutamata ning teeb vahet seinal ja lauajalal. Esiääre all on 4 allapoole vaatavat "kuristiku" andurit, millele robot reageerib kiiresti ja närviliselt, tagurdades nagu oleks kõrvetada saanud. Paar korda on keeramise pealt küll külgratas üle ääre vupsanud, aga ükskõik millise ratta üle ääre minek seiskab roboti hetkega. Ainus, mis roboti üle ääre võib kukutada, on lõksujäämise korral käivituv rabelemisprogramm. Tigedaks saanud robot võib kogemata üle ääre tagurdada, kui see kohe kõrval on. Sellega peab arvestama.
(jätkub)

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#31

Tänaseks enam kui aastane kogemus Neato Signature Pro robottolmuimejaga. Kogemus väga hea, tööd teeb hästi. Imemisvõimsus on enamike teiste mudelitega võrreldes suur, seetõttu ka suhteliselt suur müra. Erinevus peamise konkurendi Roombaga on see, et Neato skännib toa ja mööbli paiknemise enne töö alustamist ära ja siis koristab metoodiliselt nö vaalude kaupa. Miinuspoolele jääb konkreetse ekspemplari puhul ca 10 kuud töötanud aparaadi tarkvaraviga, laadimisel andis veateateid. Selle lahendas masina müünud Saksa Amazon - paar tundi pärast viga kirjeldava meili saatmist tuli koos vabandustega vastus, et uus masin on Saksast teele pandud.
Vasta
#32

Idanaabri keele oskajatele video tolmurobotitest:
https://www.youtube.com/watch?v=2NWEdj-4o6I
IRobot on siis militaarrobotite tootja ja Neato taga on minu teada Ränioru poisid. Sellest ka esimese agressiivne käitumine ja tõhusus ning teise intelligentsus. Navigeerivaid roboteid teevad ka LG ja Samsung, kuid need pidid kallile hinnale vaatamata koristustõhususelt Roombale alla jääma.
https://www.youtube.com/watch?v=PCNbGJcNco4
Näiliselt sihitult põrklevate robotite eelis on ruumi mitmekordne ülenühkimine. Roomba uuematel mudelitel on ka lähedusandurid, mis lubavad tema kiiruse lagedal konkurentidest suuremana hoida, ilma et ta vastu seina puruks sõidaks. Samuti on tema eeliseks prahisensori olemasolu. Kui kuskil on rohkem prahti maas, hakkab see prahitunnelis krõbisema ja robot teeb selles kohas paar "kässariga kannakat" ning eemaldub spiraali pidi. Udupeened navigeerijad sõidavad prahihunniku kahte lehte laiali ega tule enam sinna tagasi. Linnuke on ju kirjas, tehtud! Navigeerivast robotist on minu arvates kasu siis, kui lävepakud on madalad või puuduvad hoopis, nii et robot saab vabalt mööda elamist uidata. Kui tal jätkub ka taipu ruumidel vahet teha ja õppida neid ükshaaval koristama ning siis edasi liikuma, siis on bro. Minul on kõrged lävepakud ja tuleb robotil tukast kinni võtta, et teda teise tuppa viia. Pealegi on hea pärast iga toa koristamist eemaldada turbiini sõela ette kogunenud tolmutuustakas. Prahitopsi mahust piisab igapäevasel puhastamisel aku tühjenemiseni. Kirja järgi jagub akut sellel mudelil 70 minutiks. Alguses võtsin huvi pärast aega ka ja venitas siledal põrandal poolteist tundi välja. Kolm 12-ruudust tuba + koridor on paras suutäis ühe laadimisega.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#33

Kui suurest uksepakkust nad üle suudavad sõita. 
Vasta
#34

(27-04-2015, 21:24 PM)nootsii Kirjutas:  Kui suurest uksepakkust nad üle suudavad sõita. 
Minu omal on kirjas kuni 1,5 cm, aga tegelikult on 1 cm juba vaevaline ja pidevalt sealt üle ukerdamine ei ole arvatavasti roboti tervisele hea. Kogu tööorgan lohiseb ju mööda põrandat, muidu ei saaks ta koristada. Kui on paar cm kõrge äär, siis läheb pamper vastu ja läve käsitletakse seinana. Suurem probleem on minul veneaegsed malmradikad, kuhu robot alla kinni võib sõita. Kuna nad on mul pisut erineval kõrgusel, siis ühes toas sõidab alt läbi, teises läheb pamper vastu ja pöörab ära, kolmandas aga sõidab ninapidi alla kinni nii, et tagument uppis ja rattad käivad loha. See on ka ainuke situatsioon, kus robot on hätta jäädes alla andnud. Lülitas enda välja ja piiksus pahaselt. Nüüd käib koristades radika alla midagi ette. Edaspidi peab sinna ilusa puukaika vaatama.  Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#35

(28-04-2015, 08:39 AM)Basilio Kirjutas:  
(27-04-2015, 21:24 PM)nootsii Kirjutas:  Kui suurest uksepakkust nad üle suudavad sõita. 
Minu omal on kirjas kuni 1,5 cm, aga tegelikult on 1 cm juba vaevaline ja pidevalt sealt üle ukerdamine ei ole arvatavasti roboti tervisele hea. Kogu tööorgan lohiseb ju mööda põrandat, muidu ei saaks ta koristada. Kui on paar cm kõrge äär, siis läheb pamper vastu ja läve käsitletakse seinana. Suurem probleem on minul veneaegsed malmradikad, kuhu robot alla kinni võib sõita. Kuna nad on mul pisut erineval kõrgusel, siis ühes toas sõidab alt läbi, teises läheb pamper vastu ja pöörab ära, kolmandas aga sõidab ninapidi alla kinni nii, et tagument uppis ja rattad käivad loha. See on ka ainuke situatsioon, kus robot on hätta jäädes alla andnud. Lülitas enda välja ja piiksus pahaselt. Nüüd käib koristades radika alla midagi ette. Edaspidi peab sinna ilusa puukaika vaatama.  Smile

Roomba roniib mul nii  2cm küll üle, tõsi tegu ei ole terva servaga, metall liist on kaldu peale pandud. Pehmeid vaipu ta ei salli ajab rulli ja siis takerdub sinna otsa kinni. Samuti on probleemiks olnud pesukuivatusrest. Selle raudtoru oskab enndale ilusti kõhualla kinni sõita ja siis ei saa enam selle otsast ära.
Vasta
#36

Nagu pahal lapsel ikka - näpud sügelevad ja robot käis laiali. Üht teist tuli ka parandada ja täiustada, nii et garantiist pole enam ammu juttugi. Aga ega ma sellele lootnudki, tulen ise toime.
Mõned hoolduse käigus tehtud udupildid robotist:
       
Siin on näha minu esimest parandamistööd. Kas oli see kühvli kinnitusnaks katki juba enne või lõhkus selle lastetoas olnud õhuke vaip, mille robot hakatuseks vahele tõmbas, ei tea. Aga katki ta oli ja tuli asendada keevituselektroodi jupiga.  Smile
   
Selline tolmututsakas koguneb sinna peale 12 ruuduse näiliselt puhta põrandaga toa puhastamist. Jämedam ja raskem praht pühitakse prügitopsi, kergem ja lenduvam imetakse selle võre alla. Mis sealt läbi ronib, jõuab samuti prahitopsi ning jääb selle filtrisse pidama.
           
Nagu näha, on suurim probleem juuksed. Kerivad igale poole ümber. Alguses oli hullumaja, kiilus paarinädalase kasutamise järel kõik kinni. Nüüd elamine puhtam ja kahe nädala tagant hoolduse tegemine (ca 15 min) on täitsa OK.
                   
Vaatame kapoti alla ka...  Wink
       
Suurim mootor keskel liigutab kõhualuseid rulle. Üldse on mootoreid kokku 5, optilisi andureid 6. Harju liigutatavatel mootoritel on "kõrr" vahel juhuks kui kinni jookseb. Rataste ajamid on rihmülekandega. Nendest tuleb edaspidi eraldi juttu. Saab näha ka videosid, mida praegu Tuubikusse üles laen.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#37

Nüüd siis lubatud "vidjod".
Programmi S(mall) ehk väikese toa programmi algus:

Programmi M(edium) algus:

Esmapilgul tunduvad programmid sarnased, kuid väike erinevus siiski on. S puhul robot sirgelt pikalt ei sõida ja püüab toa ära katta spiraalsete liikumistega. Aega võtab aga asja saab ning tuba saab hoolega puhtaks nühitud. M puhul sõidab robot sirgelt palju pikemat maad ja kobab ka seinaääri pidi pikemalt. Ka väikese toa saab sellega kiiremini puhtaks ja tänu sellele jätkub akut kauemaks. L ja M programmi erinevusest esimese hooga suurt aru ei saanudki. Võib olla sõidab veel pikemalt või lausa lõputult, kuni kuhugi vastu põrkab. Need programmid on ka üks erinevus Roombast, mis sõidab suuremjagu sirgelt ja spinni teeb vaid seal kus prahisensor sodihunniku tuvastab. Nii saab kiiremini. Toa suuruse teevad Roomba uuemad mudelid ise kindlaks, mõõtes pikima sirgelt sõitmise aega. Arvatavasti võtab ta seda pikkust kui toa diagonaali ja selle järgi arvutab pindala. Bomann nii tark ei ole. Tema teeb erinevaid liigutusi järgemööda, eeldusel et teatud aja jooksul satuvad manöövrid õiges kohas õiget asja tegema. Ja enamasti nii ka on, aega läheb aga tulemus on laitmatu. Kärsitul inimesel ei tasu tema liikumist jälgida. Esimene reaktsioon on kõigil "Tšiisus faking kraist! Mida see pime ja loll elukas ühtesid ja samu kohti nühib, kõrval ikka prahine!" Alguses tekib tõesti kiiresti mingi muster ja robot külastab samu kohti üha uuesti ja uuesti. Siis aga hakkab vahetevahel vastu seina põrgates teisele poole pöörama või pöörab teise nurga all ja satub nagu nõiaväel ka teistesse kohtadesse. Pool tundi mütanuna on ta osanud enda sisse litsuda igale poole, kuhu ta kere sisse mahub + tikutopsi jagu ruumi kummalgi pool, ning ka sealt jälle välja pugeda. Ka põrandal on kõik kohad lõpuks üle käidud.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#38

Dokkimine.
Pärast tubade koristamist läks robot ise dokkima ja õnnestus esimese korraga. Mõni sekund enne õnnelikku lõppu sai mul seebikal mälukaart täis. Panin roboti pärast mälukaardi sisu üleslaadimist uuesti dokkima ja võta näpust! Enam hakkama ei saanud. Olen ennegi tähele pannud, et mida tühjem aku, seda saamatum dokkimine. Võibolla segas ka tuppa paistev päike IR andurite tööd. Viisin ta ilma aknata kamorkasse, kus tema "päris kodu" nüüd on ja seal oli asi edukam. Tõsi küll, õnnetul kombel sattus ta alguses mingi nurga all dokkima, nii et klemmid jäid napilt ühendusest välja, aga robot ei jätnud jonni ja sai lõpuks "kärsa likku". Videost on näha ka üks dokkimise hädade põhjus - kerge ja väikese alusega dokk ise, mis kergesti kohalt ära liigub ja võib robotile ka järele lohisema jääda. Sama häda oli minu teada ka Roomba vanematel mudelitel. Uuematel on doki alust suurendatud nii, et robot sinna enne kärsa pessa toppimist veoratastega peale sõidab. Enam eest ära minna ei saa.
Klipi lõpus näitan näpu vahelt step up konverterit ja päikesepaneelide kontrollerit, kust robotisse Wägi tuleb. Kaasas olnud 230V seinaadapter oli piiripealne 400mA ja stabiliseerimata pingega. Kitsipunga ja päikesekummardajana laen robotit nüüd päikeseelektriga. Step up konverterit läks vaja, kuna süsteemis on 12-14V, aga roboti 14V aku tahab laadimiseks vähemalt 18V. Niisiis tellisin Jebaist reguleeritava konverteri, mis hoiab ka pinge stabiilsena. Maksis vaid mingi kolm raha.

Automaatne dokkimine ise ei ole mingi "must have" funktsioon. Tavaliselt ma ei viitsi mängida ja kaasa elada. Niikuinii pean ta tukkapidi õigesse ruumi laadima tarima. Asi see siis ta käsitsi dokki panna ei ole. Robotil on ka pistikupesa küljel, kuhu adapteri pistikut otse susata saab. Seega saab vajadusel ka üldse ilma dokita läbi.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#39

Loodan et raffal veel päris siiber ei ole mu heietusest. Mõned pildid ja mõtted roboti rataste ajamite kohta.
Nii näeb välja pooleldi osandatud ajam:
   
Nooltega tähistatud ava ning tema läheduses välja turritav kandiline pesa on arvatavasti originaalil kasutusel ratta kiiruseanduri jaoks. 
Järgmisel pildil nähtava hammasrattaga(all peidus) ühes tükis olev sälkudega ketas on sellesama optilise anduri jaoks. Antud mudelil see puudub, kuid auke pole viitsitud kinni panna. Niisiis tuli seda hiinlaste eest ise teha, kuna sealtkaudu oli juba tolmu ajamisse tunginud.
   
Mootorilt on rihmülekanne:
   
...mille kattes on samuti ava anduri jaoks:
   
Tuli ka see sulgeda. Miks see nii tähtis on? Sellepärast et vanade Roombade üks hädasid pidi olema tihkelt tolmu täis ajamid. On küll suletud, aga aja jooksul pressib sisse ja koguneb ikka. Kui veel avad lahti ka jätta... Parem üks kord lahti võtta ja siilikärsa vms abil ülearused avad sulgeda kui jäädagi neid lahti võtma ja puhastama.
   
Mõni päev räägime veel virtuaalseinast. Praegu aga head õhtut!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#40

Lihtsalt üks mõte: "kella kümne suunas" ei pruugi kõigile arusaadav olla Smile
no hard feelings!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne