17-02-2004, 00:50 AM
Mõtisklesin mina jupp aega, pista see jutuke tööriistade või joke alla. Ühel juhul liiga loba, teisel pool taas tõetera sees. Pistsin selle siis siia eraldi.
Keset ”sisehooaega”, on ka paadunuimal tehnikahuvilisel kindlasti kasulik taaskord läbi lugeda ja üle mõelda juhised tööriistade kasutamise kohalt. Käesoleva juhendi on algselt kirja pannud ameerikamaa onu John Lynch. Mina leidsin selle Soome ”Mobilisti” vanasõidukite lehest ja püüan selle Teile edasi anda.
1. Vasar. Paljude arvates kindlasti töövahend nr.1, olgugi ta esialgu küll relvaks loodud (vrd. esiisade kivikirved ja nuiad). Tänapäeval pruugitakse vasarat sageli, kui isemoodi väärtesemete otsijat, mille abil absoluutse kindlusega leiab üles kalli või vanatehnika juures ka korvamatu osa, mis asub selle koha vahetus läheduses, kuhu vasaraga PIDI lööma. Ka võib vasaraga teadlikult lahti peksta detaile millede viimane mutter või kruvi jäänud lahti keeramata.
2. Näpitsad. Tõeliselt suurepärane vahend mutrite ja poldipeade nurkade ümardamiseks.
3. Lukustusega näpitsad. Väga hea vahend keevituskuumusega käte kõrvetamiseks. Samuti sõrmedest hirmvalusal moel pisikeste nahatükikeste näpistamiseks.
4. Nurklihvija (ketaslõikur). Üldtuntud maailma esimese pisikatapuldina. Selles on võimalik ise veenduda, lihvides mõnd pisi pisikest osa. Sedaaegu kui aparaat väga tõhusalt roostet eemaldab, siis operatsiooni lõpuks lennutab ta töödeldava eseme valguskiirusel pimedamaisse nurka, kust seda siis vaevalt enam leida õnnestub.
5. Garaazi tööstuslik tolmuimeja. Nagu reklaamis öeldud, on sel imepärane imemisvõime. Mündid, paberrahad, tähtsad kviitungid, retseptid, pliiatsid ja päikeseprillid kaovad hetkega. Puulehed, friikartuli jäänused või ka vorstinahk (eks koeraomanikud teavad mida veel…) sellele aga ei kõlba.
6. Töökindad. Tööriistakasti mõttetuimad lisandid, väljaarvatud ehk keevitamisel. Üldlevinud arusaam on, et ainus mida kindad käes teha võid, on enesele püksi pissida.
7. Rauasaag. Tööriist inimjõu täiesti kontrollimatul moel metalli siirdamiseks. Mida enam üritad tera suunata, seda omapärasema teekonna see ette võtab. Lisaks on ka kõige odavamate mudelite põhivarustuses automaatika, mis lõhub saelehe (viimase) hetk enne töö tegelikku valmimist.
8. Teleskoopmagnet. Pisut sarnane tippklassi spinninguga- näeb jube vinge välja, ent õige harva õnnestub temaga midagi püüda.
9. Elektridrell. Suurepärane plastmasstuuningu vidinate tarbeks kinnitusaukude puurimiseks, pleki all kulgevate kaablikimpude või pidurivoolikute kohal.
10. Vaibanuga.- Viimasepeal tööriist selliste pappkastide avamiseks, milles just kohale toodud uus pehme katus kabrioletile või sadulsepa juurest uus sisustus.
11. El. Testpliiats.- peaaegu sarnane süstlaga. Võimaldab kergesti sõrme veritseva augu torkida, ent sageli ei sobi elektrividinate liitmikkudesse.
12. Pahtlilabidas. Praktikas kasutatav või määrimiseks leivale või ka koerakaka eemaldamiseks kinga küljest. (soovitavalt eelmainitud järjekorras)
13. Momentvõti- Tööriistakollektsiooni uhkeim lelu, inseneri unelm, mis koostatud ja hoolega reguleeritud polte ainult õigesti pingutama. Kõik me aga teame, et võtme naksatuse järel on hea pingutada veel natuke… võib- olla kõlab veel üks naksatus, sedakorda küll mitte enam võtmest…
14. Lock-Tight. Sünteetiline alternatiiv roostele nende jaoks kes ei malda oodata kuniks emake loodus asja ilma rahata kombe oleks ajanud.
15. Hüdrauliline mootoritõstuk.- Vinge aparaat, testimaks lahti kruvimata voolikute ja kaablikimpude venivust.
16. Ristpeaga kruvikeeraja.- Pruugitakse enamasti ristpeaga kruvipeade ümardamiseks. Kui juhtub, et ka kruvikeeraja isegi ümarpeaga hakkab olema, üldiselt üsna ruttu, kõlbab see veelgi, näiteks telgi nööride kinnitamiseks.
17. Töövalgusti.- vähemalt teoreetiliselt toodab see tervislikku D-vitamiini, ent tegelikult on selle peaeesmärk kulutada 40w pirne sama tempoga nagu miinipildujad miine Normandia pealetungil. Eelmainitud põhjusel püsib aga elektriarve mõistlikus suuruses.
18. Stroboskoop- väga tore täpsustööriist, millega võimalik valgustada väntvõlli otsas oleva rihmaratta õlikakakorrust.
19. Tihendiliim- püsib äraütlemata hästi ka kätel, riietel ja tööriistadel.
20. Tavotipress- jube kakane tööriist, ent käepärane tegemaks kindlaks, et määrdenippel on roostest või muust kakast umbes.
21. Filtriavaja- jätab asjaliku mulje garaazi seinal rippudes. Sinna see küll pahatihti jääbki, kuivõrd ei sobi just Sinu auto õli-, vms. filtri ümber.
22. Kuuskantvõtmed- kurjast vaimust neetud tööriistad, kuna harva mõni neist sobib ettesattuva poldi avamiseks korralikult, küll on neil aga võime seesama poldipea hetkega avamatuks ümardada.
23. Traat- leiutatud ju palju aega ennem autot, siiski olnud aegade jooksul auto olulisim nn. üldvaruosa. Murdunud mootorikinnitus, lahtirebenenud sumbutitoru või kaitseraud- neid kõiki on võimalik hõlpsasti mõne hetke jooksul traadiga paigata. Paraku on selgi alal tuntav plastmassi pealetung.
24. Gaasikeevitus- üldkasutatav suitsu süütamiseks ja kulmukarvade eemaldamiseks. Sõltuvalt kasutajast võimaldab ühtlasi erinevaid töötulemusi- kunstiteosest totaalse hävinguni.
Na vat. Sihuke jutt siis jälle. Printige välja ja naelutage kuuri seinale, et juhised ikka ”objektil” ka loetavad oleksid. Ühtlasi on kõik muidugi teretulnud loetelu omade kogemustega täiendama.
Terv. Ivar
Keset ”sisehooaega”, on ka paadunuimal tehnikahuvilisel kindlasti kasulik taaskord läbi lugeda ja üle mõelda juhised tööriistade kasutamise kohalt. Käesoleva juhendi on algselt kirja pannud ameerikamaa onu John Lynch. Mina leidsin selle Soome ”Mobilisti” vanasõidukite lehest ja püüan selle Teile edasi anda.
1. Vasar. Paljude arvates kindlasti töövahend nr.1, olgugi ta esialgu küll relvaks loodud (vrd. esiisade kivikirved ja nuiad). Tänapäeval pruugitakse vasarat sageli, kui isemoodi väärtesemete otsijat, mille abil absoluutse kindlusega leiab üles kalli või vanatehnika juures ka korvamatu osa, mis asub selle koha vahetus läheduses, kuhu vasaraga PIDI lööma. Ka võib vasaraga teadlikult lahti peksta detaile millede viimane mutter või kruvi jäänud lahti keeramata.
2. Näpitsad. Tõeliselt suurepärane vahend mutrite ja poldipeade nurkade ümardamiseks.
3. Lukustusega näpitsad. Väga hea vahend keevituskuumusega käte kõrvetamiseks. Samuti sõrmedest hirmvalusal moel pisikeste nahatükikeste näpistamiseks.
4. Nurklihvija (ketaslõikur). Üldtuntud maailma esimese pisikatapuldina. Selles on võimalik ise veenduda, lihvides mõnd pisi pisikest osa. Sedaaegu kui aparaat väga tõhusalt roostet eemaldab, siis operatsiooni lõpuks lennutab ta töödeldava eseme valguskiirusel pimedamaisse nurka, kust seda siis vaevalt enam leida õnnestub.
5. Garaazi tööstuslik tolmuimeja. Nagu reklaamis öeldud, on sel imepärane imemisvõime. Mündid, paberrahad, tähtsad kviitungid, retseptid, pliiatsid ja päikeseprillid kaovad hetkega. Puulehed, friikartuli jäänused või ka vorstinahk (eks koeraomanikud teavad mida veel…) sellele aga ei kõlba.
6. Töökindad. Tööriistakasti mõttetuimad lisandid, väljaarvatud ehk keevitamisel. Üldlevinud arusaam on, et ainus mida kindad käes teha võid, on enesele püksi pissida.
7. Rauasaag. Tööriist inimjõu täiesti kontrollimatul moel metalli siirdamiseks. Mida enam üritad tera suunata, seda omapärasema teekonna see ette võtab. Lisaks on ka kõige odavamate mudelite põhivarustuses automaatika, mis lõhub saelehe (viimase) hetk enne töö tegelikku valmimist.
8. Teleskoopmagnet. Pisut sarnane tippklassi spinninguga- näeb jube vinge välja, ent õige harva õnnestub temaga midagi püüda.
9. Elektridrell. Suurepärane plastmasstuuningu vidinate tarbeks kinnitusaukude puurimiseks, pleki all kulgevate kaablikimpude või pidurivoolikute kohal.
10. Vaibanuga.- Viimasepeal tööriist selliste pappkastide avamiseks, milles just kohale toodud uus pehme katus kabrioletile või sadulsepa juurest uus sisustus.
11. El. Testpliiats.- peaaegu sarnane süstlaga. Võimaldab kergesti sõrme veritseva augu torkida, ent sageli ei sobi elektrividinate liitmikkudesse.
12. Pahtlilabidas. Praktikas kasutatav või määrimiseks leivale või ka koerakaka eemaldamiseks kinga küljest. (soovitavalt eelmainitud järjekorras)
13. Momentvõti- Tööriistakollektsiooni uhkeim lelu, inseneri unelm, mis koostatud ja hoolega reguleeritud polte ainult õigesti pingutama. Kõik me aga teame, et võtme naksatuse järel on hea pingutada veel natuke… võib- olla kõlab veel üks naksatus, sedakorda küll mitte enam võtmest…
14. Lock-Tight. Sünteetiline alternatiiv roostele nende jaoks kes ei malda oodata kuniks emake loodus asja ilma rahata kombe oleks ajanud.
15. Hüdrauliline mootoritõstuk.- Vinge aparaat, testimaks lahti kruvimata voolikute ja kaablikimpude venivust.
16. Ristpeaga kruvikeeraja.- Pruugitakse enamasti ristpeaga kruvipeade ümardamiseks. Kui juhtub, et ka kruvikeeraja isegi ümarpeaga hakkab olema, üldiselt üsna ruttu, kõlbab see veelgi, näiteks telgi nööride kinnitamiseks.
17. Töövalgusti.- vähemalt teoreetiliselt toodab see tervislikku D-vitamiini, ent tegelikult on selle peaeesmärk kulutada 40w pirne sama tempoga nagu miinipildujad miine Normandia pealetungil. Eelmainitud põhjusel püsib aga elektriarve mõistlikus suuruses.
18. Stroboskoop- väga tore täpsustööriist, millega võimalik valgustada väntvõlli otsas oleva rihmaratta õlikakakorrust.
19. Tihendiliim- püsib äraütlemata hästi ka kätel, riietel ja tööriistadel.
20. Tavotipress- jube kakane tööriist, ent käepärane tegemaks kindlaks, et määrdenippel on roostest või muust kakast umbes.
21. Filtriavaja- jätab asjaliku mulje garaazi seinal rippudes. Sinna see küll pahatihti jääbki, kuivõrd ei sobi just Sinu auto õli-, vms. filtri ümber.
22. Kuuskantvõtmed- kurjast vaimust neetud tööriistad, kuna harva mõni neist sobib ettesattuva poldi avamiseks korralikult, küll on neil aga võime seesama poldipea hetkega avamatuks ümardada.
23. Traat- leiutatud ju palju aega ennem autot, siiski olnud aegade jooksul auto olulisim nn. üldvaruosa. Murdunud mootorikinnitus, lahtirebenenud sumbutitoru või kaitseraud- neid kõiki on võimalik hõlpsasti mõne hetke jooksul traadiga paigata. Paraku on selgi alal tuntav plastmassi pealetung.
24. Gaasikeevitus- üldkasutatav suitsu süütamiseks ja kulmukarvade eemaldamiseks. Sõltuvalt kasutajast võimaldab ühtlasi erinevaid töötulemusi- kunstiteosest totaalse hävinguni.
Na vat. Sihuke jutt siis jälle. Printige välja ja naelutage kuuri seinale, et juhised ikka ”objektil” ka loetavad oleksid. Ühtlasi on kõik muidugi teretulnud loetelu omade kogemustega täiendama.
Terv. Ivar
loll on loll olla.
