MTZ-82 jõuvõtuvõlli reguleerimine
#21

(01-07-2014, 14:50 PM)v6sa Kirjutas:  Ole hea ja seleta lahti, millist varrast lõdvendada ja millist hooba keerata. Praegu jääb segaseks... Ning ikkagi on ajami varrastele lähenemine põhimõtteliselt vale.Toungue Oluline on tõmmata pingule planetaari päikeseratast pidurdav lint. Võllipidur on teisejärguline, kuigi ka kasulik. Selleks peab olema paigas linte õlakuga ühendava varda pikkus, mida kruvitakse kaane alt, paakide vahelt.
Välised ajamivardad jäägu ikka avarii tagajärjel tekkinud deformatsioonide kompenseerimiseks.Cool

Kui hoovastik on paigas, siis keskasendis lõpuni pingutatud lindi poldi lõdvendamine kolm ringi tagab nii piisava lõtku vabaasendis kui piisava pingu veoasendis. Seda siis korras detailide puhul. Kui pidurlint on riknenud või trummel lopergune, siis ei aita seal ükski nipp, tuleb vahetada.
Kaks ringi tagab küll vajaliku pingu sisselülitatud asendis, kuid võib jääda hõõrduma vabaasendis. Tõsi, see kaob ajaga, kuid nii kiireneb pidurilindi kulumine asjatult...
See väike kaas kasti pealt maha, seal all on 2 lapiku otsaga varrast(12 võti keerab).
Neeist see, mis on veolindi oma lasta järgi 4-5 ringi ja nüüd lükata kabiinist kang veo peale.
Nüüd keerab veolindi tõmmitsat kaane alt(12 võti) peale senikaua, kui väljast kabiini minev varras liigub tagasi 10-15mm.
Kuskil seal vahemikus on servovedru jõud, mis hoiab linti pinges suurim ja seega ülekantav jõud maksimaalne.
Pidurilinti on mõistlik jätta uute ja korras asjade puhul servovedru surnud seisu lähedale, et kangi käik oleks väiksem ja tõmbaks pidurilinti vähema jõuga.
Kõverate ja muidu vigaste osadega selline piduri reguleerimine ei õnnestu ja tõmmits tuleb jätta nii lõdvaks, et servovedru oleks pea lõpuni lahti.

loodetavasti ei saanud veel segasem jutt...
Vasta
#22

Ehk keegi viitsid lisada siia ka mõne pildi, milline näeb välja see hoovastik alates sellest maast, kui ta tagasillast väljub. Täna sajab ladinal, ilmselt jääb täna põllule minemata ja seega proovida ei saa.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#23

(01-07-2014, 15:28 PM)2715 Kirjutas:  ...
loodetavasti ei saanud veel segasem jutt...

Sa teed sama asja, kuid teistpidi... Ning siin on eelduseks, et servohooba pole keegi omast tarkusest ringi sättinud.

Minu arvates on kinni ja kolm pöööret lahti lihtsam teha ja eksimise võimalus kah väiksem. Ainus keeruline koht üksi tehes on hoova fikseerimine keskasendis.
Vasta
#24

Nii, juba eelmine nädal sain asja liikuma. Tegin nii, nagu enamik inimesi siin juhendas ja asi toimib, st keerasin algul veolinti kolm tiiru tagasi, hiljem peenhäälestasin veel kolmandik tiiru peale uuesti ja masin niidab üli hästi. Tõtt öelda, ma ei ole näinudki, et kellegi hooldusniidukiga nii hea tulemus oleks. Vist lastakse liiga kiiresti ja ei jõua ära niita? Lisan mingi hetk ka paar illustreerivat pilti.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#25

Lääne päritolu erinevad kardaaniga käitavad agregaadid kulutavad meeletult mtzi jõuvõtuvõlli. Mõnda aega saab töötada kui jälle jvv libisema hakkab. Hästi reguleeritud mtz jvv peaks koheselt pöörded üles võtma mitte hakkama libisema.  Rullipurustiga on suht võimatu töötada libiseva jõuvõtuvõlliga. Koguaeg ummistab või tõmbab purustil turbiini kinni. Kogemus puudub hooldusniidukiga kuidas siis käitub. 
Vasta
#26

(26-11-2014, 20:15 PM)deeremees Kirjutas:  Lääne päritolu erinevad kardaaniga käitavad agregaadid kulutavad meeletult mtzi jõuvõtuvõlli.
...

Ei ole lääne tehnikal muud häda, kui näitavad kätte russi alamõõdulisuse. Toungue Ajam ei ela üle enamat, kui pool mootori toodetavast võimsusest. Aga Sinu mainit rullipurusti küsib tööks jämedalt 40 kW...

JSV ajamit säästab see, kui käivitada masinad madalamatel pööretel ja võimalikult koormuseta olekus. Ning alles täielikult ühendatud JSV korral hakata tööpööretele kiirendama.
Vasta
#27

See et MTZ 80 tüüpi masinal jõuvõtuvõll vastu ei pea pole mitte tema alamõõdulisuse viga. Oma veojõuklassis on ta normaalne masin. Probleemid hakkavad aga sellest, et unustatakse ära paar tähtsat asja. 

Punkt üks:  JSV lülitusmehanism on surnult sündinud. Selline vedrukesega lindipingutiga süsteem ei saagi töötada pikalt kui ei järgita punkti kaks 

Punkt kaks: tuleb vaadata agregaadi jõutarvet mida järgi haagitakse. Tavaliselt töötatakse jõutarbe kriitilise punkti lähedal või siis ülekoormusega. Lülitusmehanismi servovedru  aga ei suuda tagada sajaprotsendilist trumli pidurdamist.
 
 Kolhoosi ajal ei olnud küll nende 80 JS võllidega  probleeme. Probleemid hakkasid ilmnema kui ilmusid turule lääne päritolu haakeseadmed. Ma isiklikult ei usu, et need lindid on nii viletsaks muutunud peale perestroikat.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#28

Ja meeles tuleb pidada, et suurema jõu läbilaskmiseks on olemas JVV-l kiire ülekanne. Iseasi on, kuidas 1000p/min agregaadile söödavaks muuta, juhul kui tehases selleks ei ole paigaldatud masinale vastavat reduktorit. Kiire ülekandega saab kätte JVV-lt pea täis mootori võimsuse.
Vasta
#29

(27-11-2014, 11:50 AM)tamburiin Kirjutas:  ...
Kiire ülekandega saab kätte JVV-lt pea täis mootori võimsuse.

Ainult siis, kui jälgida rangelt hügieenireegleid ajami sisselülimisel ja esimeste libisemistunnuste ilmnemisel uuesti reguleerida.

Tuleb meeles pidada, et russilise JSV lülitus loodi ajastul, kus pool mootorivõimsust tarbiv masin oli juba Tõsine Tegija. Tänased riistad küsivad aga enam. Pannes selle kokku hooldesüsteemi puudumisega, mida võimendab omakorda kasutajate teadmatus/pohhuism ja tulemuseks ongi pidevalt libisevad ja "tüüpveana" laialilendavad ajamid.

Õige on, et sama võimsuse ülekandmiseks kaks korda kõrgema pöörlemissageduse juures peab ülekanne taluma kaks korda väiksemat pöördemomenti.
Vasta
#30

Internetis tuhlates sattusin  sellise joonise peale. [Pilt: gl16ris120.jpg]
Google tõlge andis mulle vaste, et nr 11 on  " piduri vedaja" ( ei pruugi õieti tõlkida) ja nr 5 peaks olema raamipiduri trummel kas siis lihtsalt öeldes veolint. Minu masinal on samamoodi jvv lülitamine. Alla surudes väljas ja üles tõmmates sees. 
Vasta
#31

Kui tagant terve see jvv süstemaatika välja tõmmata, siis jääb sinna sisse suur taldrik, millal hambad seespool ja jvv satelliidid lähevad selle sisse. Tolle suure hammasratta tagune laager on läbi. Kas saab seda kätte ilma suuremat lahkamist tegemata? 

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#32

(10-03-2015, 23:05 PM)hannest Kirjutas:  Kui tagant terve see jvv süstemaatika välja tõmmata, siis jääb sinna sisse suur taldrik, millal hambad seespool ja jvv satelliidid lähevad selle sisse. Tolle suure hammasratta tagune laager on läbi. Kas saab seda kätte ilma suuremat lahkamist tegemata? 

teoreetiliselt võimalik, aga suhteliselt ebamugav

[Pilt: 468.jpg]

välja sai taguda õllipunni august sobiva heebliga. stopper oli vist pildil viuka nr 32 aga ei mäleta täpselt kuidas sellele ligi sai. ebameeldiv detail on nr 39 juhul kui see peaks lahtivõttes kasti pudenema. ühel russil see oli, teisel mitte. täpselt unepealt kõike ei mäleta ka. ise tegime ilma kabiinita ja ülevalt oli lahti võetud. sellest juba jupp aega ära kõike tõepähe võta Big Grin
Vasta
#33

Kas MTZ-920.3 millel järel vedav ZIL-131-st metsaveokäru toimub lintide regul samamoodi?
Vasta
#34

Kui tagasilla peal jõusilindri varre all on väike luuk ja selle all kaks reguleeringu varrast siis käib samamoodi reguleerimine nagu vanadel. 
Vasta
#35

Au ja kiitus insenerile, kes uuema tüübi russile ühe suure paagi disainis. Selleks, et 5 minutit keerata kahte polti jõuvõtuvõlli reguleerimiseks tuleb kaks tundi ratast ja paaki maha kakkuda ja kaks tundi tagasi peale panna.
Ilmselt tuleb ise uus paak teha, kus luugi koha peal oleks tühi koht.
Vasta
#36

Kas Mtz 50 reguleerimine sama ?

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#37

(14-02-2016, 00:27 AM)jurka Kirjutas:  Kas Mtz 50 reguleerimine sama ?

Jah.
Vasta
#38

MTZ JVV (Teadusliku nimega perse?)

Tere

Punane kandiliste tuledega russ, vist 820. Käitusvõll enam ei käianud sitalaotajat ja sai uus JVV sisse pantud. Vana jäi riiulisse seisma ja nüüd vaja käiku panna. Sai uued lindid peale vistatud ja tekkis küsimus, et mis asendisse tuleks keerata peenem telg väljastpoolt selle lapakaga?
Mis eesmärk selle üldse on? Et kui libisema hakkab saab kerge vaevaga linti pingule keerata ilma, et peaks ülevalt lahti võtma?
Vasta
#39

Jätsin selle lapaku nii, et lint oleks lõdva. Tekkis probleeme sidurilindi varda sisseajamisega. Peale 2 h pusimist hakkasin seda lapakut keerama ja enäe, õige koha peal leidiski varras õige keerme üles, pärast keerasin lapaku algasendisse tagasi...
Vasta
#40

Küsin ka selle peenema võlli kohta, mis asendis peaks olema.
Paar nädalat tagasi sai uus veolint pandud ja nüüd on libisema hakkanud. Arvatavasti panin selle võlli suvaliselt tagasi. Regullida on saanud ka korduvalt, aga tulutult siiamaami. Täna kiskusin lahti jvv kopsiku, et äkki lint läbi juba, aga sama nagu uus. Kokkupannes ei osanud ka kuidagi seda võlli õigesse asendisse panna, läks kokku tagasi ja pärast regulli ikka sama jama - libiseb raibe.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne