Minu kopaga JUMZ 6K2/EO

(29-06-2016, 11:29 AM)kylminaator Kirjutas:  Aga miks sa siin välja pakutud tugitaldadele ei mõtle, oleks  minu arvates mõistlikum lahendus. Laseb mingi maani teral maasse joosta ja siis jääb taldadele kandma ning sügavamale ei lähe. Toodi välja et kettide kinnituseks see paagialune raam on nii vedel et selle väänab kõveraks. dt-75 oli mõte teha tugitallad aga seda just selleks et talvel lund lükates, kui maapind alles sula, siis ei kraabiks mulda kaasa vaid teda jookseks maapinna kohal nii 3-5 cm.

Sest see, mis Sa välja pakkusid, sobib ainult lume lükkamiseks. Lume ja selle all oleva (isegi sula) maa kõvadus on oluliselt erinevad. Maa sahkamisega on nii, nagu juba mõni postitus tagasi kirjeldati - kui sahk läheb maasse, siis tugitald läheb tema järel ja siis sahk veel sügavamale jne. Pealegi, kui teinekord on vaja sahka sügavale lasta, siis tuleb tald eemaldada või teha reguleeritav tald, mis on mitu ühikut keerulisem ja teeb selle ebaotstarbekaks.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

Natuke pilte ka. Eile sai projekt "käru" praktiline pool valmis. Ehk jõuan suve jooksul ilusti ära ka värvida. Esmalt siis peategelane ise:
   
Ostetud eelmise aasta veebruaris. Originaalis on Zil kutsikal tiisli ots üles suunas, aga mul oli see vaja ju kopa alla saada ja natuke pikemaks ka teha. Mõned korrigeerimised hiljem said kõik nurgad ja mõõdud enam-vähem õigeks. Traktori külge tuli ka üks lisavidin ehitada. Nii pikalt välja toomine on vajalik, et voolikud saaksid sellest alati üle liikuda ja puuduks oht, et voolikud kinni jäävad ja siis purunevad.
   
Lisaks oli vaja ka väljavõtet kallutamise jaoks. Selle varastasin kopa sirutaja pealt. Kraani panin vahele sellepärast, et muidu oli ebamugav kaevata. Kui kärul oli peal alla poole koorma, kippus kopa sirutamise ajal ikka kasti tõstma. Silindril on palju jõudu ja ka väga madala pöörde peal kallutab ilusti. Kuna õli tuleb suure pumba pealt, saab siduri vajutamise või pumba väljalülitamisega kasti ka ilusti alla lasta.
   
Traktori multifunktsionaalsuse kirjeldamiseks veel kaks pilti, kus JuMZ täitis ülesannet, mida muidu teeb spetsiaalne rehvipink. Kaks rehvi sain ühe sellise vajutusega ära vitsutatud, kahel oli vaja rohkem erinevate nurkade alt vajutada. Kokkuvõtteks: töötas  Cool
   
   

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

Lusikas on vist tasakaalus koormaga, seega ei peagi veokahvel eriti tugev olema. Eriti, kui tihend kabiinis peab.

Kui kõrgel lisatud sabaots maast on? Sääraseid ankruid peab hoolega meeles pidama, kuna maakera on tegelikult üllatavalt nurgeline... Toungue
Vasta

(30-06-2016, 11:49 AM)v6sa Kirjutas:  Lusikas on vist tasakaalus koormaga, seega ei peagi veokahvel eriti tugev olema. Eriti, kui tihend kabiinis peab.

Kui kõrgel lisatud sabaots maast on? Sääraseid ankruid peab hoolega meeles pidama, kuna maakera on tegelikult üllatavalt nurgeline... Toungue

Tasakaalu üle ei saa kurta, seda on nii tühjalt kui koormaga. Sabaots on 20-30 cm. Käppade otsad on veidi madalamal. Eks ole kinni oldud juba mõlema peal, aga kopaga saab väga hästi ennast välja lükata või tõmmata. Kui arvestada, et iga kord, kui olen kinni olnud ja ennast ise kopaga päästnud, ja potentsiaalselt hoidnud sellega kokku... ütleme 30 EUR väljatõmbaja raha, siis see teeb juba kokku vist üle poole traktori hinna  Big Grin Aga ilma selleta võimeta ma ehk igale poole ei roniks ka, kus seni käidud on.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

Haakekonksuga on see lugu et mida lähemale masinale on seda parem. Voolikuid saad ülepoole kinnitada et ette ei jääks. 
See praegune variant murdub varem või hiljem küljest.  Rolleyes ...sest nagunii läheb kärule peale selline koorem et hoia ja keela... Wink  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(30-06-2016, 11:18 AM)raudbetoon Kirjutas:  Natuke pilte ka. Eile sai projekt "käru" praktiline pool valmis. Ehk jõuan suve jooksul ilusti ära ka värvida. Esmalt siis peategelane ise:

Ostetud eelmise aasta veebruaris. Originaalis on Zil kutsikal tiisli ots üles suunas, aga mul oli see vaja ju kopa alla saada ja natuke pikemaks ka teha. Mõned korrigeerimised hiljem said kõik nurgad ja mõõdud enam-vähem õigeks. Traktori külge tuli ka üks lisavidin ehitada. Nii pikalt välja toomine on vajalik, et voolikud saaksid sellest alati üle liikuda ja puuduks oht, et voolikud kinni jäävad ja siis purunevad.

Lisaks oli vaja ka väljavõtet kallutamise jaoks. Selle varastasin kopa sirutaja pealt. Kraani panin vahele sellepärast, et muidu oli ebamugav kaevata. Kui kärul oli peal alla poole koorma, kippus kopa sirutamise ajal ikka kasti tõstma. Silindril on palju jõudu ja ka väga madala pöörde peal kallutab ilusti. Kuna õli tuleb suure pumba pealt, saab siduri vajutamise või pumba väljalülitamisega kasti ka ilusti alla lasta.

Traktori multifunktsionaalsuse kirjeldamiseks veel kaks pilti, kus JuMZ täitis ülesannet, mida muidu teeb spetsiaalne rehvipink. Kaks rehvi sain ühe sellise vajutusega ära vitsutatud, kahel oli vaja rohkem erinevate nurkade alt vajutada. Kokkuvõtteks: töötas  Cool

Mismoodi sel loomal masti pööramine käib? Kas selleks on ülevalt lugedes teisel pildil olevad kaks silindrit, mis on horisointaalasendis noole taga. Omadega risti-rästi? Üks tõmbab ning teine lükkab ja vastupidi? Vana tüüp oli ju ketiga. See siis uuem?

Almost Again
Vasta

(01-07-2016, 16:55 PM)Necro Kirjutas:  Mismoodi sel loomal masti pööramine käib? Kas selleks on ülevalt lugedes teisel pildil olevad kaks silindrit, mis on horisointaalasendis noole taga. Omadega risti-rästi? Üks tõmbab ning teine lükkab ja vastupidi? Vana tüüp oli ju ketiga. See siis uuem?

See vähe uuem jah, mõnes mõttes parem sest pole põhja all silindreid mida puruks sõita, samas ketiga variant jõuab küljele tugevamalt keerata kui oled näiteks kallaku peal.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Mis puutub põhja alusesse, siis kahtlase pinna peale sõitmine on jah pisut julgem ettevõtmine, kui on teada, et sellega ei satu üks funktsioon kohe ohtu. Tegelikult pöörata on jõudu küll, kui ülerõhuklapid piisavalt kinni keerata. Enne seda oli tõesti üsna kehv see pööramise jõud. Keti variandiga võrrelda ei oska, kogemus puudub.

Kusagilt mäletan, et sellist silindritega pööramise süsteemi hakati kasutama 1988 või 89, minu masin ongi aastast 1989.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

Krt, täna ma sain kurjaks. Koormaga käru vedamisel läbi pisut pehmema koha vajub taguots nii kergesti sisse, et alates praegusest on lisaks lastetoa remondi lõpetamisele teine prioriteetne tegevus tagumiste topeltrataste allasaamine. Poolikud rõngad on olemas, poldid tulevad ka homme poest ja eks me siis vaatame, kuidas upume...

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

(03-08-2016, 22:29 PM)raudbetoon Kirjutas:  Krt, täna ma sain kurjaks. Koormaga käru vedamisel läbi pisut pehmema koha vajub taguots nii kergesti sisse, et alates praegusest on lisaks lastetoa remondi lõpetamisele teine prioriteetne tegevus tagumiste topeltrataste allasaamine. Poolikud rõngad on olemas, poldid tulevad ka homme poest ja eks me siis vaatame, kuidas upume...

Topeltrataste peamine funktsioon on võimaldada julguse kasvades uppuda sinna, kust kättesaamine Wägga Hinnaliseks osutub Toungue

Aga veidi kauem püsib pinnal küll. Cool
Vasta

(04-08-2016, 09:12 AM)v6sa Kirjutas:  
(03-08-2016, 22:29 PM)raudbetoon Kirjutas:  Krt, täna ma sain kurjaks. Koormaga käru vedamisel läbi pisut pehmema koha vajub taguots nii kergesti sisse, et alates praegusest on lisaks lastetoa remondi lõpetamisele teine prioriteetne tegevus tagumiste topeltrataste allasaamine. Poolikud rõngad on olemas, poldid tulevad ka homme poest ja eks me siis vaatame, kuidas upume...

Topeltrataste peamine funktsioon on võimaldada julguse kasvades uppuda sinna, kust kättesaamine Wägga Hinnaliseks osutub Toungue

Aga veidi kauem püsib pinnal küll. Cool

Kopad ju lükkavad masti-noolega enast ise.Topeltrataste vahele rõngad korralikult kinnitada ja rõnga külge saab trossi panna ja vints nagu muuseas.Mul põks oli munadeni sees ja tuli ise niivisi maapeale tagasi.
Vasta

(04-08-2016, 09:23 AM)muska71 Kirjutas:  Kopad ju lükkavad masti-noolega enast ise.Topeltrataste vahele rõngad korralikult kinnitada ja rõnga külge saab trossi panna ja vints nagu muuseas.Mul põks oli munadeni sees ja tuli ise niivisi maapeale tagasi.

Säärane vints võimaldab teha hambutut nalja nii difriluku kui peaülekandega Big Grin Aga ettevaatlik mees saab abi küll.

Kui käru taga, siis eriti ikka kopaga ei lükka...
Vasta

(04-08-2016, 09:28 AM)v6sa Kirjutas:  
(04-08-2016, 09:23 AM)muska71 Kirjutas:  Kopad ju lükkavad masti-noolega enast ise.Topeltrataste vahele rõngad korralikult kinnitada ja rõnga külge saab trossi panna ja vints nagu muuseas.Mul põks oli munadeni sees ja tuli ise niivisi maapeale tagasi.

Säärane vints võimaldab teha hambutut nalja nii difriluku kui peaülekandega Big Grin Aga ettevaatlik mees saab abi küll.

Kui käru taga, siis eriti ikka kopaga ei lükka...
 
Hoolimata topeltrataste puudumisest olen ennast vintsinud küll. Saha peale ehitasin rihma suunaja. Kopaga lükkamise puhul on miinuseks see, et taguotsa üles tõstes võib esiots lootusetult ära uppuda. Eelmisel aastal olin korra niimoodi sees, et pidin plaadid alla tooma, muidu välja ei saanud. Koos käruga saab ka kopaga lükata, aga käru on tõesti pisut pehmemal maal oluliselt suuremaks takistuseks, kui esialgu arvata oskasin.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

(03-08-2016, 22:29 PM)raudbetoon Kirjutas:  Krt, täna ma sain kurjaks. Koormaga käru vedamisel läbi pisut pehmema koha vajub taguots nii kergesti sisse, et alates praegusest on lisaks lastetoa remondi lõpetamisele teine prioriteetne tegevus tagumiste topeltrataste allasaamine. Poolikud rõngad on olemas, poldid tulevad ka homme poest ja eks me siis vaatame, kuidas upume...

Tehtud! Fotokat ei leidnud üles. Aga proovisõit oma 8 (kaheksa!!!!!) rattalise JuMZiga oli meeldiv. Täna püüan fotoka üles leida, siis saan teiega ka oma rõõmu jagada.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

Ei viitsi hetkel pikemalt kommenteerida kui seda, et olen seni väga rahul. Kel täpsemaid küsimusi, see küsigu. Eraldi tänu ksf mlsluik-le, kes mind nii isikliku eeskuju kui ka nõuannetega aitas.
                               

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

Mind huvitab kindlasti vaherõngaste teema. Kas rõngas on keevitatud velje külge või on poltidega kokku tõmmatud? Kui paksust materjalist ja kui laiad on vaherõngad. Kus väänati?

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta

(14-01-2017, 00:34 AM)Ranno Kirjutas:  Mind huvitab kindlasti vaherõngaste teema. Kas rõngas on keevitatud velje külge või on poltidega kokku tõmmatud? Kui paksust materjalist ja kui laiad on vaherõngad. Kus väänati?

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid396910
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid368846
No ja otsinguga tuleb neid vaherõnga jutte rohkem.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(14-01-2017, 00:34 AM)Ranno Kirjutas:  Mind huvitab kindlasti vaherõngaste teema. Kas rõngas on keevitatud velje külge või on poltidega kokku tõmmatud? Kui paksust materjalist ja kui laiad on vaherõngad. Kus väänati?

Ise väänasin ning inspiratsiooni sain kaasfoorumlase Mlsluik tegemistest. Need samad lingid eelmises postituses ja natuke veel peale. Ei keevitanud velje külge. Materjali ning väänamispingi kasutamise sain tuttava metallitöökoja omaniku käest. Lõikasin jupid välja ning kasutada oli vanakooli koolutuspink - kaks rulli all, üks üleval, ülemisega sain reguleerida painde suurust, keerates seda üles või alla poole ning siis keerasin vänta. Materjali pikkuse sain, kui mõõtsin ära velje selle koha diameetri, kuhu rõngas istub ning korrutasin 3,14-ga. Enne paigaldamist ilmutas ennast ka Tambovi koefitsent, ehk siis mõlemad rõngad tahtsid minu arvutusest paar sentimeetrit pikemad olla. Õnneks olid standardmõõtude pikkused arvutusest pisut pikemad ning viimase mõõtmise tulemusel pidin siis lihtsalt natuke vähem maha lõikama, kui alguses arvasin. Ei oskagi arvata, kas see vahe tuli arvutusveast või väänamisest.

Esimese rõnga tegin 3 mm materjalist. Rõnga paksuseks mõõtsin 17 cm. Mõõtsin nii, et panin prussi risti üle ratta ning ning sealt siis kauguse/sügavuse sinna kohta, kuhu rõngas toetama jääb, siis korrutasin selle kahega ja panin ühe või kaks sentimeetrit juurde. Esimestele tegin rõnga laiuse taotluslikult nii, et suurt vahet sisse ei jääks. Arvutusega sain lehe pikkuseks 157 cm, tegelikult läks vist 160. Viimase mõõtmise tegin enne otste kokkukeevitamist velje peal. Kinnitamiseks kasutasin 5x16 mm polte, pikkust täpselt ei mäleta, aga sai vist 32 cm

Tagumised rõngad tegin 5 mm materjalist. Oleks võinud teha ka 4 mm, aga sellist materjali polnud võtta. Algul tegin poolkaared 150 cm pikkusest marerjalist, mille hiljem kokku keevitasin. Lehe pikkus kokku oli vist 295 cm. Rõnga laiuseks tegin 24 cm, kuid oleks pigem võinud teha 20. Kinnitamiseks kasutasin 4x20 mm polti läbi nelja sisemise kandilise augu. Tõsi, need augud pidin üle puurima, kuna muidu ei mahtunud polt läbi. Poltide pikkus oli vist 40 cm, aga igaks juhuks pead ei anna.

Kokkuvõtteks: Ise olen rahul.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

Tere taas üle väga pika aja. Vahepeal on kaevatud ja sahatud, lõhutud ja keevitatud ja tehtud veel hulk huvitavaid ja aeganõudvaid asju nii, et traktori jaoks on suvel liialt vähe aega jäänud. Aga ema köök on kindlasti nüüd palju soojem.

Suve alguses võtsin kopa tagant ära, kuna koparaam vajas üle kahe meetri keevitamist. Peamine süü vast selles, et mitmetes kohtades olen kaevanud palju mitte otse tagant suunast, küljepealt. See paneb teistsugused pinged peale ja nii see läheb. Küljega kaevamise teema on aktuaalne eelkõige siis kärusse vaevamisel.

Teine teema on vajadus tõsta/liigutada hüdropaaki. Hetkel on see niigi veidi paigast ära, kuna vasakule pööramise ajal on traktor vajunud nii pidi diagonaalile, et vasaak esimene ratas on tõusnud üles ja siis on see ka paagi ära lükanud. Olgu öeldud, et ratas alla natuke suurem originaalist Cool  Minu küsimus ja idee on selles, et asendada tagasivoolu toru mingis osas mingi voolikuga ehk kas ja millised on foorumlaste mõtted ja kogemused seoses sellega?

Ootan mõtteid. Aitäh!

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta

Tere taas üle pika aja! Viimasest postitusest on juba kaua-kaua möödas, aga mitte veel 2 aastat, ilus seegi. Eks vahepeal olen kaevanud kraave, pisut ka karjääri (loe: kruusaauku metsa ääres) teinud, üht-teist on purunenud ja remonditud. Oleks mul fototehnikaga paremad suhted, annaks ehk mõne pildi ka. Kopa ühe peamise missiooniga, miks ma ta alguses üldse ostsin, on asjalood hästi - umbes 800 m kraav läbi kahe krundi on minu valdusteni välja jõudnud ning harud nii piki piiri kui ka oma ma sisse on samuti sügavust juurde saanud, kuid sel rindel tuleb veel tööd edasi teha. Ka teeääre külateest koduni (0,45 km) olen suures osas ära kraavitanud ning kokku on tee alt läbi kolm toru, et vesi enam üle tee ei jookseks, nagu see oli aastaid tagasi. Koju olen kokku vedanud suuri kive, et kujundada kodutee viimase lõigu äärde suurtest kividest aed. Mõni kivi on olnud ikka päris karm, kaaluga ehk isegi paari tonni ligi. Raske oli, aga kätte sain Cool Käivitusmootori membraaniga karburaatori vahetasin ujukiga variandi vastu ning tuksumine on kohe palju ilusam. Ja kui täna panin külge uue (teise mehe vana) starteri, siis ma ei mäletagi, et starteriga oleks käivitusmootor nii kiiresti ringi käinud. Vanal olid harjad läbi ning rootori kontaktpindki üle millimeetri kulunud. Jah, taastatav, aga võib-olla kunagi hiljem. Ja nii palju siis vahekokkuvõtteks viimasest postitusest.

Hetkel on üle mõistuse suureks kasvanud mure roolivõimendiga, mis oma seisu tõttu võimendi mine enam kindlasti ei vääri. Detailisesse laskumata tagan ma selle hüdrorooli vastu välja vahetada, eeskujuks muu hulgas ksf mlsluik oma smurfiga. Kunagi ma seda smurfi teemat ka lugesin, aga seal ei olnud asi vist liiga lahti kirjutatud. Ütlen ausalt, et olen ka pisut laisk, et suurest-laiast foorumist hakata detaile otsima, seega küsin peamise küsimusena, et kust saada seda rooli otsa käivat dosaatorpumpa, mis on sobilik ülesande täitmiseks. Kõik ülejäänud info võtan ka vastu, ükskõik, kas siis selle postituse teksti kujul vastuste või linkidena teemadele, kus sellest on juttu olnud.

Nädalavahetusel löön igatahes kopa maasse, kuhu täpsemalt, küll mõtlen sellegi lõpuks välja.

Liikuv tehnika kulub, seisev tehnika laguneb.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne