(07-04-2014, 22:30 PM)Tom Kirjutas: (07-04-2014, 22:20 PM)pen.skar Kirjutas: Mida hullu normaalse tuumajaamaga ikka olla saab?
Mida hullu ikka olla saab?!?
Maailma üks (kui mitte kõige) tipptehnoloogiliseim riik. Kolm (3!) aastat tagasi:
![[Pilt: fukushima_radiation_map.jpg]](http://www.upload.ee/image/3990493/fukushima_radiation_map.jpg)
Sa teadlikult jätsid graafikult välja skaala ning ei ole peal kontuure, et kust alates on see radooni jms nivoo ohtlik? ca mõni km Fukushima jaamast eemal on juba asi suht rahumeelne. Isegi tuumakatastroofi piirkonnas Tsernobõlis elavad loomad ja linnud suht rahumeelselt.
Ma olen tuumafüüsik ning enamus tuumajaamade paanikast on bullshit. Meie ümber olev loodus on naturaalselt radioaktiivne ning sellega on kohanetud päris hästi. Bloody hell, enamus põhjarannikust on täis uraani mis laguneb ning tekitab radoon gaasi mis majapidamistesse imbub.
Korralik tuumajaam mida kasutatakse vaid energiatootmiseks on täiesti adekvaatne lahendus. Meil ei ole siin ekstreemseid olusid nagu jaapanis ja USA-s. Meil esineb maavärinaid kord paar sajandis ja need jäävad üldjuhul alla 3 palli. Meil ei ole ookeani kust tuleks tsunaamisid ning meil pole vulkaanilist aktiivsust jne. Kust tuleb see imeline katastroof mis jaama rivist välja viib.
Maailmas on kolm suurt tuumaõnnetust olnud (jätame pommid välja). Tsernobõl, Three mile island ja Fukushima.
Esimesel juhul oli tegemist eksperimentaalse sõjareaktoriga. Õnnestuse päeval oli üks kaitsesüsteemidest rivist välja, teine oli hoolduses ning kolmas ebaõnnestus. Jaam läks käest ära eksperimendi teostamise ajal (mitte standard opereerimine) mille järgselt oleks ta ise ära kustunud. Kuna aga nõukaaegne juhtkond kartis karmi karistust suure koguse tuumakütuse raiskamisel otsustati vardad sisse rammida, et reaktsioon uuesti käima tõmmata ja jaama töö säilitada. Selle tegevusega aga läks asi kontrollimatuks ning vardad sulasid sisse. Tänapäeval üks põhjus miks enam tahkeid reaktoreid ei kasutata.
Three mile island oli ports järjestikuseid failure mis ise ei olnud probleem, probleemiks oli operaatorite vähene koolitus ja nad ei saanud aru, et jaam oli jäänud ilma jahutuseta. Tulemuseks oli meltdown, kuid süsteem töötas imeliselt sulatades materjali sarkofaagi mis kaeti kinni. Jah, see tuksub seal nüüd väga pikka aega, kuid üldine risk on suhteliselt väike.
Fukushima oli ehitatud 5+ pallise maavärina vastu ning tsunamide vastu mis olid kuni X kõrguseni. Antud maavärin oli 7 palline ning tsunami oli pea 2x kõrgem kui Fukushima jaoks oli ette nähtud. Jah reaktsioon läks osaliselt käest ning jahutusega tekkisid jamad. Palju jahutusvedelikku lahkus ookeani ning see on suht ainuke meetod jahutuse käigushoidmiseks. Reostus praktikas on minimaalne ning tõenäoliselt sureb selle intsidendi järgselt vähem inimesi kui keskmiselt aastas söekaevandustes sureb.
Kui võtta kogu toodetud TWh maailmas ning sellega seotud nii otse kui kaudselt surmad, siis on tuumajaamad kõige ohutum energia allikas mida on võimalik meeletus skaalas kasutada. Ilma tuumajaamadeta mis tagavad baastootmise ei ole mingi ajapärast industriaaltsivilisatsioon võimalik. See ei tähenda, et suur osa varieeruvast tootmisest ei võiks olla roheline (päike, tuul, hüdro), lihtsalt on baastootmine millest mööda ei saa.
Kindlasti oleks lahe oodata ära Thorium reaktorid aga pole kindel mis on nende ajaskaala. Samuti on integraalsed reaktorid mis on väga turvalised, ei jäta eriti jäätmeid aga on hetkel veel kallid mistõttu ei taheta neid ehitada. See klassikaline paanika tuumaenergia pärast on ülevõimendatud meedia ja ajaloo kaudu, tuumarelvad ei aita asjale kaasa. Samas suur osa meditsiinilistest isotoopidest on toodetavad vaid tuumareaktorites niiet me ei pääse neist anyway.