Maz 5551
#1

Tere, kuna mul hetkel tööautoks selline isend, siis paluks natuke abi, just tehnilisi jooniseid, just piduri süsteemi omi, kraabin sodi seest torusid välja, keeran stutsereid kinni lahti, vahetasin paar toru jne, aga osa süsteemi ikkagi ei saa rõhku kätte, napilt 4 atti tuleb ära. Kui saaksin mingid joonised siis oleks lihtsam teaks kus kohast midagi jooksma üldse peab seal.
Vasta
#2

Uuri asja http://www.konsulavto.ru/acat/trucks/maz/maz-5551

Seal, kus lõpeb asfalt...seal lööme laagri ja Zillisauna püsti!
Vasta
#3

Otsingusõna: МАЗ-5551 устроиство пневмосистемы
Need koogeli aadressid on ilmatu pikad, et siia panna.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#4

Õhud ammu juba pidama saadud. Nüüd, aga selline küsimus, kuidas pingutada tagarataste mutreid? Sooviks sirgelt jooksvaid rattaid, kuna rehvid pandi uued peale.
Vasta
#5

On ka harilikku velge aga küsimusest saan aru, et sul kuue konnaga kinnituv. Ega keerulist pole, põhiline, et velje kilbid oleks kulumata. Kulumise näide siin: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid288361
Kulumist näitab ka see, kui sisemine velg on piduritrumli peal kinni.
1. sisemine kohale, vaherõngas paika, välimine rehv ka. Siis keerad näpu jõuga konnad paika, välimist rehvi hoiad heebliga õigel kõrgusel. Ligikeeramist alustad võtmega siis kui kõik konnad on ühtlaselt paigal ja vaherõngas istub mõlema kilbi soones. Keerad veidi ülemist ja siis mitte ringiratast, vaid vastaspoolt st alumist. Nii käid kõik ühepalju üle ja alustad jälle otsast. No umbes nii: 1-4-2-5-3-6. Niimoodi mingi 6-8 korda. Põhiline, et ühtki ei tohi lõpuni kinni keerata kui teised on lõdvad. Sõidad mingi kilometraaži, näiteks 50 km ja teed järalpingutuse. Selle ajaga lahkub rooste ja liivaterad vajalikest kohtadest ja võib lõdveneda. Unusta ära GAZ tüüpi veljede puhul kasutatav kahemeetrine kang, mille peal hüpatakse kahe jalaga, et mutrid kinni-lahti saaks. Konnad keeratakse mõistliku jõuga poolemeetrise jõuõlaga nii kolmveerand keharaskusega. No oletan nii 30-40 kg/m. Üleliigne pingutamine paneb kilbid intensiivselt kuluma. Niipalju siis mälestusi Ikaruse ajast. Ega MAZ-i velg on sama mis Ikaruse oma.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#6

(07-04-2015, 11:58 AM)aavu Kirjutas:  ...
Unusta ära GAZ tüüpi veljede puhul kasutatav kahemeetrine kang, mille peal hüpatakse kahe jalaga, et mutrid kinni-lahti saaks. Konnad keeratakse mõistliku jõuga poolemeetrise jõuõlaga nii kolmveerand keharaskusega. No oletan nii 30-40 kg/m. Üleliigne pingutamine paneb kilbid intensiivselt kuluma. Niipalju siis mälestusi Ikaruse ajast. Ega MAZ-i velg on sama mis Ikaruse oma.

See on huvitav info. Oskab keegi ehk ametliku numbri juhendmaterjalist välja otsida?

Ilmselt tasub enne paigaldust ka terasharja puutepindadele näidata? Ning vajadusel sobitada velge mitmes eri asendis?

Rattamutrite järjestpingutus on küll asi, mille peale ise ei tulekski. Sad Sellise rumaluse märkamisel tuleb koheselt sekkuda! Täie rangusega Toungue
Vasta
#7

Aavu unustas mainimast, et vahepeal paned kuvalda ratta kõrvale ja keerutad ratast. Pingutad sealt, kus ratas vastu kuvalda vart kipub minema. Nii saad rattad sirgelt jooksma. Tavaline on pilt, kus vastusõitva Mazi rattad "vingerdavad".
Vasta
#8

(07-04-2015, 12:14 PM)motamees Kirjutas:  Aavu unustas mainimast, et vahepeal paned kuvalda ratta kõrvale ja keerutad ratast. Pingutad sealt, kus ratas vastu kuvalda vart kipub minema. Nii saad rattad sirgelt jooksma. Tavaline on pilt, kus vastusõitva Mazi rattad "vingerdavad".

Õigus! See tekib kui täkuga lasta üks mutter kinni ja pärast teised ligi tõmmata. Kui alguses heebliga maast kergitada ja ühtlaselt keerata peale, siis ka kontrolliks hea.
Ja üks asi veel. Kui üleliiga pingutad, läheb see osa, mis toetub vaherõnga peale, omavahel lahku. No need kolm rattakilpi sealt vaherõnga juurest. See kulutab intensiivselt rattakilpide teised otsad omavahelise hõõrdumisega ära ja saad sellised trapetsi kujud nagu mu eelmises postituses lingil. Kulunud kilpe on aeglasel sõidul aknast kuulda kuidas krigisevad.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#9

Maz-il on velg ühest tükist ja Maz 5551-l on nii rummud veljed nii konnadega, kui ka ilma konnadeta. [Pilt: 78.gif]
Vasta
#10

Kui MAZ ei oma kolmest kilbist koostatud velge, jääb mulle konstruktorite mõte arusaamatuks. Mis põhjustab konnade ja tähiku ja vaherõnga tootmise selle asemel, et teha lihtne velg? Lahtivõtmine niikuinii vitstega nagu GAZ jm. sõidukitel. No on jobud!
Muidugi on teel ratta vahetamine lihtsam, pole kahemeetrist kangi vaja hõlma all kaasas tassida. Vaevalt nad juhi mugavust silmas pidasid.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#11

Kõige tõenäolisem oleks see, et mingi väljamaine sild (sillad) hakkasid meeldima ja need kopeeriti lihtsalt maha. Selline kodarate/konnadega kinnitus oli omal ajal laialt levinud, miskit eriskummalist selles konstruktsioonis ei ole. Eeliseks toodi piduritrumli paremat jahutust. Samuti oli lõppülekande planetaarreduktori gabariitide suurusel vabam valik.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#12

Ei mäleta minagi Mazil kolme kilbiga velgesid. Minu arust oli Skoda ja Ikarus nendega.
Kiiludest saan aga aru. KRazil oli poltidega kinni ja katsu sa teepeal neid lahti vägistada. Gazi poltide arv kahvatub Krazi kõrval. Olen teepeal palju kordi kumme vahetanud ja juba Gazi rataste vahetus oli kõva töö. Mazi ratta vahetus oli köki-möki selle kõrval. 
Üks suur nuhtlus on, kui välimine ja sisemine mutter keeravad korraga. Selle üleelamiseks olid erinevad nipid. Mazil seda viga pole olnud.
Tänapäeva suurte autode rattamutrite (neid on rohkem, kui Gazil) käsitsi keerajad ei tea, millest me räägime.  Toungue
Vasta
#13

Nii on tekkinud uus mure maziga, nimelt jõudu pole ja valge toss summutist väljas. Sõitsin, vedasin koormat ja jäi natukeseks tiksuma, kui sai vaadatud järgmise koorma kallamise kohta. Vaatasin, et tavapärasest rohkem suitseb ja hakkasin liikuma ja siis hakkaski pihta, hallikas valge suits väljas ja mootor puterdab, sõitta oli umbes 8-9 kilomeetrit, vahepeal kadus sutis ära, siis tuli tagasi. Külma mootoriga käivitades lööb alati hea pahvaka välja, aga soojast peast on see kadunud, nüüd, aga ikka jube suitsukate tee peal. Vahetasin küttefiltri, puhusin läbi õhufiltri, vahetasin välja kõikide stutserite vaskseibid, et ehk õhk vahel, midagi ei muutunud. Õli on puhas, radikas survet pole, telefoni teel öeldi, et süüde vale, vaatasin seda pumpa ja kõik oli omal kohal, midagi seal süütenurga reguleerimise juures liikunud ei ole. Ainuke asi oli, et kõrgsurvepumba juures oli mingi mulle tundmatu vidin lahti, mille kinni keerasin, ka see ei muutnud midagi. Lahtine vidin ise selline http://en.album.ee/node/29678791/50363465   ehk keegi oskab öelda mis selle funktsioon on ?  Toss summutist http://en.album.ee/node/29678787/50363465  ehk keegi oskab midagi pakkuda, mis võiks viga olla?
Vasta
#14

Pihusti nõel võib kinni olla, küte jookseb ilma surveta silindrisse.
Vasta
#15

Vana võte on, keera üks pihustitoru lahti pumba pealt. Kuula, kas mootori töö muutus või kauema ajaga suits kadus. Korda järgmistega sama. Saad silindri teada, kus pihusti nõel kinni. Kuseb toorest diislit otse sumbutisse.
See on üks, mis esimesena meenub.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#16

Mul diisel Sierral käis tilk vett koos küttega pihustitest läbi ja siis samad sümptomid.
Vasta
#17

(30-03-2017, 20:56 PM)aavu Kirjutas:  Vana võte on, keera üks pihustitoru lahti pumba pealt. Kuula, kas mootori töö muutus või kauema ajaga suits kadus. Korda järgmistega sama. Saad silindri teada, kus pihusti nõel kinni. Kuseb toorest diislit otse sumbutisse.
See on üks, mis esimesena meenub.

Või pihusti küljest - kummale lihtsamalt ligi pääseb. Kui lahtikeeramine asja ei muuda, on süüdlane käes.

Kaltsu võiks kütusepilvele peale visata - on pärast vähem koristamist.

Kui kõik käituvad sarnaselt, on viga pumbas.

Sügavalt teoorias on võimalik, et pihusti asemel on tuksis hoopis tagasilöögiklapp, aga selle rike ei tohiks avalduda hetkega ja säärast suitsukatet tekitada.
Vasta
#18

Esimesel pildil on mootori võimsuse piiraja, piirab pumba lati käiku sissetöötamise ajal. Pärast sissetöötamist keeratakse see kruvi lõpuni väljapoole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne