puuküttel mosse
#41

2715 Kirjutas:õhudüüside suurus ja arv mängivad suurt rolli.Kui teha liiga
suured õhudüüsid siis ei tööta asi väikestel koormustel.Kui liiga väikesed
siis ei saa piisavalt gaasi suurtel koormustel.Samuti on tähtis õhuaukude
arv-kui liiga palju,ei jõua õhk keskele ja klotsid jäävad rippu.Kui vähe,
siis jääb aukude vahelt põlemata.Mida peenem põlemiskamber,seda kiiremini
käivitub.Kahjuks seab piiri punkri ja kolde läbimõõdu erinevus-mida väiksem
seda vähem jäävad klotsid kinni.

Ma ei peaks eriti piiksuma kuna ise pole puugaasiga ringi sõitnud, samas need asjaolud on kõik minu arvates likvideeritavad põlemiskambri läbimõõdu vähendamisega.

Siin ma ütlen välja ühe oma idee, mis juba ammu susiseb ning mis seoses minu tööle saadud puugaasi generaatoriga tekkisid. Nimelt kõik praegused generaatorid imemise põhimõttel töötavad ebaefektiivselt. Kui mootor käib aeglaselt, imetakse vähe õhku ning temperatuur reaktoris langeb ja kasutegur langeb. Kui nüüd autole ketsi anda, imetakse palju õhku ning generaator kuumeneb üle. Mõlemas äärmuses pole generaatori kasutegur kuigi hea. Minu katsed väikese generaatoriga on suunatud sellele, et leida moodus, kuidas pumbata konstantse kiirusega õhku peale ning gaasi tootmist reguleerida kuidagi teisiti. Või siis üldse mitte reguleerida. Näiteks foori taga seistes käib mootor tühikäigul aga siis võiks pumbaga sundida teda rohkem gaasi mahutisse tootma ning foori tagant kiirendamisel tarbitaks see ära. Selline lahendus peaks lubama generaatori mõõtu vähendada 2x ning kasutegurit.

Aga see on hetkel puhtalt idee. Ma sõidan hetkel minema välismaale ja katsetamiseks pole mingit võimalust enne mitmeid nädalaid.
Vasta
#42

tonuonu Kirjutas:Ma ei peaks eriti piiksuma kuna ise pole puugaasiga ringi sõitnud, samas need asjaolud on kõik minu arvates likvideeritavad põlemiskambri läbimõõdu vähendamisega.

Siin ma ütlen välja ühe oma idee, mis juba ammu susiseb ning mis seoses minu tööle saadud puugaasi generaatoriga tekkisid. Nimelt kõik praegused generaatorid imemise põhimõttel töötavad ebaefektiivselt. Kui mootor käib aeglaselt, imetakse vähe õhku ning temperatuur reaktoris langeb ja kasutegur langeb. Kui nüüd autole ketsi anda, imetakse palju õhku ning generaator kuumeneb üle. Mõlemas äärmuses pole generaatori kasutegur kuigi hea. Minu katsed väikese generaatoriga on suunatud sellele, et leida moodus, kuidas pumbata konstantse kiirusega õhku peale ning gaasi tootmist reguleerida kuidagi teisiti. Või siis üldse mitte reguleerida. Näiteks foori taga seistes käib mootor tühikäigul aga siis võiks pumbaga sundida teda rohkem gaasi mahutisse tootma ning foori tagant kiirendamisel tarbitaks see ära. Selline lahendus peaks lubama generaatori mõõtu vähendada 2x ning kasutegurit.
Gaasi kuhugi kogumine ei ole küll hea mõte kuna gaasi ja õhku läheb umbes ühepalju.
Esiteks saab see mahuti meeletult suur ja teiseks peab siis olema päris
suur pump mis seda gaasi kokku surub ja kolmandaks peab siis olema
eraldi seade,mis seda kokkusurutud gaasi mootorisse annab.
Teoreetiliselt on seda võimalik teha,kuid siis pole see enam ei odav ega
lihtne ja töökindel seade.
Mõtekas oleks täiustada hoopis generaatorit ennast.
Näiteks mina mõtlesin kasutada kahte eraldi süsteemi õhu pealeandmiseks.Väikesel koormusel tuleb õhk generaatorisse väikeste
düüside kaudu mis keskmistel koormustel suletakse ja avatakse
suuremad düüsid.Kui nüüd gaas põhja litsuda siis avanevad ka
väiksed düüsid.Iseenesest on seda lihtne teha generaatoris tekkiva
vaakumi ja membraankambriga.See eeldab,et generaatoril on 2 õhu-
karpi ja seda pole ka raske teha.Mis puutub aga põlemiskambri vähendamisse,siis 1,5 l mootori jaoks ei ole võimalik seda alla 22cm
teha kuna siis ei täida taandamisvöönd enam oma ülesannet ja
tõrvad hakkavad läbi tulema.Samuti ei saa siis punkrit teha palju jämedamat sest klotsid ei tule enam peale.Samas kui ruumi on siis saab
ju punkri kõrgema teha.
Vasta
#43

Täna sai korraldatud katse nr 2. Pildid ja natuke juttu saab siit:
http://no.spam.ee/~tonu/gallery/main.php...emId=22028

Mul on päris palju mõtteid tekkinud ja varsti on lisa tulemas
Vasta
#44

Leidsin siit foorumist sellise lingi pildile ( siin juures mainin ka pildi autori kelleks on foorumi kasutaja reymo1995- loodan et tal midagi selle vastu pole). http://fotoalbum.ee/photos/reymo1995/12446913 Järelkärus tundub puugaasi generaator olevat.
Vasta
#45

Järelkärus tundub puulehe imur olevat.
Vasta
#46

Kas ma tõesti nii viltu siis vaatasin , vaatasin et peal nagu korsten aga minu viga tõesti
Vasta
#47

muusik Kirjutas:Leidsin siit foorumist sellise lingi pildile ( siin juures mainin ka pildi autori kelleks on foorumi kasutaja reymo1995- loodan et tal midagi selle vastu pole). http://fotoalbum.ee/photos/reymo1995/12446913 Järelkärus tundub puugaasi generaator olevat.

Korsten on natuke vale nagu juba leiti ning samas ei paista ka voolikut, mis läheks sõidukisse (aga seni on kõigil alati näha olnud). Ehk tõesti on miski isetehtud leheimur-põleti?
Vasta
#48

Pigem lihtsalt lehtede kiireks kottipakkimiseks tehtud seadis.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#49

Ostsin osta.ee rabelejate käest raamatu "Gasogeenautod" ning pildistasin ehk umbes poole sellest ära ja panin veebi:
http://no.spam.ee/~tonu/gallery/main.php...&g2_page=1

Kvaliteet pole suurem asi ja teise poole teen siis kui viitsin.
Vasta
#50

Uued euronõuded ei luba kütuseliigi muutmist ilma tüübitestideta. Probleemiks on heitgaasi piirmäärade puudumine puugaasiga autodele. See praktiliselt välistab puugaasi kasutamise uutel autodel.
http://www.ekoautoilijat.fi
Tsitaat:Esteenä puukaasulaitteistojen käytölle ja käytön leviämiselle uudemmissa autoissa on se, että puukaasulaitteiston käyttäminen on sallittua vain ennen 1.7.1987 käyttöönotetuissa autoissa. Syy siihen, ettei puukaasulaitteistoja voida käyttää uudemmissa autoissa, on pakokaasupäästörajan puuttuminen puukaasukäyttöisille ajoneuvoille.
http://www.ekoautoilijat.fi/tekstit/eduskuntakysely.htm
Soome poliitikute vastus avalikule kirjale:
Tsitaat:Puukaasun käyttö tällä hetkellä tiedossa olevalla tekniikalla ei yllä läheskään samoihin päästötasoihin kuin nykyiset korkean moottoritekniikan omaavat uudet autot. Nykyiset ajoneuvojen puukaasun käyttöratkaisut ovat siinä määrin kehittymättömiä ja hyötysuhteeltaan heikkoja, ettei puukaasun käyttöä nähdä laajemmin ajoneuvoliikenteen polttoaineratkaisuna.
Vasta
#51

Asi kipub meil siin soiku jääma. Vaatan Soomlased on ikka karmid vennad:

http://www.ekoautoilijat.fi/tekstit/kalustoesittely.htm

Terve hulk neil masinaid. Mul on siin ka miski uus katseeksemplar vahepeal tekkinud aga midagi läks viltu ja lihtsalt õhk ei liigu piisavalt. Kui aega on, võtan lahti ja uurin ning püüan uuele ringile minna.

Keelt ei mõista aga http://www.ekoautoilijat.fi/wiki/index.p...le=MegaGas peal arutatakse vist suht samu asju nagu mul on peas olnud. Et võtta Lambda andurilt andmed ja selle järgi mikrokontrolleriga protsessi juhtida. Mul on lairiba Lambda andur juba ammu selleks ostetud ning praeguses gaasikenekas on 1100 kraadi kannatav termoandur ka sees. Pimesi muidu teha on nõme.
Vasta
#52

2715 Kirjutas:mis puutub aga põlemiskambri vähendamisse,siis 1,5 l mootori jaoks ei ole võimalik seda alla 22cm
teha kuna siis ei täida taandamisvöönd enam oma ülesannet ja
tõrvad hakkavad läbi tulema.Samuti ei saa siis punkrit teha palju jämedamat sest klotsid ei tule enam peale.Samas kui ruumi on siis saab
ju punkri kõrgema teha.

mis mõttes ei ole võimalik teha põlemiskambrit alla 22cm?
kas mõtlesid seda koonuselist asja punkri allosas, kus on ka õhuvöö?

Oskab keegi anda miskised mõõdud punkri kohta UAZ bussi jaoks.
plaan oli siis selline, et punker tuleb bussi tahaossa salongi, ulatudes katusest välja- täitmine käiks siis katuse kaudu..
kuna mul on siin nii palju erinevaid jooniseid ja mõõte erinevate detailide kohta, siis ei oskagi seisukohta võtta, milliste järgi tuleks tegutsema hakata. samas ei suuda ma siiani välja mõelda, kas punker teha nö kahe seinaline või siis kolme. kolmas sein oleks siis lihtsalt selle jaoks, et salong suvel väga kuumaks ei läheks. Kolmanda seina lisamisega tekib aga see oht, et punkri temperatuur kasvab.
Kas on siin ka inimest, kes teaks kui palju on roostevaba terase kuumus taluvus? Ei oleks tore, kui see asi sõidu ajal kokku sulaks ja auto maha põleks.
Paluks teadjamate abi!
Vasta
#53

gaz-24 Kirjutas:hakata. samas ei suuda ma siiani välja mõelda, kas punker teha nö kahe seinaline või siis kolme. kolmas sein oleks siis lihtsalt selle jaoks, et salong suvel väga kuumaks ei läheks. Kolmanda seina lisamisega tekib aga see oht, et punkri temperatuur kasvab.
Kas on siin ka inimest, kes teaks kui palju on roostevaba terase kuumus taluvus? Ei oleks tore, kui see asi sõidu ajal kokku sulaks ja auto maha põleks.
Paluks teadjamate abi!

Loogiliselt võttes on asi sedasi, et kui energia välja lekib, siis reaktori kasutegur väheneb ning võib saavutada punkti, kus kogu energia läheb lekete toitmiseks ning gaasi enam ei tule või kustub reaktor kogu aeg ära. Ülekuumenemine on probleem aga minul on plaan see lahendada automaatikaga, mis reaktorisse vett laseb kui 1000 kraadi on ületatud. Roostevabad peavad 1100+ vastu sõltuvalt tüübist aga kui sa ei tea mis poti sees toimub, on selle juhtimine raske. Minu mudelis on termoandur sees ning selle järgi annan vett. Sellisel temperatuuril vesi laguneb algosadeks ning tekib omakorda kütus.
Vasta
#54

tonuonu Kirjutas:Loogiliselt võttes on asi sedasi, et kui energia välja lekib, siis reaktori kasutegur väheneb ning võib saavutada punkti, kus kogu energia läheb lekete toitmiseks ning gaasi enam ei tule või kustub reaktor kogu aeg ära. Ülekuumenemine on probleem aga minul on plaan see lahendada automaatikaga, mis reaktorisse vett laseb kui 1000 kraadi on ületatud. Roostevabad peavad 1100+ vastu sõltuvalt tüübist aga kui sa ei tea mis poti sees toimub, on selle juhtimine raske. Minu mudelis on termoandur sees ning selle järgi annan vett. Sellisel temperatuuril vesi laguneb algosadeks ning tekib omakorda kütus.

1. Vett kavatsed siis pihustada väikeste düüside kaudu automaatselt?
2. Kas oskad ka õhuvöö mõõte nimetada?

Vanasti ju ei pihustatud vett, ning ei kuumenud üle ka, ma saan aru, et püüad täiustada süsteemi, kuid minul oleks esialgu plaan kogu see üritus niimoodi käima ajada, nagu ta vanasti toimis. Ei ole vaja miskit suurt kiirendust, ega suuri kiiruseid. vaja oleks kindlalt toimivat süsteemi. Nii palju, kui mina olen aru saanud, siis too Pärnu mees, kelle mossel see kaadervärk peal on, et temal ei tööta ka see asi päris nii, nagu peaks, või ma eksin? Käisin tolle Pärnu mehe jutul ka,
tema ütles, et midagi keerulist pole, keevita aga tünn kokku, pista puud sisse ja sõida. Sain talt ka joonised, kus on peal ainult 1 mõõt. Ei saa ju ükski asi hakata tööle nii, et viskan kõik jupid patta ja puud järgi, ning sõidan. on äkki kellegil miskiseid konkreetseid mõõte öelda?
Niipalju, kui mina olen aru saanud, siis ainus asi, mille mõõtu võib suurendada on punkri kõrgus. esmalt huvitakski punkri sise läbimõõt ning õhuvöö mõõdud. Tänapäeval seda jurakat vist enam masstootmises ei ole?
Vasta
#55

gaz-24 Kirjutas:mis mõttes ei ole võimalik teha põlemiskambrit alla 22cm?
kas mõtlesid seda koonuselist asja punkri allosas, kus on ka õhuvöö?
Oskab keegi anda miskised mõõdud punkri kohta UAZ bussi jaoks.
plaan oli siis selline, et punker tuleb bussi tahaossa salongi, ulatudes katusest välja- täitmine käiks siis katuse kaudu..
kuna mul on siin nii palju erinevaid jooniseid ja mõõte erinevate detailide kohta, siis ei oskagi seisukohta võtta, milliste järgi tuleks tegutsema hakata. samas ei suuda ma siiani välja mõelda, kas punker teha nö kahe seinaline või siis kolme. kolmas sein oleks siis lihtsalt selle jaoks, et salong suvel väga kuumaks ei läheks. Kolmanda seina lisamisega tekib aga see oht, et punkri temperatuur kasvab.
Kas on siin ka inimest, kes teaks kui palju on roostevaba terase kuumus taluvus? Ei oleks tore, kui see asi sõidu ajal kokku sulaks ja auto maha põleks.
Paluks teadjamate abi!
Põlemiskambri all mõtlesin ma seda silindrilist osa,kus on õhudüüsid.
Kuna Uaz-i mootor on 2,5L kuid arvatavasti aeglasema käiguga siis
pakun,et põlemiskamber võiks olla alates 26cm kuni 32cm.
Õhudüüside arvuks pakun 5 kuni 7 aga otsad võiks olla vahetatavad.
Punkri läbimõõtu ei soovitaks teha koldest üle 10cm jämedamat.
Kõrgust aga pane niipalju kui mahub.
Ülessulamise jutt on rohkem ulme.Teoreetiliselt võib õhukarp läbi põleda,
kui sealt õhk lekib.Bussi sisse paigutamisel peab ilmselt kivivillaga
isoleerima.Kindlasti ei tohiks generaator bussist õhku võtta,sest kui
mootori seisma jätad siis ajab gaasi õhuaugust tagasi ja vahel harva
see ka süttib.
Kui asja vastu suurem huvi,siis tule vaatama.

Rainer.
5666 0925
Vasta
#56

aga kas keegi nende saepuru brikettidega pole proovinud.
Vasta
#57

Suvisel Nõu üritusel rääkis üks vanem härrasmees, et Lõuna pool oli tehtud Raf-i salongi generaator, mis oli sellest kuudist hetkega sauna teinud ja seetõttu sellest ka loobuti.

Dad.
Vasta
#58

Viimases Autolehes (nr. 333) oli kah lugu ühest puuküttel Mossest. Too oli selle poolest huvitav, et kogu gaasigeneraator mahtus 412 pakiruumi ja läbisõit ühe katlatäiega kah üllatavalt suur.
Vasta
#59

10 mb pdf fail, kuidas teha kodustest vahenditest puugaasi generaator:

http://www.soilandhealth.org/03sov/0302h...oodgas.pdf

150 kb pdf fail, raamatu tutvustus Wood Gas For Mobile Applications. Saatsin talle emaili, küsisin, kui palju maksab raamat. Raamat maksab 100 euri + 10 euri saatmine Eestisse. Tüüp kodus ise köidab raamatud:

http://www.ekomobiili.fi/Tekstit/Bookbrochure.pdf

Saatis mulle paar pilti ka emailiga. Siin üks nendest siis. Paistab, et tehnoloogia koha pealt on latt ikka kõrgel, kõik detailid on roosetevabast terasest:
[Pilt: elkaminaback2008small.th.jpg]

Rootslased on ka tegijad. Kolm tüüpi ehitasid odava lahenduse ja sõitsid puhkuse ajal sellega 6000 km ka maha. Ehitamise jutt on vasakul menüüs Constructon blog:

http://www.vedbil.se/indexe.shtml
Vasta
#60

Tere!

Olen kontakti saanud mitmete siinsete kasutajatega, sh ka Pärnus pesitseva vanahärraga, kes on endiselt väga kõbus, kuid on oma 3 puugaasiautot maha müünud ning ostjate kontakte ei tea.

Soovime ETV Osooni saatesse ühe loo illustreerimiseks puugaasisõidukit saada, lisaks küsida mõned küsimused auto kasutamise kohta.

Kui kellelgi on kontakte või teab kedagi, kes Johan Aaviku puugaasiauto on ostnud või kellel on enda ehitatud puugaasiauto, siis võtke võimalikult kiiresti ühendust: 555 71 008 või postitage kommentaar siiasamma (või privaatsõnumina).

Aitäh!
Sander
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne