Läti sportjalgratas "Omega", ca 1940/41
#1

http://www.osta.ee/vana-jalgratta-raam-j...73369.html
Vasta
#2

ei tea, aga mõni ´´vanaraud´´ on ikka päris kallis Big Grin



Vasta
#3

Ma tükk aega mõtlesin, kas pakkuda ka lõpuosas (kui juhtivad pakkujad olid mulle tundmatud isikud) või mitte. St - et kas temast võiks saada Eesti Jalgrattamuuseumi püsiekspositsiooni eksponaat või ei. Üks üsna lähedane sama ajastu Läti sportratas küll juba mul olemas ja sellest saab kunagi kindlasti eksponaat, aga...

Igatahes oleks huvitav teada, kelle kätte see läks. Kasvõi vaatamise ja statistika jm tegemise eesmärgil - olid ju kõik rattad veidi erinevad tollal üksteisest ning nende võrdlemine annab ajaloo kohta väärtuslikku teavet. Pole ju Jalgrattamuuseum ainult kola kogumise paik, vaid ka väärtusliku teabe kogumise paik.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Kahtlemata oli kõigile vanarattahuvilistele 2014. aasta tippsündmuseks  nn. "Läti ratta oksjon" ja sellele järgnenud lainetused, mida ksf! Kass ja ksf! Valdo on osaliselt kirjeldanud. Las jäävad ajalukku ka mitmed ebaharilikud viisid , millega üritati kätte saada uut omanikku. Loomulikult on selline ratas väärt, et mitte kaduda huviliste silmist ja jääda ikka Eestisse. Ma hindan kõrgelt kogu vanaratta kogukonna tähelepanu ja tänutäheks tõstan lahkelt Teie ette oma OMEGA võidusõidu ratta ( edaspidi võiduka), mis on tõesti äärmiselt eriline  mitmes mõttes.

Päritolu. Ratas kannab raaminumbrit 69340 ees sildi kohal, registreerimisnumbrit  A 47  2252 ja tagarumm on must F&S 1940. Janis Sereginsi eksperthinnangul on meil tegu  A/S Omega poolt 1940/41 Riias valmistatud võidukaga. Nagu mäletame, tegi lätlane Kotulskis 1925. aastal just Omega  rattaga ümbermaailmareisi 38 kuuga 50 000 km.  .

Haruldus. Sõja ajal ei tehtud just palju niisuguseid rattaid. Pigem korjati kokku elanike tavalisi rattad - Eestis toimus vähemalt 2 konfiskeerimist venelaste ja üks sakslaste poolt. Kokku oli Eestis 30-ndate lõpul  üle 160 000 jalgratta, neist ainult ~10 tk. olid võidukad,mis osteti eritellimusel ja maksid umbes 2x rohkem, kui tavalised väga head ( Husqvarna) rattad .Samadel põhjustel ei ole isegi Saksamaal ja Prantsusmaal eriti palju selle ajajärgu võidukaid. Avastasin üllatuseks, et ehkki on väga palju seal ainult vanade võidukate ( valdavalt 50-60-ndad ) taastajaid ja kollektsionääre, on enne 1945.a. tehtud võidukas väga suur haruldus.

Komplektsus. Teatavasti tehti vene ajal erinevatel põhjustel ise jalgrattaid ringi. On ülimalt haruldane juhus, et selle Omega  originaalosad - raam, sadul, lenks, pedaalid , kett -säilisid (ja veel nii heas seisus) koos mitme komplekti rataste- velgedega- kummidega- rummudega jm kõrvuti samas garaazinurgas nii palju aastaid. et nüüd taas ühineda legendaarseks võidukaks.

Ajalugu. Ratta lugu ei saa enam kahjuks küsida tehnikat armastanud omaniku käest, kes ise ei sõitnud jalgrattaga. Teised asjaosalised rohkem ei mäleta. Kuid oleks põhjust otsida just sellel rattal mehetegusid teinud sportlast Tallinnast aastatest 1940-1947.  Paljud võistlesid oma võistlemised enne sõda ja ei tulnud enam tagasi.  See mees pidi olema ikka  väga kõvast puust, et võistelda iga valitsuse ajal - enne sõda , okupatsiooni ajal ja pärast sõda. Ta oli ellujääja tüüp, nagu ka tema Omega !
Toon ainult mõned võimalikud nimed sellest perioodist - Arno Kallas (võistles 1940-1947) ja Arnold Pihlo  (võistles 1935-1947 ) - ma ei ole ajaloolane, kas oskab keegi täiendada ?

Tulevik. Eesti Jalgrattamuuseum on kaalunud tema soetamist püsiekspositsiooni. Mõned eraisikud on ka arutanud asja. Peaks ta korda tegema,aga ei tahaks küll ise kihutama hakata...ja teisi rattaid, millega rahulikult sõita, on kah omajagu olemas  Smile
Vasta
#5

Kes ja millal on sellega võistelnud ? Oletan , et kuni 1947-nda aastani oli kõvas kasutuses (lenks veidi muljutud tugevast kukkumisest) ja siis seisma jäänud.

Ratas oli pintsliga roheliseks värvitud. Tegin raami mõnedest kohtadest atsetooniga ettevaatlikult puhtaks ja selgus, et kogu raam on olnud nikeldatud nagu ka esimene ja tagumine kahvel. Selle all on kollane vaskne kiht. Lenksul on peal mingi teine kate , mis tuleb liistakatena lahti ( kroom/ nikkel ?).

Galvaanika ? Teadjamad foorumi spetsid ütlevad ?

Miks värviti ?
1. Liiga ilus ratas oli, hakkas nõuka asjameestele silma ja päikesega pimestas teisi võistlejaid.
2. Salajane militaarvärv, mis võimaldas kiiremini edasi liikuda (tuntud Aleksander Tedremaa võidukas Diamant oli ka roheliseks värvitud).
3. Seda värvi oli pärast sõda saada.

Ei tea, mis on õige vastus, kuid igal juhul  on värvi on jätkunud ka velgedele ( 32 mm kitsad, kumera profiiliga) ja kodaraotstele. Läti spetsialistid peavad just neid velgi originaalideks ja rohket niklit tõelise võidusõiduratta kindlaks tunnuseks.

Tänases Päevalehes on lugu ühest eesti mehest, kes teeb " nutikaid vintage linnarattaid " Taanis. Ta on kindlasti innustust saanud minu Omega originaalist. Las ta siis teeb ja müüb mõned ära, kogub raha ja saab kunagi endale päris ratta osta  Smile
Vasta
#6

Tänan väga huvitavate piltide eest !

Omega kirjandust oleks veel vaja, et määrata - Roadster või Path Racer. Ja ikkagi võidusõidu lugu vajab kirjutamist. Tegin veidi uurimistööd ja võtsin rattad käsile.

Ees on rehv " DUNLOP PRIMA  710 x 32  28 x 1 3/4 "  ( haakmantel, oranž, suht kulunud, paigatud toorkummiga väljast ja seest presendiga). Sisekumm oranž,  3-4 kohast paigatud , elastne, Dunlop ventiiliga.

Taga on " PÕHJALA  28 x 1 3/4 x 1 5/8  MADE IN ESTONIA ( haakmantel, must, paremas seisus). Sisekumm on oranž, ära kuivanud ja katki mitmeks jupiks.

Veljed on  28 ", haakmantlile, kitsad 32-34 mm, kumerad ja põhiline erinevus tavalise veljega on selles, et kodarate augud on tugevalt vasakule/paremale keskteljest. Mul on 3 sellist kitsast kodaratega sportvelge, ühel on heas korras F&S 1927 rumm. Ülejäänud veljed olid tavalised haakmantlile nn. Wedgewood , keskelt kõrgemad, laiemad.
Vasta
#7

Trekirattad on ka ilma vabajooksuta ning tihtilugu tavalisest lühemate väntadega.

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#8

Nüüd on asjalugu selline , lugupeetud kaasfoorumlased , et " Läti ratas " sõidab jälle ! Siin mõned pildid lühikesest peatusest Ammende Villa aias.

Olen varem öelnud, et mina küll temaga kihutama ei tahaks hakata. Ma eksisin, sest võidusõidurattaga "Omega" aastast 1940/41 sõita on puhas rõõm - kerge jooksuga , hea sõiduasendiga kogu kehale ja üllatavalt sõbraliku sadulaga !

Äkki saate ühe väikese asjaga aidata ! Esipost on tühi, ainult vaskneedid - olen huvitatud õigest, kas siis messing või plekksildist. Kas keegi teab kedagi, kes müüks ?

   
   
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne