Chrysler Sunbeam 1975
#21

Tervitused!

Aastaid siis möödunud pea kümmekond ning kadunud poeg on taas kodus!
See fakt iseenesest ongi kõige olulisem. Ehk siis, lugupeetus automotolased, uhkustundega teatan, et minu kõige esimene, päris isiklik auto on taas minu omanduses. /kestvad kiiduavaldused/

Kui asjalikuma poole juurde tulla, siis ootab siiski ees üüratu hulk tööd kuid autol on minu jaoks just suurem väärtus kui seda müües iganes saaks. Auto on keretööde tegemiseks lahti võetud ning jah, mõnes kohas on roosteuss korralikult hammustanud kuid midagi katastrooffilist ma ei näe. Pea kõik osad on säilinud sellisena, nagu 7.. 8 aastat tagasi müües olid, vaid salongi esiosa põhjamatt on kuhugi hukka saanud. 

Täiesti huvitav, kas Sunbeame on Eestis veel alles ja mis sellest Võrus olevast sinisest sai? 

Lisan siia lähtulevikus ka paar pilti kuid selgus, et need tuleb enne üles riputamist vähemalt 700Kb juurde viia.. 
Tegeleme..

Tervitustega:

Mart
Vasta
#22
Photo 

Lisan teema värskenduseks mõned pildid.


Selline on siis hetkeolukord.
Masin seisab õnneks kuivas ruumis nii, et roosteuss eriti innukalt ei näri kuid keretöid on ikka kõvasti, nagu juuresoleval joonisel näha.
Suurem mure on detailidega, mida ise teha ei õnnestu. Esiklaas ( ikka veel pole lahendust - meie klaasimüüjad ei viitsi tegeleda.) Klaasitihendid, mille on UV ja aeg koos ära närinud. 
Näis. 
Praegu käin umbes kord nädalas ümber auto, torgin näpuga ja mõtlen, mis sellest kõigest saama peaks.

Parimat!

Mart


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#23

Nõndaks.

Rõõm teatada mõningatest arengutest Sunbeami taastamise alal.
Kogu projekt on võtnud uue ja huvitava suuna ning eesmärgid hakkavad selginema. Heameel on tõdeda, et vahepeal maad võtnud ümberehituse-alased mõtted on kadunud ning suund on taastada auto enamvähem originaalilähedaselt.Kuna aga varuosade saadavusega on just nii, nagu on- siis on saanud varuosade hankimisest omaette story. Igale asjale tekib mingi oma lugu, päris põnev omamoodi.

Esiklaas. Kusagil Oulu külje all meie Kiisa sarnases ekurajoonis elab tegelane, kes on lähikonnast endale õuele tirinud hunniku Sunbeame. Mõned taastamiseks, mõned varuosadeks. Tema käest saingi tulitera uue esiklaasi ning täiesti viisaka juhiukse. Lisaks veel nipet-näpet. 1200 km ja klaas kodus Smile 

Murdelise tähtsusega oli e-bayst leitud Strombergi karburaator. Taastatud jubin. Kõik nõelad, membaan ja tihendivärk vahetatud.
Hinnaks koos transpordiga tuli u 250 Euri. Mõeldes tänaste varuosahindade peale- väga mõistlik hind. Loomkatse tulemused olid vägagi üllatavad. Kruvisin karburaatori oma kohale, ühendasin kütusevoolikud ning puhastasin jagaja kontaktid. Aku peale ning käivituskatse  Olin valmis tõsiseks akrobaatikaks kuid mootor käivitus niipea kui kütus ujukiruumi jõudis. Kuuldud hääl oli igati meeldiv, ühtlane ja vaikne. Lisan siia ka paar fotosüüdistust. 
Kahjuks polnud fotokat käepärast, telefoni objektiiv nii kraabitud, et sellega mõistlikku pilti ei tule. Siiski on hetk jäädvustatud Smile

Lugu järgneb, kui on taas millestki põnevast pajatada.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#24

Tänases Sunbeami järjeloos räägin sellest, kuidas peamiseks tegevuseks on kujunenud e-bays surfamine.
Saabunud on mõned vajalikud keredetailid: esi- ja tagaklaasitihendid koos iluliistuga, tagatuleklaasid nii vasakule kui ka paremale poole, esimesed suunatuleklaasid ning veel nipet-näpet on tulemas. Tõsi, tegemist pole küll tänases päevas hädavajalike osadega kuid hea, kui on vajalikul hetkel olemas. Vanad tihendid on esiteks juba väga pragunenud ning iluliiste ei õnnestuks enam ilusti tagasi paigaldada kuna plastik on ikka väga jäigaks muutunud ning kroomiselt läikiva asemel on need kahtlaselt pruuni karva. 
Soomemaalt hangitud juhiuks istus kenasti oma kohale, nagu juuresoleval joonisel näha:     

Muidugi tuleb tegeleda uksehingede ning luku vastuspoolega, mis on korralikult kulunud. Hingedele leiab ilmselt Baltic Boltist korralikud kõvasulamtiftid ning luku vastuspoolele annab ehk lasta treida uue .. hmm, kuidas nimetada seda detaili, mille taha siis ukse lukustus end fikseerib.. Hetkel on igatahes tõsine 4 mm soon sisse kulunud.
Nõnda siis hetkelolukord ning jätkub jaht keredetailidele. 
Vasta
#25
Car 

Tere taas. 

   
Põhjanaabri  juurest sai mõned plekid toodud. Kuna neid on ilmselt paarkümmend aastat külmas kuuris hoitud, on kohati pindmist roostet kuid ei midagi hullu. Minu vanade juppidega ei anna võrrelda. Kusjuures - kapott tundus suhteliselt korralik olevat - siis jutt käib vanast kapotist - kuid pärast survekaga õli- ja mudakihi maha pesemist on näha, et rooste on korralikult just seestpoolt närinud ja kohati lausa läbi pleki. 

   

Parem tiib on 76-> mudeli oma kuid erinevus on vaid esitule servas, mis halvimal juhul tuleb vana tiiva küljest lõigata.

Parim leid oli kütusepaak, mis näeb välja, nagu eile valmistatud. 

See projekt ei kipu sugugi nii nobedalt edenema, nagu võiks (see vist ei üllata siin kedagi, eks) Seega jõudsin veel vaid radika eemaldada ning pisut pud-padi veel. Koos voolikutega eraldus ka jupp toru veepumba küljest ning plokisoojenduselement eraldus mängleva kergusega.
   

Algselt olin kindlal seisukohal, et auto tuleb taastada algsel kujul. Üha enam on mulle aga hakanud meeldima Chrysleri omaaegne tuuning, ninmelt 1972 aastal võeti 4-ukseline Avenger GLS , mille mootorit modifitseeriti pisut, tõsteti peale 2 Webwri karburaatorit ning 1,5 mootoriga saavutati võimsus 69KW ja üüratu lütusekulu. Välimus aga on igati sportlik:
   
Hillman Avener Tigerit vlmistati üsna vähe, aluseks nelja ukseline Avenger GL. Nii palju, kui mina tean, pole kaheukselisi kunagi valmistatud Kuid see ei sega mul haududa plaane enda oma selliseks kujundada. Kiitke või laitke kud mulle meeldib. Tigeri tiiba peaks olema võimalik veel inglismaalt saada ning ka kleepsusarja nägin e-bays. 
Mida aga meie armas ARK ütleb, kui autot ette näitama minnes räägin, et tegemist ongi Hillman Avenger Tigeriga. Kuidas nad tõestavad, et ei ole? See, et vanas passis oli midagi muud kirjas, kui kõva argument see on? Liiatigi on näiteks esmane registreerimine märgitud hilisemaks, kui mulle teada olevalt. Seda peaks ju olema võimalik parandada? On kellelgi kogemusi?

Ahjaa.. muidugi, kui Hillman Avengeri tüübikinnitus puudub, siis on vist kogu protseduur nii tüütu, et kas tasub end ära...
Vasta
#26

Ära ARK suunal asju tarbetult keeruliseks aja: eelda lihtsalt, et Sa oled spetsiifikas hulka suurem ekspert ning ilmselt küünib / tahab küündida Su kohatav ametnik vaid lihtsa sekretäritööni, mis tähendab kandikul ettetoodud paberitel numbrite võrdlemist.
ilmselt nii kujuneb, niiet edasised lähenemised on juba Su valida. Arvestades tausta.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#27

Üks õige hobiprojekt peabki ju kaua kestma ja läbi raskuste kulgema Smile Muidu võiks ju kõike kohe ja uuena ja poest osta. See, kes aastas kolm projekti valmis viskab, on ka juba rohkem ettevõtja kui harrastaja.

Kui vaadata google otsingu pilditulemusi, siis muu maailm seda autot Sunbeami nime all nagu ei tunnekski. Oleks justkui kohalik põhjamaine eripära seda Chrysleriks nimetada Smile Pilt on hoopis teine, kui otsida Hillman Avengeri. Põhjuseid leiab siit ilmselt http://www.allpar.com/model/avengertiger.html

Eesti kontekstis on isegi internetist kõik sellised masinad ära kadunud, kunagi neid ikka kohtas. Päris maailmas küll rohkem tänava ääres seismas kui tänaval Smile Mustamäel sai käia aastaid kahest valgest eksemplarist mööda, aga nood olid ikka väga mädad juba eelmise sajandi lõpus.
See sinine Võru oma, kas see mitte isegi veel eelmisel aastal müügis ei olnud? Või siis natuke varem. Igatahes pärast krooniaega ikka Big Grin Müügikuulutusest leiad omaniku kontakti, kui vaja.

Kas sul oma masina algusaegadest ka pilte alles on?
Vasta
#28

(16-03-2016, 11:24 AM)TeeTL Kirjutas:  Üks õige hobiprojekt peabki ju kaua kestma ja läbi raskuste kulgema Smile Muidu võiks ju kõike kohe ja uuena ja poest osta. See, kes aastas kolm projekti valmis viskab, on ka juba rohkem ettevõtja kui harrastaja.

Kui vaadata google otsingu pilditulemusi, siis muu maailm seda autot Sunbeami nime all nagu ei tunnekski. Oleks justkui kohalik põhjamaine eripära seda Chrysleriks nimetada Smile Pilt on hoopis teine, kui otsida Hillman Avengeri. Põhjuseid leiab siit ilmselt http://www.allpar.com/model/avengertiger.html

Eesti kontekstis on isegi internetist kõik sellised masinad ära kadunud, kunagi neid ikka kohtas. Päris maailmas küll rohkem tänava ääres seismas kui tänaval Smile Mustamäel sai käia aastaid kahest valgest eksemplarist mööda, aga nood olid ikka väga mädad juba eelmise sajandi lõpus.
See sinine Võru oma, kas see mitte isegi veel eelmisel aastal müügis ei olnud? Või siis natuke varem. Igatahes pärast krooniaega ikka Big Grin Müügikuulutusest leiad omaniku kontakti, kui vaja.

Kas sul oma masina algusaegadest ka pilte alles on?
Mis Mustamäe tee ääres seisvatesse puutub (kaks valget ), siis olin nende kättesaamisele sedavõrd lähedal, et kontakteerusin omanikuga. Temal aga puudus igasugune huvi neist loobuda või ei tahtnud ta lihtsalt asjaga tegeleda. Igatahes lõpuks rauges ka minu huvi neid kätte saada ning ühel päeval nad kadunud olidki.

Sinine algselt Võrumaal olnud 72aasta 1500 mootoriga figureeris hiljem Viljandis. Maanteeameti avaliku päringu järgi on see registris kuid ilma TÜV-i/ kindlustuseta. VIN-i pole ja rohkem ei näe.

Tola ajal oli filmilint ja paberfoto, minu käes on üks pilt. Lisaks autole on seal veel üks päkapikk, kes täna on täiskasvanud isik ning ilmselt on mõistlik ka uurida, kas tema on nõus koos autoga poseerima Smile
Vasta
#29

Tänane järjejutt räägib sellest, kuidas mul tekkis vastupandamatu huvi välja selgitada, mis mootor siis õigupoolest kunagiselt doonorautolt maha sai monteeritud.

Kas olen üldse rääkinud, kuskohast ning mis asjaoludel tumeproon kaheukseline mu õuele omal ajal sai tiritud?
Nimelt oli Sunbeam jupp aega mu sõbra kasutuses ning kusagil linnas parkides oli keegi ilmselgelt kuritahtlik element tagaumise külgakna katki löönud. Uue klaasi otsingud viisidki Akadeemia tee ääres seisva räämas välimusega kaheukseliseni. Pärast mõningaid läbirääkimisi omanikuga sõitiski kogu aparaat juba treileril minu poole. Eks kõik vähegi kõlbulik sai maha monteeritud ning ülejäänu rändas metalli kokkuostu.
Niisiis mootor.
Praegune 1300 vajaks nagunii täielikku demonteerimist ning üle vaatamist. Ning kui juba selline asi ette võtta, võiks saada kilovatte täie raha eest juba. Seega tuleb kõik asjaolud välja selgitada.
 
Ime küll, kuid seegi tükk rauda on kogu aeg autoga truult kaasas käinud ning koos vahepeal toimunud ostu- müügitehingutega ka kenasti järgmisele omanikule üle antud.
Saigi siis pühapäeva pärastlõunal tööriistakast välja võetud ning alanud lumesadu trotsides asutud polkikaant maha keerama. Mul jõuds juba meelest minna, et see aparaat on suuresti tollmõõdus poltidega kokku keeratud ning esmane entusiasm rauges kiirelt, kui avastasin, et minu võtmekomplekt on selleks sobimatu. Ju omal ajal oli olukord pisut teisem - vene padrunvõti oli nünda kulunud, et 17mm võis sobida ka vabalt 17,3 poldipeale. Nüüd tuli aga pea 40 raha Tööriistamarketisse jätta ning koos tollmõõdus võtmekomplektiga suundudua tagasi avastusretkele. 

Igatahes silinder on läbimõõdus 87mm ning plokil tähed LB (Large Bore äkki?) See peaks andma raamatu järgi töömahuks kuhugi 1500 ja 1600 vahele..  Tegelikult on lugu veel selles, et kolvikäiku kahjuks praegu veel mõõta ei saa -kolvid on kinni ja ei julge ülemäärast jõuduveel kasutada enne, kui asi pisut lahti liguneb. Silindriseintel on ka pisut roostet (aga mitte märkimisväärseid kulumisrante)

Nii kasutusjuhend kui ka Haynesi manual annavad silindri mõõduks 1500-sel 86,12mm ning 1600-sel 87,33. Aga see minu oma jääks kummalisel kombel sinna vahele. Kahjuks pole udust aimugi, mis aasta autolt mootor pärineb. Nii palju, et enne facelifti ehk siis enne 1976 aastat.
  /EDIT: Lugedes mu eelmisi postitusi olen siiki kunagi arvanud, et 1976 olla pruuni doonori aastaarvuks.. Hmmm../

Täna pesin veel mootori ja plokikaane survekaga suuremast sopast puhtamaks ning tassisin tuppa sooja. Eks siis järgmised harutamised näitavad täpsemalt, mis karul kõhus. 

Ahjaa.  Kuna see Sunbeami-pisik on mind juba tõsiselt nakatanud, püüdsin ka kunagi Võrumaal olnud sinise 1500-se jälgi ajada kuid viimases müügikuulutuses olnud telefoninumbrilt kahjuks midagi edasiviivat teada ei saanud. 
Siin ka siis üleskutse: Kui keegi teab midagi sõidukist 137ABU, andke võimalusel teada!
Vasta
#30

    1600-se mootori lahkamine jõudis sinnamaani, kus eraldusid kolvid ja vöntvõll. Nukkvõll on veel kinni, nagu oleks plokiga monoliitne tükk. Las liguneb veel.
Paistab, et see mootor on korra juba lahti käinud kuna kepsudele on järjekorranumbrid peale graveeritud. Käsitsi, mitte tehase täistus. Aastaid tagasi 1300-st lammutades sellist tähistust polnud. Kuna silindri seinad on kahjustatud - pigem rooste poolt  kui töötamise tagajärjel. Tundub, et üle puurimisest ei pääse. Ka väntvõll on muidu küll suhteliselt kena ja saaledki alles standardmõõdus - siiski hooratta poolsel oli raamsaale õlitusava mingit soga täis ning tulemus ka vädnakaelal näha. 

Kuskohast teie oma mootoriosad ostate? Meenub, et aastaid tagas oli Koivunenist võimalik saada. Täna on Balti autoosad Koivuneni edasimüüja ning neilt enam ei saa midagi. ( õlifiltri siiski saaks, ok ) 

E-bay ei tundu olevat hea lahendus.

On kellelgi mõtteid?
Vasta
#31

https://onlineshop.ms-motor-service.com/msi/MSICD

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#32

(03-04-2016, 13:18 PM)DevilDeVille Kirjutas:  https://onlineshop.ms-motor-service.com/msi/MSICD

Jaa. No sealt vist peaks kõike saama. No üldiselt juhtus nõnda, et uudishimu sai laiskusest võitu ning otsustasin ikkagi välja uurida, miks nukkvõll ei liiguta end mitte grammigi. Selline asjaolu annab arvata, et keegi on end tõsiselt kinni roostetanud. Ni oligi. Nukkvõlli tagumises otsas on kork, selle all üüratus koguses roosteti. Nukkvõll eraldus alles pärast väga veenvate argumentide kasutamist, kaasa tuli ka tagumine liuglaager. Kolm tagumist nukki on korralikult ussitanud. Esimene ots oleks nagu veel päris kena. 
Pakkisin kogu laual ja selle ümbruses paikneva mootori kastidesse ning just praegu tundub nii, et terve mõistus käsib 1,6-se sinnapaika jätta. Nojah, asja positiivne pool on see, et täiesti töötav 1,3 on endiselt olemas kogu oma 44 kilovatiga...  Elame- näeme. Liiatigi ei sega see teadmine keretöödega edasi tegeleda Smile

Ahjaa, eelpool toodud saidil siiski sõiduki järgi otsing tulemusi ei anna, vast ainult ehk mõõtude alusel...
Vasta
#33

Tundub, et suvi on läbi ning Sunbeami- loosse oleks paslik pisut värskendust lisada. 

Tänaseks on kerelt eemaldatud kõik, mis võimalik- st see, mis poldi-mutriga kinni  Kere on pukile tõstetud nii, et saaks keerata , nagu siga vardas ning täna saigi alustatud põhja puhastamisega. Ehk jõuan vähemalt enne suurema sõgise saabumist kriitilisemad kohad haljaks lasta ning krundi selga. Näis. Siin ka pisike fotosüüdistus mootori lahkumisest    

Mõned eriti lootusetus olukorras olevad plekid sai inglismaalt tellitud. Lubati aasta alguseks valmis teha.Vähemalt tellimuse kinnitus saadeti. Põnev oleks näha, mis siis lõpuks saabub. Igatahes pildimaterjali järgi tundub täiesti korralik töö ning teistelt klientidelt pole ka suuremat nurinat kuulda olnud.

Et  aga kuidagi igav ei hakkaks, siis komistasin puht juhuslikult veel ühe Sunbeami peale. Pikemalt mõtlemata sai bussile haagis sappa ning Austria lõunapiiri äärde sõidetud. No kui veel kellelgi mõni Sunbeam üle juhtub olema, andke märku. Kollektsioonile on algus tehtud. Kiire hakkas ka seetõttu, et mulle teadaolevalt on ka mandri-Euroopast neid sõidukeid saareriiki tagasi viidud. 

Kollane on siis 76-nda aasta isend, GL varustusega  ka 1,3 ning oma ea kohta üllatavalt kenasti säilinud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#34

Õige kah, seal on ikka veel palju rohkem vahvaid ja eriilmelisi autosid kui siin. Smile
Vasta
#35

Önnitleme uue auto puhul.
Ega küll küllale liiga tee. Minu teada olevatel andmetel, oli enne sinu viimast masinat u.70% siinsetest Sunbeamidest soomest pärit.
Aga sellessuhtes pead ei anna, olen näinud ka aastaid tagasi pilti rootsi numbridega isendist, mis (Tallinnas) seisis koos teiste masinadega puu all.

Varsti pead mötlema ka hooldusauto hankimisele, kui veel möne Sunbeami kodu vead. Big Grin
N:
[Pilt: 3708271840_18417b5c75_z.jpg]
Ja talveralli jaoks tood midagi sellist omale garaaži. Big Grin
N:
[Pilt: 17781-lotus-talbot-sunbeam.jpeg]

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#36

(08-09-2016, 08:17 AM)miniest Kirjutas:  Önnitleme uue auto puhul.
Ega küll küllale liiga tee. Minu teada olevatel andmetel, oli enne sinu viimast masinat u.70% siinsetest Sunbeamidest soomest pärit.  
Aga sellessuhtes pead ei anna, olen näinud ka aastaid tagasi pilti rootsi numbridega isendist, mis (Tallinnas) seisis koos teiste masinadega puu all.

Varsti pead mötlema ka hooldusauto hankimisele, kui veel möne Sunbeami kodu vead. Big Grin
N:
[Pilt: 3708271840_18417b5c75_z.jpg]
Ja talveralli jaoks tood midagi sellist omale garaaži. Big Grin
N:
[Pilt: 17781-lotus-talbot-sunbeam.jpeg]

Mine hullu tea. No need isendid piltidel on Inglismaal liikumas. 
Universaalkere on üsna haruldane, meile vist ei jõudnudki. Vähemalt ei mäleta. Tõsi ta on, et Soomest koos teiste lugematute autodega ka mõned Sunbeamid meile sattusid. Minu oranž on seda teed tulnud. Väga keeruline on ennustada, kui palju neid hetkel veel alles on kuna maanteeameti statistika ei kajasta arvelt maas olevaid sõidukeid. Kui kollast Sauel ette näitamas käisin, siis küsisin, kas saaks teada kuid ameti töötaja ütles, et ta ei saa niisama andmebaasides surfata.
Ja piltidest veel  - sellised veljed on võimalik täna saada Soomest - vannetukku.fi, kui kedagi huvitab.
Mis veel mõne Sunbeami koju tarimisse puutub, siis kusagil garaažis seisab sinine 137ABU numbrimärki kandev masin.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne