Minu kopaga JUMZ 6K2/EO
#21
Oh, neljapäev käes ja nüüd saan lõpuks kirjutada, mis nädalavahetusel tehtud sai. Ma ei hakka isegi pikalt rääkima, miks selline viivitus, aga lühidalt - lapsed. Nii et tulevased isad, kuni te veel tulevased olete, nautige vabadust käsi õliseks teha.

Pealtnäha vähe, aga sisuliselt suur töö sai ära tehtud, sealjuures tahaks eriti rõhutada mõttetööd, sest ülejäänud kaks sarnast liigutust tuleb lihtsalt ära teha, leiutamine on tehtud. Nimelt töövõit seisneb sellel, et olen kätte saanud kaks neljast poldist, mis hoiavad kinni sahka ja paaki kandvat poolraami. (pildid ühes varasemas postituses) Mõne nädala jooksul polnud mul muud aega teha kui kastsin neid polte aegajalt WD-40-ga. Üks siis otsustas, et talle on selline kohtlemise piisav tuli normaalsel moel lahti. Teise lugu on pikem. Selleks, et polt õigesse suunda (august välja) liikuma saada, tuleb ta esmalt liikuma saada. Üks mitmekordne F1 maailmameister on ka kunagi öelnud, et "To finish first, first You have to finish." Motiveerituna kuulsast tsitaadist tahtsin teda siis liigutama hakata ümber oma telje. Esmalt keevitasin poldile pikenduseks kandilise raudpulga, aga seda ei jõudnud ma võtmega liigutada, lisaks oli see haprast materjalist ja murdus ära. Siis leidsin tükikese 8 cm karprauda ja ühendasun selle poldiga.
   
Pikendasin seda siis kahe teise karpraua tükiga ja proovisin oma ihurammuga polti liikuma saada. Usun, et sain suurusjärk 2500+/-500 Nm kätte, aga sellest polt liikuma ei hakanud. Aga mida suur mees ei suuda, selle tegi ära väike aga tubli tungraud.
   
Mõned korrad tungraua abiga ja siis juba ilma, õpetasin poldi pisut paremini liikuma. Välja saamiseks siis kang vahele, et pinge peal oleks ning eelpool nähtud hooba üles-alla loksutama, peab tulema.
   
Naabrimees ei saanud tulla kangi pinges hoidma, seega pidin improviseerima. Töötas väga hästi ja usun, et sellel süsteemil oli ka jõudu märkimisväärselt rohkem kui naabrimehel Smile
   
Lõpuks siis käes. Parempoolne vabatahtlikult, vasakpoolne jõumeetodiga.
   
Ülalkirjeldatud meetod ootab nüüd ka kahte parempoolset polti. Roolivarras on juba eemaldatud, kõik on valmis, vaja ainult aega ja ilma.

Üks küsimus ka lõppu. Mis point on sellel, et noole pööramissilindrite torustik on kaetud kahekordse ülerõhuklapiga. Pilt ei ole küll hea, aga lisaks pildi keskmes olevatele klappidele on veel pildi üleval vasakus nurgas see süsteem. Keskmes olevatest liigub ülerõhu korral õli otse tagasivoolutorusse. Nurgas oleva klapi kaudu saab õli liikuda kahes suunas ning kui üks toru on surve all, siis liigub õli teise ja vastupidi. Sisuliselt jookseb see aga ikkagi tagasivoolu, ainult selle vahega, et läbi jagaja.
   
Mitu päeva mõtlesin, et mis saaks või võiks juhtuda, kui ma selle sealt vahelt ära võtaks, aga ei osanud midagi halba välja mõelda. Kõikvõimalikud ülerõhust tulevad probleemid peaks ära lahendama ju ka need klapid, mis pildi keskmes on.
Üks point siiski on, seda kahesuunalist klappi saab reguleerida, samas kui need ühesuunalised on paika pandud niiöelda "tehasetugevusega". Kui neid nüüd reguleerida, siis kas need vastusurved peaksid olema pigem suuremad või väiksemad kui mittereguleeritavatel kalppidel? Kuidas ja millise mõõteriistaga saan mõõta, kui tugevaks olen vastusurve keeranud?

Mis puutub nendesse tehasetugevusega tagasivooliklappidesse, siis masti peasilindri oma tuunisin millalgi varem juba ära. Lisasin vedrule juurde ühe mutri, kuna varem tundus see mulle liiga pehmelt töötavat. Kui kunagi masti külge panen, eks siis on tõehetk. Nii et päris reguleerimatud nad siiski ei ole.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#22
Jaanipäev oli hea päev, sai pikalt traktorit ehitada. Päeva lõpuks sain mõlemad jagajad peale tagasi ning loksud välja. Lisaks leidsin jagajate (tagant vaadates) alumises vasakus nurgas veel mõned ülerõhuklapid ja kuna enne masti mahavõtmist tehtud katsetustes jäi mulje, et need on liiga pehmed, keerasin neid pisut peale. Kui pump ikka korralik on, eks siis ole näha, kas hakkab ka voolikuid lõhkuma või hakkab lihtsalt normaalselt maad hammustama. Aga nüüdseks olen ma vähemalt ülerõhuklappide sugueluga enam-vähem kursis.

Selleks nädalaks on ehituspäevad otsas, aga järgmisel nädalal jätkan siis esiotsa lahtivõtmist sealt, kus eelmises postituses kirjeldatud kohas pooleli jäi.

Kui kõvad on JUMZi differ ja diffrilukk? Kas need kannatavad välja seda, kui mutta vajunud traktorit tõmmata välja trossi ümber rehvi kerimisega?
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#23
(26-06-2014, 00:25 AM)raudbetoon Kirjutas: Jaanipäev oli hea päev, sai pikalt traktorit ehitada. Päeva lõpuks sain mõlemad jagajad peale tagasi ning loksud välja. Lisaks leidsin jagajate (tagant vaadates) alumises vasakus nurgas veel mõned ülerõhuklapid ja kuna enne masti mahavõtmist tehtud katsetustes jäi mulje, et need on liiga pehmed, keerasin neid pisut peale. Kui pump ikka korralik on, eks siis ole näha, kas hakkab ka voolikuid lõhkuma või hakkab lihtsalt normaalselt maad hammustama. Aga nüüdseks olen ma vähemalt ülerõhuklappide sugueluga enam-vähem kursis.

Selleks nädalaks on ehituspäevad otsas, aga järgmisel nädalal jätkan siis esiotsa lahtivõtmist sealt, kus eelmises postituses kirjeldatud kohas pooleli jäi.

Kui kõvad on JUMZi differ ja diffrilukk? Kas need kannatavad välja seda, kui mutta vajunud traktorit tõmmata välja trossi ümber rehvi kerimisega?

Mutta vajunud traktor lükatakse välja kopa abil!
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#24
Ma ei tea, kui palju saab kopal jõudu olema nüüd peale ülerõhuklappide pingutamist, aga enne seda oli seda jõudu küll pisut liiga vähe. Tagasisuunas veel napilt tõmbas, aga edasi lükkamiseks jäi küll kõvasti puudu. Samas oleks ju ümber ratta kerimine siiski palju kiirem edasiliikumise variant, eriti kui tuleb liikuda pisutki pikemat maad. Ees ootab mitu üsna karmi pehmet kohta, mis hetkel karjuvad maaparanduse järele.

Nii et küsimus dirrfi ja selle blokeeringu tugevusest on jätkuvalt üleval.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#25
(26-06-2014, 00:25 AM)raudbetoon Kirjutas: Kui kõvad on JUMZi differ ja diffrilukk? Kas need kannatavad välja seda, kui mutta vajunud traktorit tõmmata välja trossi ümber rehvi kerimisega?

Pole veel suutnud laiali lasta ehk on tugevam kui välja näeb. Kui smurf eesti gaasi käsutuses oli siis olevat diffri plokk mitu aastat järjest sees olnud kuna tiblast sohvir polnud õrna aimugi miks masin üldse keerata ei taha... Ükskord siis näidati et kummist mati ja muu prügi all on selline tore pedaal mida vabastades masin jälle keerama hakkas.... Töötab siiani, kuid tõsises mülkas tuleb pedaaline ikka survet avaldada et sees püsiks, eks eelnev vägistamine on oma jälje jätnud.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#26
Äge! Pildi väljamõeldud skeemist panen kunagi hiljem, aga eelkõige sisaldab see trossi/rihma suunajat, mille kinnitab sahale. Lisaks saab selline vints ka teise funktsiooni - kui sahk maha suruda, üks ratas maast lahti tõsta ja vajadusel ka kopp ankruks panna, siis saab sellega ka palke välja vedada üle kohtade, kuhu sõita ei kannata. Või siis oma Nivat või naabrimehe pisikesi traktoreid - T20 ja T16. Viimase päästsin eelmisel talvel käsivintsi abiga, Sel aastal tahan aga kopa abiga selle uppumise koha hoopis ära kuivatada. Vot sellised ilusad plaanid Smile
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#27
Ise olen mõlgutanud mõtteid küttepaagi asemele vintsi paigaldamiseks kuna üks priskem hüdrovints seisab juba pikemat aega kasutult... Samas pean plaani frontaallaaduri külge pookimiseks mis aga ei jäta enam vaba ruumi ei paagi ega vintsi jaoks. Toungue
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#28
(26-06-2014, 00:25 AM)raudbetoon Kirjutas: ...
Kui kõvad on JUMZi differ ja diffrilukk? Kas need kannatavad välja seda, kui mutta vajunud traktorit tõmmata välja trossi ümber rehvi kerimisega?

Keegi ei tea, kui palju tappa on saanud Sinu isendi tükid ja mihandse varuga need tehasest tulema sattusid. On kuulda olnud, et kannatab mootori poolt võimsust probleemideta, kuid põhjagaasiga on lukustusmuhvidest jagu saadud.

Tasub rattale kerimise asemel pruukida veljekilbile kinnituvat lisatrumlit, mille diameeter on väiksem. Võidad jõus, kaotad teepikkuses. Aga kord silmini sees olles pole ju enam kiiret...Toungue
Vasta
#29
Selle viimase mõttega saan ainult nõustuda, samas püüan välja mõelda erinevaid variante ka uppumise ennetamiseks. Mõtteid on mitmeid, üks neist on ka "kaasaskantav laudtee", aga sellest ei hakka ma enne pikemalt rääkima, kui asi valmis ja siis kindlasti pildid ka.

Hea on aga see tõdemus, et kui palju jõuab ära teha, kui peaaegu terve päev saab traktori juures asjalik olla. Rõvedalt kinniroostetanud diftid sain alla tunni kätte, kuigi olin nende jaoks kaks tundi planeerinud. Siis raam ettepoole välja ja natuke keevitust, koparaami ja traktori raami sain ka kenasti kokku keeratud, kui tõin peotäie uusi polte. Vanadest polnud enam suurt midagi alles jäänud lihtsalt (pildid teen ka kunagi). Lisaks puudus vasakul pool 8 cm jämedune fiksaator, mille ma õige jämedusega toru otsast ja suurest hulgast keevitustraadist taastasin. Ja siis kõik asjad kokku tagasi, mis lahti sai võetud. Paaki tagasi pannes tuli kohe eriti soe tunne sisse ning suutmata kiusatusele vastu panna panin siis traktori käima ning tegin ka paar pisikest sahkamist. Nüüd ajasin tagumise poole vana maja trepi (loe: töökoja) ette, et taastada noole pööramise liigendi pesad ja keevitada pööramissilindrite kinnitus taas üheks tükiks kokku.

Ja pärast kõike seda -- kopp külge ja auku otsima. Ja kui ei leia, siis teen ise mõne Big GrinBig GrinBig GrinBig GrinBig Grin
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#30
Täna oli hea päev. Hommikul lõpetasin kraavile sihi sisselõikamise, päeval panin kopa traktori külge tagasi. Tubli kaks kuud oli teine küljest maas. Pikemalt lahti kirjutamata võisin tõdeda, et varem pisut peale keeratud ülerõhuklapid andsid palju juurde -- peasilindriga alla surudes viskas taguotsa ilusti maast lahti. Ka masti painutaja ja kopa silinder tegid oma tööd palju mehisemalt. Tegin katseks ühe kümnekonna meetri pikkuse ja kopalaiuse kraavi Smile

Kuidas on lood selle silindrite õhutamisega. Üks ütleb, et selle survega lahustub õhk õlis ära ja hüdropaagis tuleb ilma rõhuta olukorras välja, teine peab seda jällegi vajalikuks. Minu tänane kogemus näitas, et silindrisse jäänud õhk ei vähendanud küll kopa jõudu, samas tekkis ebameeldiv viide, sest tagasivoolu ajal sai õhk ilusti paisuda, survet andes oli aga esmalt vaja see õhk kokku suruda, alles seejärel hakkas silinder korralikult tööd tegema. Kas tuleb õhu eemaldumiseks lihtsalt aega anda või hakata ikkagi kusagilt voolikuid näppima?
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#31
(24-07-2014, 00:09 AM)raudbetoon Kirjutas: Üks ütleb, et selle survega lahustub õhk õlis ära ja hüdropaagis tuleb ilma rõhuta olukorras välja,

Esimest korda kuulen õhu lahustumisest õlis. Õhutamine ikka kõige kõrgemast punktist, sest sinna ta koguneb. Muidugi peab õhk liikuma välja ka teatud asendite puhul, seda siis kui kusagilt juurde ei ime.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#32
(24-07-2014, 00:09 AM)raudbetoon Kirjutas: Kuidas on lood selle silindrite õhutamisega. Üks ütleb, et selle survega lahustub õhk õlis ära ja hüdropaagis tuleb ilma rõhuta olukorras välja, teine peab seda jällegi vajalikuks.
...

Õhk ei lahustu õlis, vaid viiakse mullidena paaki, kust vähehaaval lahkub ise raskusjõu abiga.Toungue

Õhu väljalaskmine süsteemist pole hädavajalik - reeglina pole hüdrosilindrid õhutihedad töörõhkude juuresWink Aga kuniks süsteemis on õhku, pole masina käitumine päris ootuspärane. Märkisid õigesti, et õhku annab ju kokku suruda ja sellega muutub oluliselt reageerimine kangidele.

Samas on hüdrosüsteemi õlitustamine üsna tüütu ja rokane protsess. Ning kuna õhk lahkub süsteemist mõnekümne töökäiguga, pole see minu arvates ka hädavajalik. Aga kui on tahtmine kohe täie auruga tööle pihta anda, tuleb süsteem täita järguti, alates pumbast.
Vasta
#33
(24-07-2014, 12:21 PM)v6sa Kirjutas:
(24-07-2014, 00:09 AM)raudbetoon Kirjutas: Kuidas on lood selle silindrite õhutamisega. Üks ütleb, et selle survega lahustub õhk õlis ära ja hüdropaagis tuleb ilma rõhuta olukorras välja, teine peab seda jällegi vajalikuks.
...

Õhk ei lahustu õlis, vaid viiakse mullidena paaki, kust vähehaaval lahkub ise raskusjõu abiga.Toungue

Tegelikult seda viimast ma mõtlesingi, sai lihtsalt pisut kehv sõnastus. Ma ei tea nüüd, võib-olla olin ehk liiga kärsitu, aga mingi 20 tsüklit sai tehtud küll, aga viiteaeg on veel jätkuvalt sees. Eks teen siis veel mõned, kuhu see õhk ikka pääseb kui mitte paaki. Kui hüdroõli taset kontrollisin, siis erinevalt tavaolukorrast olid vardal väikesed vahutamisele viitavad mullid. See peaks järelikult hea asi olema.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#34
Homme algab kraavi kaevamine !!!!!!!!!!!
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#35
Pärast paarikümmet meetrit käis pauk ja üks õlitoru läks liitekohast pooleks. Valtsitud serv ei pidanud vastu ja läks sirgeks toruotsaks tagasi. Hommiku kokkuvõtteks võib aga seda öelda, et kaevasin küll suht vähe, aga selle eest õppisin palju. Täna siis natuke putitamist ja homme metsa tagasi.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#36
Ootaks töödest ja tegemistest pilte kaSmile. Edu ja jõudu Jumzi kallal. Smile
Vasta
#37
Eks vaatab, ehk homme jõuan midagi vaatamiseks ka jagada.

Laiali läinud toru sain kokku, aga pime tuli enne peale kui selle tagasi sain. Jube loll süsteem on seal. Toru ei saa ühes tükis paigaldada, kuna ei mahu seda keerama, kahe osana paigutamisel ei ole aga piisavalt ruumi, et need osad omavahel piisavalt hästi kokku keerata. See viimane saigi ehk minu tänasele tööpäevale saatuslikuks, kuna lahtivõtmisel oli pingutusmutter suhteliselt lõdvalt kinni.

Lisaks ehitasin õhtul rattale rihma kerimiseks juhtrullikud, et saaks traktorit paremini vintsina kasutada. Kui süsteem toimib, jagan ideed lahkesti, kui mitte, siis on mul 150 m 9 tonnist koormarihma, millele tuleb hakata uut otstarvet välja mõtlema.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#38
(04-08-2014, 00:15 AM)raudbetoon Kirjutas: Lisaks ehitasin õhtul rattale rihma kerimiseks juhtrullikud, et saaks traktorit paremini vintsina kasutada. Kui süsteem toimib, jagan ideed lahkesti, kui mitte, siis on mul 150 m 9 tonnist koormarihma, millele tuleb hakata uut otstarvet välja mõtlema.


9tonnine rihm lendab nii lilleks et pole Sul enam midagi jagada... Wink
Pehmel pinnasel sõites tuleb laduda niipalju rattaid alla et kandma hakkaks, kõik muud variandid on porno ja lõhkumine.
Omast kogemuses tean et kui kaks kõrvuti asetsevat ratast jääb väheks siis lisades kolmanda võib jumziga kasvõi mööda vatti sõita...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#39
huvitav mis siis tagasild sellest asjast arvab, käise laagrid on kuluosad.
Ära karda gaasi!
Vasta
#40
(04-08-2014, 00:23 AM)mlsluik Kirjutas: 9tonnine rihm lendab nii lilleks et pole Sul enam midagi jagada... Wink
Pehmel pinnasel sõites tuleb laduda niipalju rattaid alla et kandma hakkaks, kõik muud variandid on porno ja lõhkumine.

Kui mul neid rattaid võtta oleks, küll laoks isegi neid alla Big Grin
Vintsimine aga toimis ilusti, traktori jaoks panin rihma kahekordseks. Ainus tõrge oli see, et sahk on suht vedel. Esimesel korral jooksis rihm suunajasse liiga suure nurga alt ja suunaja läks nii palju viltu, et viskas rihma maha. Ülejäänud aja töötas ilusti. Kõige vedelam osa sai nüüd läbi, ehk saan veidi aega jälle ilma vintsimiseta liikuda. Oma vintsimissüsteemi iseloomustamiseks ütleksin veel seda, et see on pigem ennetava funktsiooniga, sest rihma ümber ratta kerides peab traktor kogu aeg liikuma ja tal puudub võimalus end kuhugile sisse kaevama hakata.

Nüüd ma püüan unustada, et väljas on 32 kraadi sooja ja sean sammud tagasi metsa, kus mu punane sõber mind ootab.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne