T-25 raider?
#1

Ei tea kas oleks kohe olnud JaanTatika teema alla postitada Toungue
Aga siiski tegin esialgu siia.
Plaan siis T-25le ette aretada isetehtud raider tüüpi niiduk.
Esialgu see kõik veel idee tasemel.
Kõik kiitused, laitused ja muud head ideed ning soovid oodatud.
Äkki on keegi isegi midagi analoogset juba teinud?
Vasta
#2

Loe mersuniiduki teema läbi, seal on kõik vajalik kirjas.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#3

(20-06-2014, 20:26 PM)Marko Kirjutas:  Loe mersuniiduki teema läbi, seal on kõik vajalik kirjas.
Jah olen lugenud, ainult see idee pole minule.
Peas keerleb mõte midagi sellisest https://www.youtube.com/watch?v=Klq8MTe4ouo, ainult et mitte taha vaid ette.
Vasta
#4

Miks ma peaksin tagurpidi sõitma? Minu põkal rippsüsteem nii ees kui taga. http://www.jokkeri-motoweeb.ee/Traktor/a...183923.jpg See kolmnurk aisade vastu vahetada on 5 min. töö. (aisad valmis tehtud - pole olnud vajadust kasutada)
Vasta
#5

Kuidas mõtled pöörlemise ette viia? Hüdro pealt?
Mul olemas reduktor, mis suunab tagumise võlli ette. Originaaltükk.
Vasta
#6

(20-06-2014, 21:45 PM)kolentin Kirjutas:  Kuidas mõtled pöörlemise ette viia? Hüdro pealt?
Mul olemas reduktor, mis suunab tagumise võlli ette. Originaaltükk.
Ei hüdrot ei kavatse kasutada. Ikka mehaaniline ülekanne. Plaan tõsta jvv kiirust 1000 pöördeni. (originaalis vist minu mäletamist mööda 500 pööret)
Plaan ehitada selline "vigur"
   
   
Vasta
#7

(20-06-2014, 22:13 PM)Jokker Kirjutas:  ...
originaalis vist minu mäletamist mööda 500 pööret
...

Täpsemalt siis 540 mootori nimipööretel.

Miks mitte hüdro? NŠ10 võllile ja tuld. Vaevalt Sa kümneid tunde järejest niita kavatsed...

JSV ajamile pead leiutama vabajooksu, sest põksinäksi JSV seiskub veorataste seiskumisel...
Vasta
#8

(21-06-2014, 09:07 AM)v6sa Kirjutas:  Täpsemalt siis 540 mootori nimipööretel.

Miks mitte hüdro? NŠ10 võllile ja tuld. Vaevalt Sa kümneid tunde järejest niita kavatsed...

JSV ajamile pead leiutama vabajooksu, sest põksinäksi JSV seiskub veorataste seiskumisel...
Tänan täpsustuse eest!
Pole Nš10-t kunagi hüdromootorina kasutanud ja ei oska sellel teemal kaasa rääkida ega vastu vaielda.
Kunas edaspidi plaanis ka lumepuhur ette ehitada siis pean nagunii JVV ette välja tooma.
Kümneid tunde tõesti niita ei kavatse, aga kui praegu kulub murutraktoriga 6 tundi siis edaspidi loodan paari tunniga hakkama saada. Ja pealegi on see mutimulla hunnikute laialiajamine murunäksile selge surm, siis loodan põkast rohkemat abi. Ja pealegi pole see maa ka teab mis sile. Aastate tagustest aegadest isegi kartulivaod sisse jäänud. Big Grin
Mis puutub aga vabajooksu siis tuleb suurema massiga kettad alla panna ja tsentrifugaal sidur panna. Kui JVV ülekandest 1:2- le väheseks jääb siis ülekande suhet muuta.
Vasta
#9

Ärge nüüd kohe näkku lööge, aga kui vedu võtta rihmadega otse vändalt ja pingutusrullik toimiks sidurina. Umbes nagu kombainil. Sedasi ei sõltuks niiduk enam traktori sidurist. Lumepuhuriga saaks suuremaid hangesid ka rahulikumalt närida.
Vasta
#10

(21-06-2014, 09:07 AM)v6sa Kirjutas:  Miks mitte hüdro? NŠ10 võllile ja tuld. Vaevalt Sa kümneid tunde järejest niita kavatsed...
Ka mulle üllatus,et nz mootoriks teha saab.Miks peaks niitmise ajal vaja sidurit näppida olema?Samas pole ise niitnud ja võib loll targutamine olla.
Vasta
#11

(20-06-2014, 22:13 PM)Jokker Kirjutas:  Ei hüdrot ei kavatse kasutada. Ikka mehaaniline ülekanne. Plaan tõsta jvv kiirust 1000 pöördeni. (originaalis vist minu mäletamist mööda 500 pööret)
Plaan ehitada selline "vigur"
Väga tõsiselt soovitaks võtta ülekande ikka esimeselt rihmarattalt mitte tagant.
Suure karjamaa veel saab ära niita, kuid kui kuskil vaja nikerdada on jama ja suur jama.
Sidurit libistades täpselt manööverdada ei saa, kuna võll jääb seisma ja niidukil pole pöördeid.
Kohapealt minnes peab olema 2m maad hoogu võtta, et terad saaks pöörded üles ja jõuaks niiduki alla lasta.
Kui ühe suure teraga, siis vähimgi viga siduri lahtilaskmisel tõmbab selle keti puru.
Kui üritada, siis kindlasti peab olema vabajooksusiduriga ja kaitsesiduriga kardaan kasutusel.
Vasta
#12

(21-06-2014, 10:54 AM)runts Kirjutas:  Ärge nüüd kohe näkku lööge, aga kui vedu võtta rihmadega otse vändalt ja pingutusrullik toimiks sidurina. Umbes nagu kombainil. Sedasi ei sõltuks niiduk enam traktori sidurist. Lumepuhuriga saaks suuremaid hangesid ka rahulikumalt närida.

Üsna mõistlik idee. Iseasi, kui hästi D21 vända esiots külgkoormust talub. iseenesest võiks ju...Rolleyes

(21-06-2014, 13:25 PM)muska71 Kirjutas:  Ka mulle üllatus,et nz mootoriks teha saab.Miks peaks niitmise ajal vaja sidurit näppida olema?Samas pole ise niitnud ja võib loll targutamine olla.

Hammasrataspump on võimeline töötama ka mootorina, kuid tuleb hoolitseda drenaaži eest. Muidu lööb lekkeõli tihendi minema.

Tõsi, sedasi saab pöördeid mitte rohkem, kui traktori pumba jagu.

Parem oleks ikka aksiaalkolbmootorit kasutada. Väiksemad polegi nii hinnalisedWink
Vasta
#13

(20-06-2014, 21:14 PM)Jokker Kirjutas:  Peas keerleb mõte midagi sellisest https://www.youtube.com/watch?v=Klq8MTe4ouo, ainult et mitte taha vaid ette.

Äkki keegi oskab kommenteerida, et mis juhtub kui selline ~40 cm pikk nuga sealt otsast ära peaks lendama? Kui kaugele ta lennata võib(ise arvan, et jaab rohu sisse pidama paari meetri peale) ja mis kahju ta mtz tagu rehvile teha võib kui peaks rehvi lendama?
Vasta
#14

[/quote]

Hammasrataspump on võimeline töötama ka mootorina, kuid tuleb hoolitseda drenaaži eest. Muidu lööb lekkeõli tihendi minema.

Tõsi, sedasi saab pöördeid mitte rohkem, kui traktori pumba jagu.

Parem oleks ikka aksiaalkolbmootorit kasutada. Väiksemad polegi nii hinnalisedWink
[/quote]

Ma arvan,et hammasrataspump mootorina on küll väga armetu lahendus. Pigem siis juba midagi sellist http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et
Õlimahtu tahab muidugi korralikult saada, aga aksiaal on ikka kallis värk..
Vasta
#15

Kõik ju maitse asi, kui küsimus vaid iseehitamise soovis siis tuld. Ise kasutan sellelaadset tehaseseadet tagahaakes ja kõik suuremad pinnad saab täitsa murutrakatsi tasemel niidetud, päris põõsaste-puude ümber nagu raider ei saa. Aga kui Jokkeril murukas niikuinii olemas, siis need saab üle käia sellega. Ja kui väga tahta siis võib selle seadme ju põka ette aretada, mille üle peamine vaidlus käibki Cool
Vasta
#16

Tere,

Veel on variant võtta mõni tagaveolise sõiduauto mootor koos siduri ia manuaalkastiga, teha talle raam ümber koos radiaatori, kütusepaagi jms-ga ning panna taha rippesse eraldi jõuallikana. Sealt juba jõuvaru koos pöörete vahemiku valimise võimalusega ja ise ka lisaraskuseks, kui nt. lumepuhuri aretamiseks läheb.

Tervitades,

IP
Vasta
#17

(21-06-2014, 22:13 PM)honkomees Kirjutas:  Kõik ju maitse asi, kui küsimus vaid iseehitamise soovis siis tuld. Ise kasutan sellelaadset tehaseseadet tagahaakes ja kõik suuremad pinnad saab täitsa murutrakatsi tasemel niidetud, päris põõsaste-puude ümber nagu raider ei saa. Aga kui Jokkeril murukas niikuinii olemas, siis need saab üle käia sellega. Ja kui väga tahta siis võib selle seadme ju põka ette aretada, mille üle peamine vaidlus käibki Cool
Tõesti ilus asi ja hind ka "ilus". Big Grin Mis mind, aga imestama paneb on asja (210 kg.) kaal! Kui seda niisama ees lükata polegi teab mis hull, aga kui see üles tõsta ...?
Ega vist tõesti siis hüdroroolist ei pääse.Big Grin Või tuleb hakata musklite rammu kasvatama.
Kui kolmapäeval tööle lähen siis lähen viskan Sauel pilgu peale.
'honkomees' Äkki viskad ka mõne pildi või isegi video oma riistapuust?

(21-06-2014, 22:16 PM)Isapull Kirjutas:  Tere,

Veel on variant võtta mõni tagaveolise sõiduauto mootor koos siduri ia manuaalkastiga, teha talle raam ümber koos radiaatori, kütusepaagi jms-ga ning panna taha rippesse eraldi jõuallikana. Sealt juba jõuvaru koos pöörete vahemiku valimise võimalusega ja ise ka lisaraskuseks, kui nt. lumepuhuri aretamiseks läheb.

Tervitades,

IP
Olen analoogset asja näinud, küll mitte sõiduauto mootoriga (oli 6,5 Hp mootor) ja mitte rippes vaid ATV järgi järelveetavana.
Aga tänan huvitava idee eest.
Vasta
#18

Kui jutt T25(mitte T25A), siis sel ju tagurpidi sõiduks kõik olemas- tõsta vaid rool teise nupsi otsa, iste ka teisele poole, natuke nikerdamist pedaalidega ja lõunaks umbrohtunud golfiväljakut siluma. Veel pluss- roolitavate tagaratastega on manööverdamisvõime ülihea ja meh.rool kergem tänu raskuse lisandumisele teise otsa. Niidumasina riputuse või kardaaniotsa 180 kraadi ümberpaigutamine ei tohiks ka eriti keeruline olla. Jääks need esirippe ja jõuvõtu leiutamised ära, nagunii nad eriti head välja ei kuku. Pikk kardaan mähib end täis, palju toimuvat jääb kapoti varju jne.
EPA ajal sai MF`ga marjapõõsaste vahesid niita. Esimene kord oli veidi tegemist, aga seeeest teine kord oli lihtne- marjapõõsaid polnudki enam... MF lippab niidupööretel liiga kiiresti, jõuad seal veel sangu sikutada...
Vasta
#19

Ootan endiselt vastust küsimusele "Kuidas mõjub 40 cm pikkuse ja 5mm jämeduse lendtera lahti pääsemine russi taga rehvile?" Smile
Vasta
#20

(22-06-2014, 13:13 PM)raivo45 Kirjutas:  Ootan endiselt vastust küsimusele "Kuidas mõjub 40 cm pikkuse ja 5mm jämeduse lendtera lahti pääsemine russi taga rehvile?" Smile

Kui suur on tõenäosus, et rooli istub isik, kes üldse pole kursis kinnituspoldi kulumisega? Ma arvan, et null. Järelikult vastus sinu küsimusele on: see juhus on välistatud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne