Kas ostaksid endale gaasiauto?
#21

(21-07-2014, 23:11 PM)stennadi Kirjutas:  Juba olemasolevale pisut vanemale autole gaasiseadme paigaldamine tõenäoliselt ära ei tasu. Samas on teinekord müügis üsna mõistliku hinnaga sõidukeid, kus gaasiseade juba peal.
tasub ikka. Seade+paigadus on 1000..1300eur.
Praegused Alexela kütuste "letihinnad" on:
bensiin (98): 1.349eur/l
LPG: 0,669eur/l
Mu suvisel igapäevakulguril (="pisut vanem") on kütusekulu keskmiselt 9,5l/100km. Ütleme, et gaasi kulub 20% rohkem. Saame "võitu":
9,5 x (1,349-0,669x1,2) = 5,19 [eur/100km]

...ning tasuvusaeg on nt 1200eur seadme "soetamiskulu" puhul 23,1Mm. Eeldusel, et "hooldust" jms jooksvaid kulusid ei lisandu.
taoline läbisõit lisandub mul nt suvise igapäevakulguri odomeetrile igal aastal. Praeguse gaasihinnaga teenib seega seade end esimesel aastal tasa ning teisel jätab rahakotti tuhatkond eurot - seda juhul, kui peaks hooldusele vms-le paarsada eurot kuluma.

soovitused paigalduskoha osas on muide ikka veel teretulnud Wink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#22

(22-07-2014, 00:37 AM)13piisab Kirjutas:  9,5l/100km. Ütleme, et gaasi kulub 20% rohkem. Saame "võitu":

Reaalselt on see kulude vahe ikka 30% ja rohkem.

(22-07-2014, 00:37 AM)13piisab Kirjutas:  Eeldusel, et "hooldust" jms jooksvaid kulusid ei lisandu.

Gaasiseadet tuleb ikkagi hooldada. Seal on ja ka mingid filtrid, mida tuleb vahetada pluss kontroll.
Vasta
#23

Hoolduskulu on 30-40 euri 15k km tagant. See siis filtrite vahetus ning kontroll. Üldiselt garantii on seadmetel vähemalt 3 aastat, seega võimalike rikete pärast väga tasuvusaega arvestades põdema ei pea. Gaasi kulu kipub olema pigem vast nõks suurem kui 20% rohkem tõesti. Seejuures peab arvestama et lisaks sellele on mul seni kulunud keskmiselt paagitäis bensiini 4-5000km kohta. Tõsi.. selle sees on olnud ka olukordi kus gaas on otsas ja pole lihtsalt tanklat kohe võtta.
Vasta
#24

Tere,
kuna eelmine auto oli gaasiseadmega subaru, siis sai ka hetkel istungi all oleva fordi otsingutel tähelepanu pööratud võimalusele masin gaasi peale ümber teha. Kuna tahtsin veel automaati, siis jäigi üle ainult 2,3 bensukas välja otsida ja ära "gaasitada". Õnneks  oli hea sõber paigaldustööga tegelema hakanud ja julgustas mind, asi ise oma kätega ära teha, kuna mingid teadmised autode ehitusest ja remondist on mul aegade jooksul kogunenud. Lubas aidata vajadusel, eriti lõputööde teostamises jne. Mõeldud - tehtud. Mingit aimu asjade käigust saab siit...
http://www.youtube.com/watch?v=urSpDm043L0  on küll poolvälismaa keeles ja vist liiga tihkelt infi täis, aga mis teha...

Loomulikult tahtsin saada võimalikult odavat asja, aga igasugu poola ajud ja pihustid tehti spetsialistide poolt juba ette pihuks ja põrmuks...kes teab. Samas paaki saab kasutada, seda seal teha osatakse, ikkagi vana laevaehitusmaa... Samas jäi enda poolt paigaldatud Prins pisut odavamaks paarist kohast võetud pakkumistest, kus üritati ikka neid samu häid noname pihusteid ja ajusid maha müüa mulle. Prinsil oli vist esimene hooldus ette nähtud 25000 km pealt ja siis edasi alles saja juures. Kapotialuseid voolikuid peaks muidugi umbes kolme aasta pärast vahetama, aga eks näis. Gaas on meil kehvapoolne, jämefiltrit vist võiks igal aastal uuendada. Vähemalt seesugune kogemus eelmise autoga meeles. Ega siin midagi müstilist pole, vältida tasuks lahtist tuld ja staatilist elektrit. Aga muidu on kõik toiminud ja miskit muret ei ole. Kuluga on niimoodi, et kuus tangin 15L bena külmkäivitusteks ja ülejäänud käib gaasi pealt. Kui bena läks mnt-l 8, siis gaasi u.10. Linnas bena u.10, gaasi 12-13litra. Tuleks siis +25% mahuliselt rohkem+väheke bena kah, rahaliselt ei kurda. Aastas läbin tavaliselt 20000-25000, järgmisel aastal siis peaks sõit tunduvalt odavamaks minema, kui soetusmaksumus tasa on teenitud. Kulu rekord oli suvel 14,5, aga siis oli ülerõhuklapp gaasi paagist pealt ära lasknud. Seega suvel väga täis ei tasu tankida, läheb kuumaks päikese käes ja jahutad atmosfääri oma odavalt ostetud kütusega. Et võitled nagu poolsalaja kliima kõvenemise vastu või nii. Muidugi, mis odav ta ikka meil ikka on, sama kallis kui vaesel saksamaal aga näiteks poolast saad liitri jällegi 0,5-0,55 euro eest kätte, kohe näha, et vaesed elavad seal Rolleyes küll meie siin soome lahe lõunakaldal juba maksame korralikult, tooge ainult kaup kohale.
Vasta
#25

See 20 ... 30% suurem kulu on nii ja naa. Minu II põlvkonna seade on igatahes praegu niimoodi reguleeritud, et võtab gaasi sama palju kui bensiini (või isegi natuke vähem). Peale paigaldust ja esmast reguleerimist võttis ka paarkümmend protsenti rohkem. Aga reduktori küljes on üks kruvi, mida soovitatit natuke keerata. Seda kruvi keerates ja täis paagi meetodil kulu arvestades on siis aja jooksul asi pisut vähem januseks muutunud.

Paigalduskulude osas on täidsa võimalik leida lammutamisel olevaid autosid vanemate seadmetega, kust hea õnne korral võib seadmed üsna soodsalt kätte saada. Tuleb ainult jälgida, et seade on komplektne ning häälestusprogramm ja arvuti kaabli skeem on kusagilt leitavad. Nagu keegi juba mainis, pole ise paigaldamine sellisel juhul mitte midagi ületamatut. Sellise lähenemise puhul on ühele paagitäiele lähenev tasuvusaeg täiesti reaalne.

Aga praegu LPG seadme paigaldamist enam üldse ei kaalukski. CNG puhul on kulud ikka oluliselt madalamad. Sõber sõidab ringi 15.- EUR per 500km. Hakka või uue auto peale mõtlema.
Vasta
#26

sng on hea küll ja uus auto veel parem kindlasti, aga tanklaid selle toetuseks on meil veel ülivähe. võiksin isegi öelda oma tähelepanekutest, et akadeemia tee otsas asuvas tanklakeses olen mõnel korral isegi väikest saba silmanud. millegipärast ei taha asjapulgad aga tanklaid juurde korraldada, istuvad oma raha otsas nagu lohe gorõõnits ja teevad seal ei tea mida Rolleyes kaubast ei tohiks ju ometigi puudust olla. viimasel ajal karjalautade juurde tehtud mitmeid kombijaamu, kus lehma koogist ja rohu liblest soo gaasi välja meelitatakse ja läheb siis niisama soojaks veeks või öko elektriks, mis lehma taristusse tagasi lastakse. pmtslt saaks siis iga sellise koha juures tankla ehitada ja elu edeneks veelgi. maksmisvõimalus võiks olla sula rahas.

teine asi veel see, et sng paigaldus maksab 1 kord rohkem, kui vedelgaasiseadmetel. paha on veel see, et paaki ei saa varuratta asemele nii lihtsalt panna, kui lpg-l, siis peab hakkama masinat lõikuma ja keevitama, mis on ka tüütu. aga peale paagi ja reduktori pole ju tegelikult mingit vahet jubinatel, kui ma ei eksi. ei usu hästi, et need pea tuhat rohkem maksavad. hinda hoitakse kunstlikult üleval vist, kuna sõit tuleb hiljem üpriski soodne.

4põlve seadmel pole reduktori vedru regullimisest vist suurt tolku. või siiski?
Vasta
#27

kuidas seda kruvi regullite?
Katse-eksitus meetodil või midagi silmas pidades?
Kui palju korraga keerata vaja?
Kui iga poole pöörde pealt peaks paagitäie prooviks tühjaks sõitma, siis läheb kole kaua aega, et selgust saada. Sad
Vasta
#28

(10-11-2014, 20:43 PM)pannkook Kirjutas:  kuidas seda kruvi regullite?
Katse-eksitus meetodil või midagi silmas pidades?
Kui palju korraga keerata vaja?
Kui iga poole pöörde pealt peaks paagitäie prooviks tühjaks sõitma, siis läheb kole kaua aega, et selgust saada. Sad

Ilma segu koostist analüüsimata need mootorid peeti aetaksegi liiglahja seguga töötades.

Küünlad vist ühe paagitäie peale veel õiget tooni kätte ei saa...
Vasta
#29

Kunagi lasin panna Leedus gaasi süsteemi peale, kuna Eestis ei paigaldanud seda veel keegi. Ikka aitas säästa.
Vasta
#30

kuidas seda segu analüüsima peaks?
Olen erinevate gaasimeeste juures käinud. Vaadatakse kapoti alla ja öeldakse, et kõik on, nagu on. Üks keeras reduktori peal olevat kruvi suvaliselt 5 tiiru ja ütles, et eks ole ju nüüd tühikäik parem. Sad
Vasta
#31

(11-11-2014, 00:21 AM)pannkook Kirjutas:  kuidas seda segu analüüsima peaks?
...

Võta kätte nõukaaegne autojuhi õpik ja loe ottomootori tööprotsessi kirjeldav osa mõttega läbi. Sealt saad vihjed, mida ja kuidas jälgida.

Tühikäigu järgi reguleerimine on kahtlane: enamuse ajast töötab mootor ju osakoormusel ja mitte alati ei pruugi valitud komponendid omavahel heas suhtes olla läbi kogu pööretevahemiku.

Küünalde soojuskoonuse värv on iseenesest hea indikaator põlemisprotsessi iseloomu kohta, kuid õigem on segu paika sättida lambda alusel. Mõnel mehel säärane vidin ka on Wink , tasub otsida.

Siit tekib aga kohe küsimus, et kust see sääst, kui juba seadistamisele kulub tunde... Ning mitte odava mehe omi.

Samas teisipidi võttes: enamasti oskavad teenusepakkujad õiges suhtes olevad tükid kokku otsida ja külge keerata. Valmistajad on teinud hulga kodutööd, et õiged valikutabelid kokku panna. Ehk väga mööda ju ei panda. Lihtsalt väga hea tulemuseni jõutakse harva, reeglina rahuldutakse rahuldava tööga. Sest keegi ei taha kinni maksta "asjatut" tööd seadme täpsel paikasättimisel. Lihtsam on sõita liiglahja seguga mõnikümmend tuhat ja siis süüdistada liiglahja segu põletamisest liigselt kulunud mootoris gaasi, mis on "liiga kuiv" ja "kulutab mootorit".

Teine mõtlemistvääriv asi on see, et kõnealused valikutabelid on tehtud uutele mootoritele. Paraku on meil vähe uusi autosid kasutusel, enamus siiski x-sada tuhat läbi veerenud ja siis hakkab suuresti mõju avaldama mootori tegelik seisukord.
Vasta
#32

(09-11-2014, 15:14 PM)jawa354 Kirjutas:  ...
Minu II põlvkonna seade on igatahes praegu niimoodi reguleeritud, et võtab gaasi sama palju kui bensiini (või isegi natuke vähem). Peale paigaldust ja esmast reguleerimist võttis ka paarkümmend protsenti rohkem. Aga reduktori küljes on üks kruvi, mida soovitatit natuke keerata. Seda kruvi keerates ja täis paagi meetodil kulu arvestades on siis aja jooksul asi pisut vähem januseks muutunud.
...
Mis värvi on küünlad?
Kas mootor reageerib ülekoormusele lämbumisega, hakkab klõbisema või kiirendab võimetekohaselt?
Palju kilomeetreid säärase seadega läbitud juba on?
Vasta
#33

Ma just alles sain teada, et gaasiautod on üldse olemasSmile Ma isegi kaaluksin gaasiauto ostmist. Ma väga palju selle kohta ei tea aga räägitakse, et sellega on odavam sõita. Samas tekitab hirmu see, et Eestis on ainult 5 tanklat? Mis siis saab kui mul see gaas kuskil poole peal otsa saab?
Vasta
#34

(11-11-2014, 14:14 PM)sandraest Kirjutas:  Ma just alles sain teada, et gaasiautod on üldse olemasSmile Ma isegi kaaluksin gaasiauto ostmist. Ma väga palju selle kohta ei tea aga räägitakse, et sellega on odavam sõita. Samas tekitab hirmu see, et Eestis on ainult 5 tanklat? Mis siis saab kui mul see gaas kuskil poole peal otsa saab?

Paigaldad autole vändad mõnelt jalgrattalt.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#35

(11-11-2014, 14:14 PM)sandraest Kirjutas:  Mis siis saab kui mul see gaas kuskil poole peal otsa saab?

Juba vanad eestlased teadsid, et eit tuleb kosida tugev ja põllumajandusliku tagasillaga!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#36

Mootori töös normaalolukorras (jõus, kiirenduses, pöördesse minekus) mingeid erinevusi ei märka bensiini ja erinevate gaasi kulu varinatide vahel. Mõned pisikesed erinevused siiski on.

Suvel kuuma ilmaga, kui mootor ka korralikult soe on, siis kipup 95 bensiiniga madalatel pööretel koormates natuke detoneerima. Ristmike pealt ära minekutel nt. Märkamiseks peavad aknad olema alla lastud. 98 bensiini ega gaasiga seda häda pole. Ka mitte lahjemaks reguleeritud gaasiga.

Kui gaasi kruvi liiga kinni keerata, siis muutub tühikäik ebaühtlaseks ja võib siduri lahutamisel ja gaasi maha võtmisel välja surra. Aga isegi nii kinni keeratud kruviga läheb veel normaalselt pöördesse ja jõud on normaalne.
Ka lambda sinusoid on normis.

Reguleerimine käski põhimõtteliselt nii, et kruvi sai keeratud nii palju kinni kui võimalik, et veel tühikäik ühtlane püsis ja mootor välja ei surnud. Ja siis sellest asendist katse-eksituse meetodil natuke lahtimale tagasi. Praegu peaks olema 1/3 pööret tagasi. Enne pikemat maantee otsa paak täis, odomeeter nulli ja 1/6 pööret kruvi asendi muutust. Peale sõitu kohe jälle paak täis, arvutused ja järeldused. Ja nii seni, kuni kõige parem asend käes. Minu seadmel tundus 1/6 kruvi pööret juba täidsa märgatav muutus, 1/2 pööret korraga liiga palju.

Tundub, et paaki mahtuv gaasi kogus sõltub mingil määral ka temperatuurist või õhurõhust. Nii et ideaalis võiks sõidu järgne uuesti täis tankimine toimuda samast tanklast ja samades ilmaoludes.

Sõidetud on põhjalikumate järelduste tegemiseks gaasiseadmega veel vähe. Umbes 30 ... 40 tuhat.
Küünla elektroodide metallosad on korralikult tahmased, portselan sellise kohvi värvi, kuhu on ka natuke piimasaadust lisatud. Küünlad sõitnud umbes 90k, sellest viimsed 30 .. 40k gaasiga. Mootor võtab õli umbes 0.5l / 1000km kohta. Pimedas kapotti üles tõstes on küünlajuhtmetes pisut tulevärki näha. Nii et tuleks ilmselt küünalde ja juhtmete vahetamise peale mõtlema hakata. Autol kella peal 415k.
Vasta
#37

(11-11-2014, 14:14 PM)sandraest Kirjutas:  Ma just alles sain teada, et gaasiautod on üldse olemasSmile Ma isegi kaaluksin gaasiauto ostmist. Ma väga palju selle kohta ei tea aga räägitakse, et sellega on odavam sõita. Samas tekitab hirmu see, et Eestis on ainult 5 tanklat? Mis siis saab kui mul see gaas kuskil poole peal otsa saab?

No siis tõmbab tule torustikku ja peagi on paagi suunast audiovisuaalseid efekte oodata Toungue
Vasta
#38

Olen nüüd kuu aega sõitnud VW kontserni CNG gaasiseadmega autoga. Balloonidesse mahub 15 kg gaasi hinnaga 0,779 €/kg. Läbida saab sellise gaasikogusega kuni 350 km.
Bensupaak on täismahus.
Vasta
#39

No nii,huvitav teema teil.
97a passat 1,8
Bens 8,2 l---- lpg 9l 100km
4põlvkonna seade,paigaldatud tartus
paagimaht 68l (oleneb tanklast)
Kasutusel päris mitu aastat juba kui äkki...
Jätkub Wink
Vasta
#40

Kas seda gaasiseadet saab igale autole paigaldada?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne