Kardaani pikkuse muutmine
#21
(15-05-2016, 20:49 PM)phyl Kirjutas:
(15-05-2016, 00:18 AM)MeelisV Kirjutas: ma küsiks siis vastu, et mis oleks normaalne hind ilma muude töödeta (ristid, laagrid, lühendamise ja pikendamised) lihtsalt tasakaalustamine ?
miks ? uurisin just oma tööd arvestades mobiilse s.t. objektile kaasa võetava tasakaalustus ehk. vibratsiooni testri ja analüsaatori hindasid ja ....
rahumeeli küsitakse 10K seadme eest 10k tarkvara eest ja lisaks muud kulud: lisatarvikud ... ja siis lisaks koolitus veel mõned tuhanded.

ehk teadmata täpselt kuidas nemad tasakaalustavad siis usun, et see "know how" ongi see mis lisaks riistvarale maksab ja vajab uuendamist
ehk sealt ka hind ? 

+1
Ära ei tasu unustada ka seda, et kõik me palgatöölised tahame ju palga tõusu. Kus see raha siis võetakse?
Ära ka ei tasu unustada, et kui härra firma omanik soetab mingi seadme ja maksab selle eest 10k siis ta peab järgmise kliendiga või äärmisel juhul 2 järgneva kliendiga oma finatseeringu tagasi teenima, muidu ei tasu Eestis äri tegemine ju ära !!!
Ja siis imestame miks niipaljud firmad pankrotti lähevad ja oksionitel nende vara realiseeritakse ja siis kordub kõik uuesti seni kuni sedmete hind on jõudnud lõpptarbiale vastuvõetava teenuse hinnani. 
Nii peabki äri tegema !
Vasta
#22
(14-05-2016, 09:47 AM)13piisab Kirjutas: Autocardan tasu küsimisel just tagasihoidlik ei ole. Sõiduauto kardaani kahe risti (neilt) ja laagri+puki (mult) vahetus ja tasakaalustamine teeb maksuga 276 raha.
Tsitaat on näideks.
Vaidlen KFL: Qunts-iga


Võttes nüüd selle summa ja algkapitali, mis on vajalik, et üldse pakkuda kardaanide pädevat remonti 300 euri vs 30 000 euri. Võta nüüd 300 eurist riigi osa maha 250 euri jääb alles. Võtame otsesed materjalid maha 2x kardaani ristid alles jääb 180-200 euri. Võtame töötaja palga maha alles jääb umbes 120 euri. Võtame arvesse äkki siis invetari kulu ja maja hoolde kulud jne, ning alles jääb puhast tulu äkki 100 euri.

Arvestame nüüd seda, et puhtast tulust tuleb suunata 20 prossa investeeringuteks, alles jääb 80 euri. Maksta on vaja ka sekretäri ja meistri palk ja raamatupidaja palk. Alles ei jää pm midagi.

Pakkuda on vaja ka kliendile garantiid, aeg ajalt tuleb nagu nii mingi jama ja sellega on vaja ka tegeleda. 

Ei suple kõik ettevõtjad kullas. Kliendid on pigem rumalad, kuna tahavad praegu saada kõike tasuta ja viie aasta pärast pole enam ettevõtjaid kes suudaks pakkuda pädevat teenust (masinad mida on vaja ei ole odavad). Alles jäävad ainult need kes tõesti suudavad tulevikku 5 aastat ette ennustada ja normaalse kliendibaasi endale hõivata. (milleks on tihtipeale teised firmad)

Heaks näiteks võin praegu tuua väntvõllide lihvimise eestis. Kes hetkel pakuvad seda teenust? Tõukur tallinnas, kuid nemad ei lihvi tööstusmasinate väntvõlle.

Uus pink maksab päris kena summa ja mees kes selle taga ka töötaks tahab ka saada ikkagi normaalset palka. Inimesed kes tahavad tasuta või 20 euriga tööd tehtud ei mõista seda, et 5 aasta pärast pole enam seda teenust. Pädev mees tahab juba sellise pingi taga saada 30 euri/h kätte, kuna töö käib ikkagi 0.005 mm täpsus klassis.

Jätkuvalt, enamus ettevõtteid ei suple kullas.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#23
(16-05-2016, 22:17 PM)phyl Kirjutas:
(14-05-2016, 09:47 AM)13piisab Kirjutas: Autocardan tasu küsimisel just tagasihoidlik ei ole. Sõiduauto kardaani kahe risti (neilt) ja laagri+puki (mult) vahetus ja tasakaalustamine teeb maksuga 276 raha.
Tsitaat on näideks.
Vaidlen KFL: Qunts-iga


Võttes nüüd selle summa ja algkapitali, mis on vajalik, et üldse pakkuda kardaanide pädevat remonti 300 euri vs 30 000 euri. Võta nüüd 300 eurist riigi osa maha 250 euri jääb alles. Võtame otsesed materjalid maha 2x kardaani ristid alles jääb 180-200 euri. Võtame töötaja palga maha alles jääb umbes 120 euri. Võtame arvesse äkki siis invetari kulu ja maja hoolde kulud jne, ning alles jääb puhast tulu äkki 100 euri.

Arvestame nüüd seda, et puhtast tulust tuleb suunata 20 prossa investeeringuteks, alles jääb 80 euri. Maksta on vaja ka sekretäri ja meistri palk ja raamatupidaja palk. Alles ei jää pm midagi.

Pakkuda on vaja ka kliendile garantiid, aeg ajalt tuleb nagu nii mingi jama ja sellega on vaja ka tegeleda. 

Ei suple kõik ettevõtjad kullas. Kliendid on pigem rumalad, kuna tahavad praegu saada kõike tasuta ja viie aasta pärast pole enam ettevõtjaid kes suudaks pakkuda pädevat teenust (masinad mida on vaja ei ole odavad). Alles jäävad ainult need kes tõesti suudavad tulevikku 5 aastat ette ennustada ja normaalse kliendibaasi endale hõivata. (milleks on tihtipeale teised firmad)

Heaks näiteks võin praegu tuua väntvõllide lihvimise eestis. Kes hetkel pakuvad seda teenust? Tõukur tallinnas, kuid nemad ei lihvi tööstusmasinate väntvõlle.

Uus pink maksab päris kena summa ja mees kes selle taga ka töötaks tahab ka saada ikkagi normaalset palka. Inimesed kes tahavad tasuta või 20 euriga tööd tehtud ei mõista seda, et 5 aasta pärast pole enam seda teenust. Pädev mees tahab juba sellise pingi taga saada 30 euri/h kätte, kuna töö käib ikkagi 0.005 mm täpsus klassis.

Jätkuvalt, enamus ettevõtteid ei suple kullas.
Suht hea palk töötajal, kes teenib 80€ Lootuses, et see on meister aga seda ta ei ole !!!
Arvan, et lihtsam on palgata meister kes teeb tööd ka!
20% investeeringuteks on suurem kui sõlajline eelarve riigikassast seega väga, väga jätkusuutlik !
Siin kus tulevad teemaks sekretärid jne siis ei saagi tulu tekkida, võiks võtta veel koristaja, juhiabi, pea ja alam raamatupidaja jne.
Tüüpiline nõukaaja teema, et tädipoja lellepoeg tahab ka tööd jne.
Kas ise ei oska telefonile vastata ja arvan, et tuleks vähe ammendavam vastus kui mingi blondi sekretäri suust !
Ja tehke koduleht ka, kus mingit hinnakirja ei ole, pakkutavatest töödest siis saab vähemalt puusalt tulistada vastavalt sellele kuidas vanamoor kodus raha parasjagu nõuab !!!
Sikupillis lihvitakse aga nemad ei reklaami ka endast ja kui reklaamivad siis vene keeles millest enamus noori aru ei saa!
Sellepärast, et 5 aasta pärast ei ole sellist teenus ei maksa muretseda !!! Loodus tühja kohta ei salli ja kui Eestis ei tehta siis tehakse seda Poolas, Lätis, Leedus jne. ja usu miski ei jäe tegematta !!! Kas see 0,005 on Eesti maksimum tase ?
Sells täpsusega tehti asju 20 aastat tagasi masstoodanguna ja nüüd ei suudeta teha ?
Miks paljud saadavad juba oma vanatehnika detaile kasvõi Inglismaale? 
Aga sellepärast, et Eestis on kallis ja kvaliteet on sõna otseses möttes fekaal !!!
Miks enamus piima tuleb Poolast ???
Jne.
Vasta
#24
Ärge unustage veel seda,et ega ainult vändalihvimisega enam ära ei ela.... sest peale on kasvanud uus põlvkond kes enam ei remondi. Palju tehakse mootoriremonti? Kindlasti tehakse aga enam mitte nii palju kui vanasti. Ja igal võimalikul viisil otsitakse järgmine mootor lammutusest või mujalt,sest ei tasu ära..... Viimane on nagu võlusõna tänapäeval. Lihtsam ja odavam on vana katkise mootoriga auto saata.... teadagi kuhu ja osta järgmine,sest too tuleb odavam kui lasta mootor korda teha. Vanasti oli autosid vähem ja muud üle ei jäänud kui asi korda teha.


Mis kardaani puutub siis pean ka ise ühe natike ringi tegema ja otsima koha kus tasakaalustada saaks. Vanasti sai Nuias lastud töö teha ja see oli ikka aastaid tagasi--- vast 90-ndatel...käisin oma VW-LT 28 kardaaniga seal ja siis kontorist naisterahvas rääkis,et keegi ei taha kardaane tasakaalustada. Neil oli mõte pink vanarauda viia. Laitsin selle mõtte maha,ei tea kas oli abi....? Kas keegi on sellest pingist veel midagi kuulnud?

T.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#25
(16-05-2016, 23:16 PM)Qunts Kirjutas: Suht hea palk töötajal, kes teenib 80€ Lootuses, et see on meister aga seda ta ei ole !!!

Kaks küsimust:
1) Kui kaua läheb ühe keskmise kardaani menetlusele?
2) Kas herr Qunts teab, palju on näituseks 10 € tunnis teeniva töömehe personalikulu kuus? Lisaküsimus: kas Sina oleksid nõus töötama selle tunnihinnaga?

Lisaks häirib väga suhtumine, et kõneleb ainus meister Eestis ja teised on täielikud jobud ja emalehmalellepojad... Sad Palun talitse oma kompleksi vähemalt avalikus foorumis.

Ülaltoodu ei ole mitte AC ettevõtte õigustuseks, vaid tähelepanek elust enesest: paljud palgasaajad lõpetavad teenuste hindade üle vingumise, kui nad ise ettevõtlusega tegelema asuvad. Pole vahet, millega arvutada, tulemused on ühtviisi nukrad iga programmiga.

Kui AC küsiks ebamõistlikult kõrget hinda, siis oleks neil ammu konkurent - nii spetsiifiline see töö nüüd ka ei ole.
Vasta
#26
ma otsustasin, et ma ei ole nii rikas, et tehniliselt tarbetuid asju soetada. St mu (varu-)kardaan vajab ristide + pukkide vahetust, millega saab remondikoda kalliste tasakaalustuspinkideta hakkama. Noppisin kardaani peale (Autocardan jäi suhtumises viisakaks - kena!) ja eeldatavalt homme läheb masin kohalikku autoremondikotta, kust ilmselt 3..4 mehaanikutunni töö järel heaks saab ja ka veermik üle vaadatakse.

point: kui miski ei vaja ravimist (jutt tasakaalustamisest), siis pole pointi ravida.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#27
võsa jagab matsu

teenus on alati kallis seni kuni püüad ise midagi pakkuda siis selgub tõde sellest mis on äri taga ja mis see kaasa kõik toob.
loomulikult on olemas teenuseid mis ongi ülemõistuse suurte marginaalidega aga sealjuures tuleb kah analüüsida mis kus ja kuidas ja kui palju
turg määrab hinna koos konkurentsiga - asi on isereguleeruv.
Vasta
#28
(17-05-2016, 13:32 PM)MeelisV Kirjutas: ...
teenus on alati kallis seni kuni püüad ise midagi pakkuda siis selgub tõde sellest mis on äri taga ja mis see kaasa kõik toob.
...

No tegelikult oskan ainult natuke noodikirja lugeda Rolleyes , laulmisest on asi kaugel. Aga kui praktik kinnitab, siis päris mööda vist ei ole. Cool

Teeme siis rehnungi avalikult. Kuigi vähegi asja jagav on juba ise leidnud vähemalt selle:
http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1

Rehkenduse aluseks on töömehe igast tunnist kätte saadav 10 € (see on siis netopalk). Kuus 1710 €.
Töölepingus ilutseb kuupalga lahtris rammus number 2174 € baastöötundide 171 korral.
Tööandja aga kulutab sama kodaniku peale järgmise kuu lõpuks (osa makseid tehakse järgmise kuu alguses) ümmarguselt 2908 €.

Lisame siia juurde kuluosad, tarvikud, elektri, ruumide ning seadmete rendi või amortisatsiooni, suuremas ettevõttes teenindava personali kulud - ei tundugi küsitud 300 € poole päeva töö eest nii palju enam.

Siia juurde üks mõtlemapanev lugu jaemüügist.
Ühe rõivapoodide keti tegevjuhil sai villand pidevast müüjate halast madala palga üle ja ta tegi ettepaneku: müügipersonali palk panna sõltuvusse läbimüügist. Nokitses valmis maatriksi, mille alusel poe senise keskmise müügitulemuse juures oleks palk olnud pea 3 k€ kätte. Selge ja arusaadav valem: baaspalk+x% poe müügitulemist. Baaspalk oleks küll olnud senisest poole väiksem, aga selle saamiseks oleks pidanud terve kuu vältima müüki. Raske ülesanne müüjale, kuid ilmselt võimalik.

Millegipärast lõppesid jutud madala palga üle ära, ei leidunud ühtegi uue palgavalemi  katsetajat...
Vasta
#29
Viimane jutuke (jaemüügist) jääb küll natu arusaamatuks, ehk kommenteerid? Või on märgiviga kusagil?

EDIT: täpsustus sulgudes
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#30
Ostjale alati kallis, müüjale odav, lõputu vaidlus.
Mina olen võtnud nii, et kui ise teha ei oska, viitsi või ei saa, siis tuleb maksta mis küsitakse, ega siin vingumine ei aita, küll aga aitab eel töö, et mõttetult palju ei käiks välja. Tavaliselt vaatan keskmise hinna mis keegi kuskil maksnud, lasen müüjal teha pakkumise ja kui tundub rahakotile vastuvõetav siis teeme ära. Samas kui gardaani vaja teha ümber pluss tasakaalustada ja ristid taastada kvaliteetsete varuosadega mis aastaid kestavad, siis 300 eur pole mitte üleliia kallis mu meelest... Kallim on iga aasta 100 välja käia...
Vasta
#31
(16-05-2016, 23:16 PM)Qunts Kirjutas:
(16-05-2016, 22:17 PM)phyl Kirjutas:
(14-05-2016, 09:47 AM)13piisab Kirjutas: Autocardan tasu küsimisel just tagasihoidlik ei ole. Sõiduauto kardaani kahe risti (neilt) ja laagri+puki (mult) vahetus ja tasakaalustamine teeb maksuga 276 raha.
Tsitaat on näideks.
Vaidlen KFL: Qunts-iga


Võttes nüüd selle summa ja algkapitali, mis on vajalik, et üldse pakkuda kardaanide pädevat remonti 300 euri vs 30 000 euri. Võta nüüd 300 eurist riigi osa maha 250 euri jääb alles. Võtame otsesed materjalid maha 2x kardaani ristid alles jääb 180-200 euri. Võtame töötaja palga maha alles jääb umbes 120 euri. Võtame arvesse äkki siis invetari kulu ja maja hoolde kulud jne, ning alles jääb puhast tulu äkki 100 euri.

Arvestame nüüd seda, et puhtast tulust tuleb suunata 20 prossa investeeringuteks, alles jääb 80 euri. Maksta on vaja ka sekretäri ja meistri palk ja raamatupidaja palk. Alles ei jää pm midagi.

Pakkuda on vaja ka kliendile garantiid, aeg ajalt tuleb nagu nii mingi jama ja sellega on vaja ka tegeleda. 

Ei suple kõik ettevõtjad kullas. Kliendid on pigem rumalad, kuna tahavad praegu saada kõike tasuta ja viie aasta pärast pole enam ettevõtjaid kes suudaks pakkuda pädevat teenust (masinad mida on vaja ei ole odavad). Alles jäävad ainult need kes tõesti suudavad tulevikku 5 aastat ette ennustada ja normaalse kliendibaasi endale hõivata. (milleks on tihtipeale teised firmad)

Heaks näiteks võin praegu tuua väntvõllide lihvimise eestis. Kes hetkel pakuvad seda teenust? Tõukur tallinnas, kuid nemad ei lihvi tööstusmasinate väntvõlle.

Uus pink maksab päris kena summa ja mees kes selle taga ka töötaks tahab ka saada ikkagi normaalset palka. Inimesed kes tahavad tasuta või 20 euriga tööd tehtud ei mõista seda, et 5 aasta pärast pole enam seda teenust. Pädev mees tahab juba sellise pingi taga saada 30 euri/h kätte, kuna töö käib ikkagi 0.005 mm täpsus klassis.

Jätkuvalt, enamus ettevõtteid ei suple kullas.
Suht hea palk töötajal, kes teenib 80€ Lootuses, et see on meister aga seda ta ei ole !!!
Arvan, et lihtsam on palgata meister kes teeb tööd ka!
20% investeeringuteks on suurem kui sõlajline eelarve riigikassast seega väga, väga jätkusuutlik !
Siin kus tulevad teemaks sekretärid jne siis ei saagi tulu tekkida, võiks võtta veel koristaja, juhiabi, pea ja alam raamatupidaja jne.
Tüüpiline nõukaaja teema, et tädipoja lellepoeg tahab ka tööd jne.
Kas ise ei oska telefonile vastata ja arvan, et tuleks vähe ammendavam vastus kui mingi blondi sekretäri suust !
Ja tehke koduleht ka, kus mingit hinnakirja ei ole, pakkutavatest töödest siis saab vähemalt puusalt tulistada vastavalt sellele kuidas vanamoor kodus raha parasjagu nõuab !!!
Sikupillis lihvitakse aga nemad ei reklaami ka endast ja kui reklaamivad siis vene keeles millest enamus noori aru ei saa!
Sellepärast, et 5 aasta pärast ei ole sellist teenus ei maksa muretseda !!! Loodus tühja kohta ei salli ja kui Eestis ei tehta siis tehakse seda Poolas, Lätis, Leedus jne. ja usu miski ei jäe tegematta !!! Kas see 0,005 on Eesti maksimum tase ?
Sells täpsusega tehti asju 20 aastat tagasi masstoodanguna ja nüüd ei suudeta teha ?
Miks paljud saadavad juba oma vanatehnika detaile kasvõi Inglismaale? 
Aga sellepärast, et Eestis on kallis ja kvaliteet on sõna otseses möttes fekaal !!!
Miks enamus piima tuleb Poolast ???
Jne.

Väga palju teenuseid ostetakse sisse lätist, leedust, poolast, kuna seal on inimesed nõus madalama palga eest töötama. Mina enda tagumenti küll madalama palga kui 9 euri/h kätte ei liiguta kui pean mingi autoromu põhjaall asjadega jebima.

Lätlane, leedukas, poolakas teeb sama töö arvatavasti 4 euri/h rõõmsalt ära. Las siis teeb, mina ei tee.

See mis keeles mingi firma asju ajab, on nende enda asi. Kui sina ei suuda (AC) nendega suhelda, on see sinu probleem kui teenust on vaja.
0.005 pole kindlasti maksimum tase, kuid mehed kes sellise täpsusklassiga tööt teevad tahavad reaalselt ka saada 20 euri/h kätte.
Kus euroopa otsas teenus sisse ostetakse on iga mehe enda asi. Kui eestis on kogemus see, et hakkama ei saada, siis minu pärast lase või hiinas teha.
Eestis suudetakse ka kvaliteeti teha, lihtsalt mehi kes seda teevad on VÄHE.
Piim tuleb poolast, kuna sealne toetuste süsteem laseb tootjal oma hinna nii madalaks lasta, et sellega ei suuda eestlane võistelda.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#32
Eestis saab lõuna 10 € eest, Poolas 4 € eest Big Grin Sellest see vahe.
Vasta
#33
(17-05-2016, 21:06 PM)ZIL 131 Kirjutas: Eestis saab lõuna 10 € eest, Poolas 4 € eest Big Grin Sellest see vahe.

Kunas siis bussid käima hakkavad liinil- "Odavale lõunasöögile" Big Grin 

Parem räägin oma loo,kuidas LT-bussil kardaani Volga ristide peale ehitasin.
Kuna VW bussil hakkas kardaan häält tegema,tuli midagi ette võtta. Leidsin mingisugused vene masina kardaanid,lõikasin parajad jupid maha ja tegin paberi peale plaani. Ühte otsa istus asi heasti,selle keevitasin kohe kodus ilma pikema jututa paika. Teine ots aga oli keerulisem. Plaan oli linna sõita treiali juurde,kuna endal ei olnud veel pinki. See oli siis hulga aega enne 97 aastat.... Mingid sobilikud rauajunnid olid ka kaasas ja arvasin,et treiali juures lõikan kardaani osadeks,treial treib vahetüki valmis ja kohapeal keevitan uuesti kokku. Treial oli asjaga nõus ja nii ma siis kõik ära jupitasin. Selle ajaga aga juhtus selline tobe lugu,et sõber treial järsku kadunud. Sad Otsisin igalt poolt aga polnud kuskil. Lõpuks tuli üks memm uksele ja ütles,et Heiks väsis järsku ära ja kobis magama. Oli vahepeal jõudnud kärakat panna.....(no oli mees pisut imelik,ei saanudki aru,et auru all...) Big Grin . Minul aga kõik puruks lõigatud jne. Väljas hakkas juba ka pimedaks minema,koju ka krt. ei saa,kuna pole ju kardaani all.... No siis ei jäänud midagi üle,ronisin treipingi taha. Big Grin  Treinud ma ennem polnud aga näinud küll. Tõmbasin mõned terad riiulist ja panin hoidja vahele. Kuna olin ilmatuma aja kõikidel Viljandi treialitel üle õla vahtinud,arvasin,et saan hakkama. Esimese mahalõiketera keerasin kohe tuksi. Big Grin  Järgmisega sain juba pihta ja ei olnud aega neid teritada ega midagi,võtsin riiulist järgmise.  Väikse pusimise peale sain ikka asjaga valmis. Nahk oli märg aga mul oli ka ükstaskõik,tahtsin koju saada ööseks. Keevitasin siis kõik jupid kokku ja lõin kardaani autole alla. Lõin tuled surnuks töökojas ja uksed ka kinni.....
Järgmisel korral treial natike torises... aga ütles ka,et oli näinud katkisi teri pingi peal ja aimas kes selle taga..... Big Grin  aga ütles ka,et läks pisut liiale selle kärakaga ja tunnistas oma süüd.
Tore ja vastutulelik mees oli. Kahjuks pole enam meie hulgas.
Ja peale seda ütlesin endale,et aitab üle õla vahtimisest! Muretsen omale ka pingi.
Ja ei visanud see kardaan ühtigi suurt midagi.... hiljem lasin siiski ära tasakaalustada.

T.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#34
Eelmainitud hinda kruvivad põhjused ongi selliste sellide kasvulava, kes ostavad ise vastava aparatuuri ja siis ise ka pakuvad teenust ilma kõiksuguse suure masinavärgi kuludeta. Kui meister ahneks ei lähe, siis töötab äri sisse ja elab kenasti ära. Samas olemas eluline kogemus "odavast hinnast". Ca. 20 aastat tagasi müüsin kasutatud arvutustehnikat ja sihtisin just väiksema juurdehindluse ja seega lõpphinnaga suuremat turgu. Kokkuvõttes tuli välja, et  minult ostsid enamasti asjast teadvad  inimesed ja need teised läksid ja ostsid "igaks juhuks" kallimast kohast.
Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta
#35
(17-05-2016, 19:11 PM)maisalup Kirjutas: Samas kui gardaani vaja teha ümber pluss tasakaalustada ja ristid taastada kvaliteetsete varuosadega mis aastaid kestavad, siis 300 eur pole mitte üleliia kallis mu meelest... Kallim on iga aasta 100 välja käia...
hakatuseks: eestikeelne sõna on "kardaan" - nagu teema pealkirjas. "Gardaani" ÕS ei tunne.
kui Sa mu jagatud numbrile viitad, siis Su ülalolev kirjeldus on natuke teisele asjale, kui mu jagatud numbriga seotud teenused. Kui viitad aga mingile alternatiivse ettevõtte hinnakirjale, siis see on tõesti soodus ja viide hinnakirja teinud ettevõttele oleks siin teemas paslik.

rõhutan veelkord, et mu point oli, et tasakaalustamine (ja-või seonduv vastavas ettevõttes) ei ole tasuta lõuna ja probleemideta toiminud aga vahetatavate juppide asendamist vajava sõiduauto kardaani puhul pole IMHO mõtet selles valguses tasakaalustamisega tegeleda. Vahetad / lased tava-autoremondikojal vahetada kulujupid ning (eeldatavalt) kalli eritehnika (=tasakaalustamispink) pidamiskulu/amortisatsioonita saab asja kordades väiksema kuluga korda.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#36
Kardaani saab kodus remontida, ka pikkust muuta kui hülsid piisavalt pikad teha. Saab ka tasakaalustada, lased ülestõstetud ratastega resonantsi, märgid kriidiga ära ja paned teisele poole lapi peale. Kui keevitada ja käiata ei viitsi, siis võib vahepeal nipukaid ka kasutada. Nii lihtne ongi...
Keegi juba kirjutas, et pole kosmosetehnika, millest jahume?
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#37
(18-05-2016, 01:51 AM)Marko Kirjutas: Kardaani saab kodus remontida, ka pikkust muuta kui hülsid piisavalt pikad teha. Saab ka tasakaalustada, lased ülestõstetud ratastega resonantsi, märgid kriidiga ära ja paned teisele poole lapi peale. Kui keevitada ja käiata ei viitsi, siis võib vahepeal nipukaid ka kasutada. Nii lihtne ongi...
Keegi juba kirjutas, et pole kosmosetehnika, millest jahume?

Räägi veits täpsemalt sellest resonantsi laskmisest ja märkimisest, mul varsti vaja seda teemat. Kuidas resonantsiga raskuspunkti saab märkida?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#38
Omaarust ma ütlesin kõik ära juba...
OK
Resonantsi all mõtlesin, et otsid kiiruse, kus viskumine kõige suurem ja siis märgid, võib ka vildikaga muidugi.
Loomulikult ei saa niimoodi otsi tasakaalustada, need jäävad viletsa koostekvaliteedi puhul lihtsalt laagreid väsitama.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#39
(18-05-2016, 05:55 AM)Marko Kirjutas: Omaarust ma ütlesin kõik ära juba...
OK
Resonantsi all mõtlesin, et otsid kiiruse, kus viskumine kõige suurem ja siis märgid, võib ka vildikaga muidugi.
Loomulikult ei saa niimoodi otsi tasakaalustada, need jäävad viletsa koostekvaliteedi puhul lihtsalt laagreid väsitama.

Teoorias on võimalik küll. Praktikas... ma ei soovitaks. Liiga suur on tõenäosus märkivast käest ilma jääda.

Aga kuna julge hundi rind on rasvane, siis isetegijal tasub esimene lähendus sellisena alal kruvida - on fifti-siksti võimalus, et vibratsioon tekib alles illegaalsetel kiirustel Toungue
Vasta
#40
Käega ei minda mõõtmisel lähedale ka mitte. Kasutatakse järgnevat riistapuud (nime kahjuks ei tea ja jätke see robottõlge seal ka lugemata)
Magnetiga kinnitatav "käsi"
Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne