Minu kopaga JUMZ 6K2/EO
#41
(04-08-2014, 12:33 PM)huvi5 Kirjutas: huvitav mis siis tagasild sellest asjast arvab, käise laagrid on kuluosad.
Mis tagasillal ikka arvata rattad tuleb alla panna õigesti siis ei juhtu midagi. Raba traktoritel ka vahest 3 paari rattaid all ja ei juhtu midagi lihtsalt kui on võimalik siis välimised rattad natuke madalamad ja rehvi rõhku samuti vähem kui sisemistele.
Vasta
#42
(04-08-2014, 12:33 PM)huvi5 Kirjutas: huvitav mis siis tagasild sellest asjast arvab, käise laagrid on kuluosad.

Nüüd kui võtaks selle käise koos laagriga kätte siis veenduks isegi et tugevusvaru on vähemalt kolme rattapaaari jagu... Kui mõistusega läheneda siis kestab, võin kinnitada... Wink kestab paremini kui russ on makaronilaadsete pooltelgedega.. Toungue
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#43
Probleem. Parema käe all (tööasendis, mina) olev vasakpoolne (sõidusuuna järgi) jagaja hakkas jupsima. Mingi klapp vibreerib tugevalt ja kui ta seda teeb, siis kaob silindril jõud. Tühja kopaga pole hullu, kuid kui kopp pinnast täis on, hakkas tõrkeid liiga palju tulema. Lisaks iseloomustab probleemi see, et see asi on kõigi kolme erineva liigutuse pealt nii. Jagaja sisuga ma kursis ei ole, aga loogika järgi peaks olema seal sees mingi klapp, mis sulgeb tagasivoolu olukorras, kui mingit hooba liigutada ja surve on vaja silindrisse saada. Ütlen veelkord, et asjad iseenesest liikusid ja negatiivne sümptoom ilmnes kõikide hoobade liigutamisel sarnaselt.

Ma nüüd lähen ja vaatan pisut jagaja sisse, pärast vaatan jälle foorumisse. Loodan mõlema tegevuse käigus pisut targemask saada Smile
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#44
Traktor peaks nüüd korras olema, teoreetiliselt. Praktika tuleb siis, kui see postitus on tehtud ja lõunasöök söödud. Teooriat olen üle interneti taga ajanud ja olen nüüd tark poiss JUMZi hüdrojagaja alal.

Mis siis viga oli? Kaks varianti. Ilma pikema kirjelduseta - kes teab, see teab, kes ei tea, ei saa niikuinii aru - tagasivooliklapis on sees üks umbes 1 mm auk. Kui see umbes oli, ei tekkinud vajalikku vasturõhku, mis tagasivooluklapi korralikult sulgeks. Nüüd on detail puhastatud ja peaks korras olema. Teine teooria on, et õli oli liiga vähe. Panin tubli 40 l juurde, siis sain miinimumini. nüüd tagant järele mõeldes tundub see õli puudus isegi igati mõistetav, võttes arvesse kopa käitumist. Aga nagu ikka siinmail kombeks - õli hakkasin kallama alles pärast seda kui jagajaga olin tegemised lõpetanud. Tagasivoolu klapi see osa, mis vahetult tagasivoolu sulgeb oli pisut koonuseliseks kulunud, ost oli 0,4 mm kitsam. Kindlasti vähendab see pidamist, kuid kas seda tuleks juba hakata remontima või vahetama, arvestades, et üldises mõttes on kopal jõudu küll ja see võimalik väike leke hetkel küll midagi ei sega?
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#45
Istusin kell neli traktorisse, keerasin võtit ja tõkk-tõkk-tõkk. Tund läks aega, siis sai starter maha-lahti-kinni-peale. Natuke sai teda puhastada ja WD-40-ga joodetud ning õige pea sain traktori ka käima. Kuna traktor ei tahtnud, siis ma täna ka metsa ei läinud, põdistasin veidike hoovis. Kopp igatahes toimis ilusti.

Pärast ehitasin hoopis väikese kahe astmega trepi, et oleks parem kabiini ronida. Testi käigus oli emotsioon, et harjumatult mugav on rooli taha ronida. Lisaks instaleerisin saha teise otsa külge torujupi, et oleks lihtsam vintsimise rihma kaasas vedada. Kunagi teen pilte ka, aga esialgu keskendus tööle!
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#46
Andku Meelis mulle andeks, aga laupäeval tegin ma pattu. Nimelt ma tegin bensiiniga jõudu ja pärast pesin diisliga pintslit. Pikema kirjelduseta siis lugu selles, et sain oma kätte naabrimehe GAZ 53 sitapüti, keevitasin sellel paar auku kinni, et parema vaakumi saaks ja siis pumpama (jõudu tegema). Veidi hiljem selgus, et keevitus sai suhteliselt hõre, kuna ka metall oli selle koha pealt üsna õhukeseks roostetanud. Tõmbasin sinna siis natuke süldi kontsistentsiga vana värvi peale ja kuna mul lahtist bensiini polnud, oli aga diislit väikeses pudelis... ja pintsel tuli puhtaks saada...

Kraavi esimene etapp on ka peaaegu valmis, kuus meetrit enne lõppu läks kopp jälle katki, seekord siis nii. Esimesel pildil terve, teisel katkine osa.
       
Olgu öeldud, et ega need polnud juba kopa minu kätte jõudmisel enam päris sirged. Kõveraks sain need aga nii, kui lükkasin kopa põhjaga pinnase hunnikut kaugemale.
Kuulsast kraavist veel ka paar pilti. Kontseptsioom ongi selline, et mina teen sügavuse, suurvesi annab aga õige ja ilusa kuju järgmisel kevadel.
       
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#47
Kraav on ilusti vett täis ja koht, mis pidi kuivaks (kuivemaks) saama, on oluliselt kuivem. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis küsimus spetsialistidele.

Kas vene traktorite (JUMZ, T-40, MTZ jms) tagumised veljed on üldjuhul ühte mõõtu? Piltidel näevad nad sarnased välja küll - kaheksa poldiauku, siis neli väikest kandilist auku ja siis veel viis suuremat ümmargust auku. Minu koduümbruse kuivendamist vajav maa ja mets on piisavalt pehme, et tahaks omalegi võimalusel taha topeltrattad panna. suures plaanis tuleb ehk odavam kui enda pidev väljakaevamine/sikutamine/lükkamine.

Mis võiks olla ratta normaalne hind?
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#48
(12-09-2014, 18:43 PM)raudbetoon Kirjutas: Kraav on ilusti vett täis ja koht, mis pidi kuivaks (kuivemaks) saama, on oluliselt kuivem. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis küsimus spetsialistidele.

Kas vene traktorite (JUMZ, T-40, MTZ jms) tagumised veljed on üldjuhul ühte mõõtu? Piltidel näevad nad sarnased välja küll - kaheksa poldiauku, siis neli väikest kandilist auku ja siis veel viis suuremat ümmargust auku. Minu koduümbruse kuivendamist vajav maa ja mets on piisavalt pehme, et tahaks omalegi võimalusel taha topeltrattad panna. suures plaanis tuleb ehk odavam kui enda pidev väljakaevamine/sikutamine/lükkamine.

Mis võiks olla ratta normaalne hind?

Velje sisud on samad, laius on kas 13.6 rehvile või 15.5 rehvile erinev. Minu jumzi teema alguses on sellest ka natuke juttu. Aga kaks kasutatud rehvi koos velgedega võiks maksta ca 250€/komplekt (2tk), korralikumad rohkem, viletsamad vähem. Selliste hindadega neid müüakse ja sellise hinnaga olen nõus isegi ostma kui vahepeal jälle varud otsa hakkavad saama.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#49
(05-08-2014, 22:51 PM)raudbetoon Kirjutas: Pärast ehitasin hoopis väikese kahe astmega trepi, et oleks parem kabiini ronida. Testi käigus oli emotsioon, et harjumatult mugav on rooli taha ronida. Lisaks instaleerisin saha teise otsa külge torujupi, et oleks lihtsam vintsimise rihma kaasas vedada. Kunagi teen pilte ka, aga esialgu keskendus tööle!

Mis sul enne trepiks oli, äkki oled nõus vana mulle eraldama, mul pole hetkel midagi...
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#50
Mul ei olnud ka enne mitte midagi. Cool
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#51
"T***vari, sa vana v***silmne hobun****ja..." Vot nii tahaks öelda sellele kellelegi, kes mulle pidevalt kaikaid kodaratesse loobib. Noh kodaraid küll pole, aga kaikaid selle eest jagub. Hea uudis on see, et sain kraavi esimese osa lõpuks päris valmis. Hommikul tegin natuke lõikamist ka keevitamist ning paar postitust tagasi näidatud kõverad detailid said asendatud uutega. Seekord siis karpraud, usutavasti on kõvem kui originaaldetail.

Aga kaigastest ka. Suvel tegin väikese trepi, et oleks kergem kabiini ronida. Esimesel või teisel metsas käigul suutis mingi kaigas hüpata selle trepi ja õlipaagi vahele, lükkas õlipaagi paigast nii palju, et lõdvik tuli lahti ja kaotuseks hinnanguliselt 20 l õli.
Täna, kui olin kaevamise just lõpetanud ja hakkasin traktorit ümber pöörama, et sahaga natuke siluda, vaatasin ühtäkki, et paremal pool on purskkaev. Purskas musta värvi vedelikku ja peaaegu kabiini katuse kõrgusele. Ma ei tea kuidas täpselt, aga mingi kaigas oli end sättinud täpselt õigesse kohta raami ja käigukasti vahele, et roolivõimu õlivoolik ära murda. Seda pumpa ei saa ju kuidagi välja ka lülitada, teha polnud midagi... Ainus, mida tagant järgi ehk kahetsen, oli see, et oleks võinud siis gaasi põhja lüüa ja vaadata, kui kõrge purskkaevu kätte saan -- kaotada poleks ju niikuinii midagi. Cool

Eks nüüd tuleb millagi kogu kabiini sisu lahti võtta. Niikuinii pidin seda tegema, kuna niikuinii kahtlustasin seal jagaja juures leket. Lisaks on kusagilt sealt kaudu ehk ka lihtsam ka õlipaaki uuesti täita.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#52
Tere,

Pole küll ammu kirjutanud ja pilte polnud ka aega teha, aga poolteist päeva olen ma nüüd kivisesse pinnasesse auke ja kraavi kaevanud. Kaks aastat tagasi ostetud maja juurde oli keegi geenius ehitanud nii, et septik sai maja suhtes pisut ülesmäge ja imbväljak veel ülesmäge edasi. ... ja siis oli üle õue veetud juhe ja septiku kolmandas pütis oli sees tühjenduspump, mis märjemal aastaajal ikka iga paari-kolme tunni tagant tööd teha sai... Ühesõnaga otsustasin selle lolluse ära lõpetada ja panna vee liikuma nii, et mind toetaks selle juures ka füüsikaseadused.

Vana püti sai umbes viie tunniga lahti kaevatud, siis veel pisut üle 20m torukraavi ja kirstunaelaks uus septiku auk. See viimane jäi pooleli, pimedaks läks lihtsalt. Vajalik ruumala umbes 20 kuupmeetrit, kopa suurus umbes veerand, seega matemaatiliselt umbes 80 tõstet - teoreetiliselt tunniga rahulikult tehtav. Liiva sees... Maapind mul aga savine kruus suurte kividega, nii mõnigi ei mahtunud kopa sisse äragi. Mõnda kivi pidi mingi paarkümmend korda kraapima enne kui ta liikuma suvatses hakata. Ja kõige hullem on asja juures see, et kui suur kivi ja kopp kohtuvad, siis saab traktoriga liugu lasta. Homme loodan augu valmis saada ja ehk ka septiku paika panna.

Midagi positiivset ka lõpetuseks. Poolteist päeva olen saanud tööd teha nii, et midagi suuremat pole ära lagunenud, kui jätta välja üks hüdrovoolik, mis lekkis kummi ja metalli ühenduskohast. See oli hiljuti vahetatud voolik ja usutavasti tehase praak. Kui sisse lugeda veel ka nädal tagasi tehtud sahkamistööd, siis peaks mul olema käes hetkel rekord spordialal "traktoriga töötamine nii, et midagi vahepeal katki ei lähe".  Cool
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#53
No ei jõua kirjutama nii tihti. Kaks ja pool kuud viimasest postitusest juba.  Sad  Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja üksjagu ka tööd ära tehtud. Eelmise postituse lõpetasin uue rekordi mainimisega, pärast seda aga teenisin järgmisel päeval välja kolm keevitamist - kopp, sahk ja käpp. Mul on maa sees palju kive, kõige suurema välja kaevamiseks läks ligi tund aega kolmest erinevast suunast. JUMZ on küll korralikult tugev, aga kerge -- libiseb minema, kui kopp suurema kivi taha jääb.

Septikuga läks aga nii, et peale ligi kahte kuud maa sees olemist kukkus esimene osa kokku. Ei olnud tühi ega ka eriti lopergune mitte. Küljed oleks pidanud toetama, aga ei tea, mis siis viltu läks. Aga mis läinud, see läinud. Plastikust/klaaskiust vms sellisest materjalist pütid on kuradi kallid, betoonist on kaks ja rohkem korda odavamad. Hetkel jookseb vesi läbi, seega enne kevadet igaks juhiks ei torgi.

Traktorist ikka ka. Nädalavahetusel katsetasin ära oma unikaalse vintsi. 20 cm jämeduse kuuse tõmbas täies pikkuses nii ilusti välja, et mul oli tükk aega raskusi naeratuse näolt maha saamisega. Ja kabiinist oli vaade nii ilus, et järgmisest metsatööst pean ikka video tegema ja seda ka teiega jagama. Eks paistab, kuidas jõuan.

Küsimus ka. Meelisel on roolivõimendi kohta oma arvamus ja ma kipun seda toetama. Kui suvel vooliku ära lõhkusin ja roolivõim kuivaks jooksis, siis panin uue vooliku ja uue õli. Terve paagi panin täis. Hetkel on aga nii, et see paak "teenindab" ju ainult roolivõimendit, kuna kõik muu käib ju suure paagi pealt. Mure selles, et alguses päris jupp aega käib rool nii raskelt, nagu võimu ei olekski. Hiljem hakkab juba viisakamalt käima. Pakun, et parem käimine hakkab pihta siis, kui õli juba pisut soojem ja vedelam on. Suure koguse soojendamine võtab aga rohkem aega. Siit ka minu idee, et kui laseks selle paagi nüüd tühjaks, paneks siis 20 asemel sinna 2 liitrit sisse. Nii peaks ju õli kiiremini paremini jooksma hakkama ja ka rool paremini tööle. Kui rikkamaks saan, kaalun tõsiselt roolisüsteemi uuendamist, aga seniks, kas mõttekäik tundus loogiline või oskab keegi midagi paremat soovitada?
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#54
Palju sõitsid kuiva pumbaga? Kirjeldus klapib poolumbes sõelaga mis kuuma õli lihtsamini läbi laseb. Tõenäoliselt sai pump haiget.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#55
(27-01-2015, 20:52 PM)Marko Kirjutas: Palju sõitsid kuiva pumbaga? Kirjeldus klapib poolumbes sõelaga mis kuuma õli lihtsamini läbi laseb. Tõenäoliselt sai pump haiget.

Kuiva pumbaga sõitsin metsast koju, umbes poolteist kilomeetrit. Samas pärast mõnda aega töötamist käib asi ilusti.

Mis aga puudutab veel õlipaaki, siis arvan, et selle katse teen ära, et jätan sinna vaid vähe õli sisse. Ja mis puutub sõela, siis kust ma selle välja saaks võtta, sest kui see on poolumbes, siis tuleks seda ju puhastada.
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#56
ehhee, ma olen automaatkastimees, kus su sõel on pead mujalt teada saama
poolteist kilomeetrit ilma õlita on jõhker
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#57
Andke nüüd nõu anomaalia mõistmisel. Nädalavahetusel käivitamisel juhtus kaks korda selline asi, et käivitusmootori starteri ketramisel käis pauk ja starteri hooratta kojast lõi leegi välja. Kuna mul küünal tõrkus, siis jooksis karterisse pisut liiga palju bensiini sisse. Kütus võis sattuda valesse kohta, kuna võlli tihend pole enam päris terve. Aga seda, kust ta sädeme kätte sai, mina enam ei tea. Kui alt korgist üleliigse kütuse välja lasin ja järgmise küünla peale panin, läks kohe ilusti käima ja probleemi polnud.

Mõtteid??
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#58
Süüde hiline ja kuidagimoodi süttinud küttesegu põles veel ülevooluava avanedes ning sealtkaudu kandus leek karterisse.

Too pada käib ju kuidagimoodi ka väga hõredana, eriti starterkäivituse korral.

Millist küünalt pruugid? Minu hübriidrussil lõppes küünlamure, kui sai peale Eskordilt mahakeeratud paljusõitnud, kuid toimiv Motorcraft. NGK BP5 käib ka kenasti vene küünla asenduseks.
Vasta
#59
(16-03-2015, 12:58 PM)v6sa Kirjutas: Süüde hiline ja kuidagimoodi süttinud küttesegu põles veel ülevooluava avanedes ning sealtkaudu kandus leek karterisse.

Too pada käib ju kuidagimoodi ka väga hõredana, eriti starterkäivituse korral.

Millist küünalt pruugid? Minu hübriidrussil lõppes küünlamure, kui sai peale Eskordilt mahakeeratud paljusõitnud, kuid toimiv Motorcraft. NGK BP5 käib ka kenasti vene küünla asenduseks.

Seda versiooni ma väga ei usu, sest siis oleks ju õigest august ka häält kuulda, seda enam, et seekord ju isegi ei lubanud ja pauk ei käinud mitte karteris, vaid selles käivitusratta kojas nii, et lõi sinna alla kogunenud õli/bensiini põlema. Kiired kopsud päästsid hullemast  Cool 

Kasutatavate küünaldega see lugu, et on mingid kurat teab mis ajast vana vene kraam. Aga kui zigullilt küünla maha võtsin, siis sain kenasti tööle. Ma arvan, et piisab sellest, kui peale panna uus küünal, mida see aparaat pole vist väga kaua aega näinud. Ja teiseks pean loobuma ujutamisest. Külmaga oli see tarvilik, aga tundub, nii sooja ilmaga pole seda enam vaja.

Just nüüd kirjutamise ajal tuli mõte! Selleks, et mitte pidevalt seda klappi sinna karbussi ette panna tegin süsteemi, kus asendasin selle kuulkraaniga. Lihtsam ja kiirem. Kui aga kuulkraani kinni panen, siis mootor ei kipu selle peale kohe välja surema. Kas see võib olla teine tõestus sellele, et karteri väntvõlli otsatihend(id) on läbi? Praegu läheb veel käima, aga kaua veel?
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta
#60
Käivitusmootor on vist selleks korraks lõplikult surnud. Tuleb ta pealt maha võtta ja kui juba võtmiseks läheb, siis kontrolliks kõik võimalikud asjaolud üle. Peamine viga on aga hetkel karteri otsatihendi purunemine ja seda pole arvatavasti võimalik parandada ilma kogu käivitusmootorit pealt maha kiskumata.

Purunemiseks valis ta aga kõige sitema aja - koos tagarehviga. Te kujutage, jumzimehed, ette, et ma pidin jumzi tagaratast üles tõstma tungrauaga!!!!!!!!! @£$€{[]€£$. Aga põhimõtteliselt sain tehtud. Siis tegin ka läbi selle rattakäivituse, nagu järgnevalt pildilt näha on.
   
Teine ratas maas, neljas käik sees, Niva lasi rattaid kohapeal ringi. Kui dekompressiooniklapi avasin, siis suutis natuke mootorit ka ringi ajada. Käima saamiseks kutsusin naabrimehe sidurit vajutama, nii sai käima nagu naksti! Panin siis käpad ilusti maasse ja surusin kopaga rehvi velje pealt lahti. Kuvaldaga oleks vist üsna suur töö, aga meil on tehnikasajand. Nagu pildilt näha on, kasutasin ka juhust ja tegin ratta peal värviproovi. Vana punasega võrreldes üsna intensiivne, aga sellist ei kaota vähemalt metsa ära.

Ühtlasi paistab pildilt ka minu kuulus vintsisüsteem, millega saab tagumise käigu abil puid metsast välja tõmmata ja esimese abil aitab traktoril liikuda pehmel pinnasel. Kui pael on pingul, siis liigub traktor rihma abil edasi ega lase ratast ringi. Nii ei kaeva ta ennast maasse ja see on hea. Pildil nähtav käivitusfunktsioon on hiljem avastatud boonus. Väga positiinve on ka see, et kui jätta traktori taguots käppadega õhku, siis see ei vaju ära. Kopp ja sahk on poole päevaga maas, kui nad üles jätta.

Rehvi vahetusest veel. Muidu kõik enam-vähem standardne, juhin tähelepanu ainult kahele nüansile. Kui rehvi tagasi veljele panema hakata, siis esimese poole panekul peab arvestama, et see võib peale minna oodatust kergemini. Mina aga nii kerget minekut ei oodanud ja lükkasin natuke jalaga. Rehv lupsti peal, minul jalg vahel ja tulemus oli pildilt näha. Kõige lollem oli see, et ma jäin ise nii halba asendisse, et ei saanud kohe ennast lahti ka tõsta, valus oli ju ka. Teine asi on see, et rehvi pealepanekul tuleb pumbata nii, et esmalt täis, siis tühjaks ja siis uuesti täis. Tagant järele mõeldes oli 90 % tõenäosusega just see põhjuseks, miks rehv purunes. Ma ei sõitnud orgi otsa, vaid rehvi sisse oli tulnud mõra. Mõra aga oli velje ja rehvi liitekohal. Kui välisrehv ei ole veel korralikult velje peal, siis enne esimese paikalükkamist liibub lohv juba üsna kõvasti rehvi ja velje külge. Kui välisrehv õigesse asendisse liigub, tekib sinna tugev lokaalne venitus. Kui rehv aga pärast seda uuesti täitsa tühjaks lasta, siis läheb sealt pinge välja ja/või jaguneb ühtlasemalt järgmisel õhuga täitmisel. Mina sain selle mõtte naabrimehelt, loodan, et see on kasulik ka kaasfoorumlastele.
   
Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne