[0001000]

Meil on vana kolhoos alles, mille nimi on vahetatud aga seal käib ikka keskmiselt aktiivne töö. Kolhoosi taga on vanad traktorid, kombainid, kardaanid ja muud vanarauda, mis lihtsalt seisab seal. Kuna tuli huvi, läksin vaatama, mis seal täpselt on, siis leidsin ühe kasti seest IZ Jupiter 4'ja külgkorviga*, helesinist värvi. Masin on veidi värvikahjustusi saanud, kuna kasti katus on sisse kukkunud, mis pole raske, kuid kriimustas värvi ära. Masin on üleni tolmune ja paistab suht korras olevat.

Nüüd küsimus selline, kuna see oli väidetavalt minu isa jutu järgi kolhoosi töömasin, millel on küll numbrimärk olemas kuid ei tohiks kellegi nimel olla, siis mida ma sellega peale saaksin hakata, et selle endale saaks?

[Tsistern]

Kontakteeruda, kui ära veeretad võib asi nadisti lõppeda, kuna meil siin eestis on selliseid inimesi kes ära ei anna ja ise ka midagi ei tee.

[0001000]

Kontakteeruda, kui ära veeretad võib asi nadisti lõppeda, kuna meil siin eestis on selliseid inimesi kes ära ei anna ja ise ka midagi ei tee.

Aga sellisel masinal ei tohiks ju omanikku olla, kuigi tal on numbrimärk veneajast?


Suurim mure ongi sellega, et äkki keegi ei mäletagi/teagi enam, et selline asi seal on, ja kui ma nüüd teada annan, siis keegi krabab eest ära.

[DevilDeVille]

Igal asjal on omanik.

[JaakH]

Lihtsaim tee on bossiga rääkida! Kui on mõistlik mees ja sul endal piisavalt veenmisoskust saad ehk kättegi! Kas just tasuta aga mingi pisikese summa eest ikka!
Edu!

[samodelkin]

Tõepoolest on igal asjal omanik! Kui mitte mujal, siis ARK'i arhiivis.
Minu käsutuses on ka üks mustade numbritega kaherattaline. Omal ajal täiesti ausalt ostetud, kuid vormistamata. Siis polnud vajadust-võimalust.
ARK'is sai selgeks ka see, mis on arhiivijärgse info järgi omaniku nimi. Et omanik surnud, siis soovitati pärijate poole pöörduda, et ostu-müügileping vormistada. Nii ta jäi ...
See arvelevõtmise katse sai läbi viidud küll kümmekond aastat tagasi, ehk on nüüd miski seadus muutunud, kuid mul on hea meel, et siis teda arvele ei saanud. Nüüd hakka veel kindlustusfirmadele ainult arvelolemise eest obrokit maksma, või iga aasta arvelt maha võtma...
Muidugi on omamisel ja arvelolemisel vahe sees. Kui aparaati on põllukrossiks vaja, siis on iseasi, kui taastamiseks ja avalikult sõitmiseks, jälle teine. Et siis enne omandamist, peaks mõtlema, mida selle rattaga tahetakse peale hakata.
Kindlasti oleks siinsamas huvitav lugeda selle IŽ'i omandamise ja arvelesaamise seaduslike võimaluste kasutamise keerukusest tänapäeva €uroARK'is. .
Jõudu!

[Mahno]

Härrased, numbrimärk ja omanik on üsna vabalt omavahel seotud. Omandiõigus pole mitte mingil moel seotud maanteeameti vastavate registrikirjetega, vaid läheb edasi tsiviilõiguslikus korras täpselt nii, nagu kõikide muude asjadegagi - ostu-müügi või kinkelepingutega, pärandiga, igamisega ja võibolla on veel variante. Uuel omanikul on küll kohustus teavitada maanteeametit omaniku vahetusest, kuid minuteada ei ole selle kohustuse rikkumise eest mitte mingisugust karistust ette nähtud.

Ma usun, et tavamõistus ütleb, et see, kelle oma on rauaplats, selle oma on ka kõik sellel platsil olev raud - või vähemalt ta teab kelle rauda ta oma platsil hoiab. See, kui sa meeldima hakanud tsikli sealt minema veeretad, on umbes samasugune vargus, nagu sa tassiks sealt minema kaablit või torusid. Pealegi on sellel tsiklil ka täiesti konkreetne rahaline väärtus - kaal korda kuusakoski tonnihind.

Kui tegemist on osaühinguga, siis kontakteerumiseks on õige aadress osaühingu tegevjuht, olgu siis direktor või esimees või kestahes ta on. Kui on olemas keegi väiksem jupijumal, näiteks töökoja juhataja, võid temast alustada. Kui sa juhtud olema selline nooremapoolne mees, nagu ma jutust järeldan, siis võibolla on hea, kui näiteks isa su eest selle jutuajamise ära peab.

[viplala]

Vabalt võib olla ka selline juhus, kus x OÜ ostis hoone koos maaga mingi X ühistu käest, mida loomulikult enam ei eksisteeri, ning mille õigusjärgsus on samuti ajast ja arust. Ühistu oli piisavalt laisk (või huvi puudus), et ei viinud enda varasid platsilt minema peale müüki ja läks peale müügi tehigut likvideerimisele, vastavalt tolle aja seadustele. Sellisel juhul on tegemist mitte kellegi varaga. OÜ, kelle platsil asjad mädanevad, ei saa samuti pretendeerida vara omanikuks, kuna ta pole ostnud seda ega pole kunagi omanud seda vara.

Kui nüüd rääkima minna OÜ tegevjuhiga, ning peale jutuajamist võtab ta, nüüd juba teadlikult, ratta OÜ omandisse, siis on ta sooritanud samasuguse varguse, mitte kelleltki, kui inimene kes selle muidu sealt platsilt minema oleks veeretanud.

[indreksirk]

Asjaõigusseaduse § 90 lg 1 sätestab - vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Valduse võib saada ka peremehetu asja hõivamisega (AÕS § 96). Peremehetu on asi, mis ei ole veel kellegi omandis olnud või mille omanik on oma valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Viimase kõige tavalisemaks näiteks on asja äraviskamine (nt prügikasti). Prügikasti visatud asjade puhul võib eeldada, et nende senine omanik on valdusest loobunud ja tegemist on peremehetu asjaga.

Eraldi regulatsioon on ka leiule. Leid tuleb tagastada selle kaotajale või omanikule. Rohkem kui 50 eurot maksvast leiust tuleb teavitada politseid, kui leitud asja kaotaja või omanik ei ole leidjale teada.

Vallasasja omandamine võib toimuda asjaõigusseaduse § 110 lg 1 kohaselt igamisega - vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Igamise välistab pahauskne valdus. Valdaja on pahauskne, kui ta valduse saamisel teadis või pidi teadma, et ta valduse saamisega ei omandanud asja, või kui ta sai seda teada enne igamistähtaja möödumist. Heauskust eeldatakse.

Minu lühike õiguslik analüüs on selline, et esitatud andmete valguses on selle mootorratta omanikuks selle kinnisasja omanik, millel mootorratas asub, kuna temal on valdus selle asja üle. Äärmisel juhul on sellel vanarauahunnikul mingisuguse kokkuleppe kohaselt muu omanik, kes hoiustab seda kokkuleppel omanikuga.

Uus kasutaja küll ilmselt testib foorumikasutajate närve ja kannatust, kuna ka ilma seadust lugemata peaks olema ju lihtsa loogikaga selge, et kui ma leian kasti mootorrattaga, siis selle lihtsalt endale võtmine ei ole õige.

Indrek

[aavu]

Turvaseaduses on mõiste, et kaitstav objekt on selgelt piiritletud. Inimene peab aru saama, et astub eravaldusesse. Selleks on sein, aken, uks, tara, aed või muu piire. Hekk ja magistraalkraav pole piirded, need võivad olla looduslikud. Kui territooriumile pääsemiseks tuleb ületada piire, toimub vargus. Kui piiret pole, on tegemist avaliku maaga (vähemalt nii saab sissetungija väita, hüppasin üle kraavi marjade korjamiseks ja pugesin põõsaste alt läbi). See kehtib valvatavate objektide kohta. Kuidas on muude objektidega, pole kursis, nt. mets, heinamaa jm. Kus seal kahe omaniku vaheline piir läheb ja millise mõttelise joonega tähistatakse, pole aimu.

[0001000]

Turvaseaduses on mõiste, et kaitstav objekt on selgelt piiritletud. Inimene peab aru saama, et astub eravaldusesse. Selleks on sein, aken, uks, tara, aed või muu piire. Hekk ja magistraalkraav pole piirded, need võivad olla looduslikud. Kui territooriumile pääsemiseks tuleb ületada piire, toimub vargus. Kui piiret pole, on tegemist avaliku maaga (vähemalt nii saab sissetungija väita, hüppasin üle kraavi marjade korjamiseks ja pugesin põõsaste alt läbi). See kehtib valvatavate objektide kohta. Kuidas on muude objektidega, pole kursis, nt. mets, heinamaa jm. Kus seal kahe omaniku vaheline piir läheb ja millise mõttelise joonega tähistatakse, pole aimu.

Seal on madal aed, millel on 4 suurt väravat, mis on juba viimased 5 aastat lahti olnud.

Ja ma kohe kindlasti absoluutselt ei lähe vargile sinna vöi ei veereta seda sealt ära, see on mu enda loogikaga ka juba teada. Tuleks hetkel lihtsalt mulle öelda, et kui väärtuslik selline masin on ja palju neid eestis leidub veel, kui oskate täpselt öelda. Loll küsimus minupoolt ka, et kas tohib lihtsalt ära veeretada. Kuna ma olen kohepea 16, siis see motohuvi vene mootorrataste vastu on väga suur, kuna ma olen 13 aastaselt saadik vörri mootoreid kokku lappinud.

OT: Masinaks on IZ Jupiter 4, tundub, et on kuulunud ühisvarale kolhoosi ajal. See inimene, kes sellega kunagi kolhoosi ajal söitis, on üpris vana juba, enda 70'ndates, varsti omaniku jutule ka.
Numbrimärgiks on 01-** EAT.

[indrek1000]

Väärtus mingi varandus pole. Rikastuma sellga ei hakka... veel. Ja leidub neid veel ca lademetes.
Silindripea järgi ütleks ikka et jupiter 3k. Ja uuem variant.
Tahad arvele - selgita keegi kes peab seda enda omaks. Ostumüügileping ja arki avaldus arvele võtmiseks. Et dok kadunud jne... väike menetlus ja ca 160 euro võrra vaesem, ehk õnnestub. Vähemalt nii on siin foorumis seda ka enne kirjeldatud.
Kui aga dok olemas asi veel lihtsam, aga raha küsitakse ikkagi.
Isa võttis paberiteta traktori igatahes nii arvele, aga jupp aega tagasi ja odavamalt.
Et miks arvele - ilma selleta ma ei näe suurt mõtet üldse jebima hakata. Kui siis hea hunnik varuosi.

[0001000]

Vaevalt see 3k on, tal pole äärtega poritiibasi, ees tundub olevat veel kandiline 'armatuur' ka.
Esituli ja külgkorvi- ja mootorratta tagatuled on puudu.

[indrek1000]

Vaevalt see 3k on, tal pole äärtega poritiibasi, ees tundub olevat veel kandiline 'armatuur' ka.
Esituli ja külgkorvi- ja mootorratta tagatuled on puudu.

Äärteta poritiivad olid ka uuematel kolmedel. Pluss sirged summutid vanemate tagant kitsenevate asemel.
Aga tundub jh et 4. Kolmel silindripea ribid on rohkem väljapoole kaldu ja pea esimene ots pole nii järsk.
Ja muidugi see plastikmonstrum ees. Mida esimeselt pildilt polnud näha.

[urmet48]

Jupiter-4 jah. Numbrimärk on ometi olemas ju. Sa tee ARK-i päring numbrimärgi, raaminumbri ja mootori numbriga. Sealt saad omandiküsimusele vastuse.

[0001000]

Jupiter-4 jah. Numbrimärk on ometi olemas ju. Sa tee ARK-i päring numbrimärgi, raaminumbri ja mootori numbriga. Sealt saad omandiküsimusele vastuse.

Ainult kahte on vaja, numbrimärki ja raaminumbrit.

https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukT...ntroll.jsf

Homme isaga koos sinna, vaatame üle ja läheme omanikuga rääkima.

[samodelkin]

Vallasasja omandamine võib toimuda asjaõigusseaduse § 110 lg 1 kohaselt igamisega - vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Igamise välistab pahauskne valdus. Valdaja on pahauskne, kui ta valduse saamisel teadis või pidi teadma, et ta valduse saamisega ei omandanud asja, või kui ta sai seda teada enne igamistähtaja möödumist. Heauskust eeldatakse.

Indrek

Minul tekib siinkohal kohe küsimus, et kuidas ma seda omamist 37a jooksul tõestan, kui omal ajal pole ühtki paberit tehtud ja endine omanik ammu surnud on...?

[aavu]

Vallasasja omandamine võib toimuda asjaõigusseaduse § 110 lg 1 kohaselt igamisega - vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik.
Indrek

Minul tekib siinkohal kohe küsimus, et kuidas ma seda omamist 37a jooksul tõestan, kui omal ajal pole ühtki paberit tehtud ja endine omanik ammu surnud on...?

Aga pane pildid koos asukoha äratuntavate detailidega siia üles ja viie aasta pärast oledki omanik. Lähed piltidega ARKi. Kas piisab?

[kopraonu]

Kahju öelda aga see arvele võtmine on ajaraiskamine ja endale probleemide tekitamine.

[0001000]

Kahju öelda aga see arvele võtmine on ajaraiskamine ja endale probleemide tekitamine.

Asi pole ainult arvelevötmises, asi on asja ära päästmises tema mädanemisest.

Söber sai küll vana masina arvele, tehti ostumüügileping pärast masina ostmist, viidi see arki ja pärast tuli tagasi numbrimärgiga.

Pole üldse möttes arvele vöttagi hetkel..