[v6sa]

Teadjad targad teoreetikud olla välja arvutanud, et kui veoautoga  sirgel teel sõites mõjub mõlema esiratta kaudu roolirõngale koormus iks, siis järsult tühjenenud esirehviga hakkab töötama koormus iks korda kaks ning kui nüüd veel pidurit kah tallata, on see iks korda kaks korda kaks. Kui roolivõimendit pole, on kindel perse majas ka paljalt koormusega iks korda kaks (gaz 53, zil 157 näiteks).

Kinnitan: kaasiku pauguga läinud esirehvi kiskumist tuli roolil kahe käega vastu murda, et teele ära mahtuda. Oleks kurvis läinud, siis ilmselt poleks toona osanudki õigesti võideldagi...

Pidurit polnud vajutada mahtigi. Ega ausalt öeldes vajadustki - aeglustas ikka mehemoodi.

Igas nõukaaegses õpikus rõhutatakse, et pidurdada võib alles siis, kui auto suund kontrolli all ja siis ka ettevaatlikult.

[siim83]

Mõistusevastane põder ja närvihaige pidurdus, aga mis sa ikka suure ehmatusega teed. 25 tonni prusse vajus nii tugevalt vastu otsaseina, et külje pealt vaadates polnud haagis enam ristküliku kujuline, vaid rööpkülik. 

[v6sa]

... ja närvihaige pidurdus, aga mis sa ikka suure ehmatusega teed. 25 tonni prusse vajus nii tugevalt vastu otsaseina, et külje pealt vaadates polnud haagis enam ristküliku kujuline, vaid rööpkülik.

Eks koorma kinnitamine ongi vaid nõrkadele ja argadele. Tõelised mehed panevad paar koormarihma seaduse täitmiseks ja gravitatsioon teeb ülejäänu.  Ning ajakirjandus korraldab järelpeo.

Sakslased nii ei arva:
Transaapsakad

[siim83]

... ja  närvihaige pidurdus, aga mis sa ikka suure ehmatusega teed. 25 tonni prusse vajus nii tugevalt vastu otsaseina, et külje pealt vaadates polnud haagis enam ristküliku kujuline, vaid rööpkülik.

Eks koorma kinnitamine ongi vaid nõrkadele ja argadele. Tõelised mehed panevad paar koormarihma seaduse täitmiseks ja gravitatsioon teeb ülejäänu.  Ning ajakirjandus korraldab järelpeo.

Sakslased nii ei arva:
Transaapsakad

Üksteist rihma oli peal, korralikult pillikeeleks tõmmatuna. Koorma liikumise peapõhjus oli hoopis see, et pealelaadimiskohas kasutati aluslaudadeks 40x100 saematerjali, mis läks haagisepõrandale nö serviti, neljasentimeetrise külje peale ning kümme sentimeetrit kõrgust. Ja pidurdamisrapsaka peale vajusid need kõik lappi, loogika ütleb, et koorem kukkus 6 cm madalamaks ja rihmade olemasolust enam mingit kasu polnud.

Polegi nagu enne seda väga süvenenud nendesse aluslaudade mõõtudesse, aga valdavalt on ikkagi võrdsete külgedega nelikantmaterjal, mingi 50x50 või 75x75. Sellisel juhul oleks vast kõik omale kohale jäänud 

[v6sa]

[quote pid='403798' dateline='1475657793']
...
pealelaadimiskohas kasutati aluslaudadeks 40x100 saematerjali, serviti.
...

[/quote]

Julged mehed...

Aga füüsikaseaduste vastu ei saa. Mida need koormakujundusinsenerid ise ütlesid säärase lolluse peale? Sa ikka taipasid küsida, miks nad Sind ära tappa üritavad?

11 viietonnist (ega väiksemaid vast Päris Veoautodel ei kasutata) rihma annavad parimal juhul 0,4x5x11 = 22 t "jõudu" seda koormat paigal hoida. 3 t jäi puudu... Ning kui koorem polnud eest ka tihedalt vastu esiseina, siis oligi -3 t... Iseasi, kas Sul oli ikka puhas kastipõrand ja puhas materjal, et võiks üldse 0,4 eeldada.

Aga hea, et seekord vaid ehmatas ja saame koorma kinnitamise üle artleda.

[siim83]

[quote pid='403798' dateline='1475657793']
...
pealelaadimiskohas kasutati aluslaudadeks 40x100 saematerjali, serviti.
...

Julged mehed...

Aga füüsikaseaduste vastu ei saa. Mida need koormakujundusinsenerid ise ütlesid säärase lolluse peale? Sa ikka taipasid küsida, miks nad Sind ära tappa üritavad?

[/quote]


Tolles pealelaadimiskohas kohas kasutataksegi allapanuks ainult 40x100 materjali, tõstukikäppade paksuse pärast. 100x100 oleks tervemõistuslikum küll, aga arvatavasti majanduslikult liigne laristamine. Mahalaadija nägi ka kurja vaeva, lõhkus ja vägistas omajagu, enne kui oma käpad sinna neljasentimeetrisesse pilusse sisse sai.

[Marko]

Sel ajal kui mina autokoolis käisin, oli nõue, et koorem tuleb kinnitada nii, et pidurdamise suunas köied kannatavad 2x koorma kaal, muudes suundades 1x. Kokkupõrke korral see muidugi ei päästa, konkreetse pidurduse puhul oleks abiks olnud küll.
Tänapäeval nihkumise takistamist enam ei näe miskipärast. Koormakujundusinseneri olematud teadmised füüsikast ja geomeetriast juurde ja saamegi voilaa! tulemuse.

[v6sa]

Nõuded pole muutunud. Aga on muutunud inimesed. Ja mitte ettevaatlikumaks...

Minu viidatud lehelt hargnevad ingliskeelsed materjalid, kus erinevate kaupade ohutu transpordi jaoks on juhendid olemas. Saksakeelne leht on veel mahukam, kuid toda ma ei mõista.

[v6sa]

Tolles pealelaadimiskohas kohas kasutataksegi allapanuks ainult 40x100 materjali, tõstukikäppade paksuse pärast. 100x100 oleks tervemõistuslikum küll, aga arvatavasti majanduslikult liigne laristamine. Mahalaadija nägi ka kurja vaeva, lõhkus ja vägistas omajagu, enne kui oma käpad sinna neljasentimeetrisesse pilusse sisse sai.

Kas tõesti ametikoolitusel praegu enam ei räägita koorma kinnitamisest midagi? Koolifüüsika staatika osast kehade tasakaalutingimuste mäletamine oleks vist liiga palju tahetud. Kui pealelaadijad on juhmakad, siis autojuht peaks ju ometi enda elunatukese eest seista taipama. Tema on see, kellele koorem kallale tuleb. Või hoopis süüta kohalejuhtujale...

40x100 kitsamal serval on ju mõrvakatse! Säärane asi tuleks üldse kõne alla vaid juhul, kui koorem oleks eest nihkumise vastu kinnitatud nii, et kogu kupatus ei saaks pikisuunas nihkuda. Sääraseks kinnituseks ei päde tenthaagise kolmemillimeetrine esisein, vaid korralik täislaadungi raskust kanda suutev konstruktsioon. Olgu või vineer/prusskilp, mis on sõidusuunas rihmadega kinnitatud.

Ruutristlõikega prussid ei ole ka hea valik. Ikka ristkülik pikemal küljel - see ei ürita minema veereda. Ehk hetkel mainitud 40x100 annaks häda pärast mõõdu välja, kui 2 tk kokku naelutada... 80 mm kõrgust peaks olema piisav, et ka suuremad käpad kätte saada paki alt.

Ma tean, et kohe järgneb hala stiilis: ei saa, pole võimalik, ei tasu ära... Aga kas koorma raskuse all kõverduvas kabiinis päästjaid oodata tasub?

[Marko]

Tead, v6sa, me võime siin üritada inimestele aru pähe panna aga kardetavasti jääb see kõik hüüdjaks hääleks kõrbes. Kusjuures tuubi vaadates tundub, et ameeriklased sõidavad üldse ilma rihmadeta. Tuleb palgikoorem, juht ei tule kabiinist väljagi kui tõstuk auto kahe ampsuga tühjaks teeb, täielik konveier.

[v6sa]

Tead, v6sa, me võime siin üritada inimestele aru pähe panna aga kardetavasti jääb see kõik hüüdjaks hääleks kõrbes. Kusjuures tuubi vaadates tundub, et ameeriklased sõidavad üldse ilma rihmadeta. Tuleb palgikoorem, juht ei tule kabiinist väljagi kui tõstuk auto kahe ampsuga tühjaks teeb, täielik konveier.

Lootus sureb viimasena

Väidetavalt peab ka sealmaal maanteel olema koorem siiski kinntatud. Sedamoodi räägivad vähemalt sealtöötanud tegelased. Mis toimub langil/tööstuse territooriumil, on puhtalt omanike omavaheline klattimine. Eks neil ole mõnisada aastat kauem ka see vastutamise kultuur olnud. Kuigi viimasel ajal on juristid isuga süüdimatust juurutanud...

[Daff]

Kas tõesti ametikoolitusel praegu enam ei räägita koorma kinnitamisest midagi? 

Räägitakse, aga iseasi on, kas sellest ka midagi meelde jääb. Pea asi et paber taskus ja kogu lugu. 


Rääkides lauakoorma kinnitusest siis ainult rihmamajandusest ja korralikest aluspuudest ei piisa. Peavad olema ka libisemisvastased matid aluspuude all.  Matid on tegelikult nõutud iga kaubaga mitte ainult pinnukoormaga.
Kui 24 tonni lauda on koormas ja puuduvad alusmatid siis Deutsche Polizei  näiteks loeb oma piiblist  välja, et paigaldatud peab olema 32 rihma. Kõige suurem rõhk pannaksegi koorma ettepoole nihkumise takistamiseks.

[41Degree]

Kas tõesti ametikoolitusel praegu enam ei räägita koorma kinnitamisest midagi?

Räägitakse, aga keegi ei kuula seda.
 
Kuna omal on läbitud ametikoolitus vaid ühel korral ning seda nüüdseks pea kaks aastat tagasi, siis oskan rääkida ainult selle kogemuse põhjal. Koorma kinnitamisele oli pühendatud põhimõtteliselt terve loengupäev (kokku ligikaudu 6 astronoomilist tundi), lisaks tuli kõvasti viiteid iseseisvaks lugemiseks. A kesse siis parklas 24h passides koorma kinnitamisest lugema hakkab, kui selle asemel on võimalik muudel elulistel teemadel filosofeerida...
 
Mulle tuleb sellelt koolituselt meelde üks ilmekas seik, mida ma olen siin vist kuskilt juba kirjeldanud ka. Seda oli suhteliselt humoorikas kaeda, kuidas reageerisid koolitatavad üldhariduslikule jutule transpordiettevõtte kulude-tulude jaotuse ning majandusliku poole kohta, et anda autojuhile ülevaade, kust tema palk tekib, kui suur see on ning miks see just selline on. Pärast kümmet minutit tuli esimene kommentaar: "Mille kuradi pärast mul seda s*tta vaja teada on? Pappi loeb omanik, see on tema asi." Seejärel võttis üks kõva häälega arvata (kusjuures see üks ei olnud mina, sest mulle oli juba selgeks tehtud, et mine sõida natuke ja siis hakka kaagutama), et tema arvates võiks autojuhi silmaring olla ikka vähe laiem ning päris nii ei saa tööd teha, et maailm algab juhiistme seljatoest ja lõppeb kellaplokiga. Seejärel lasti see tüüp kogu ülejäänud seltskonna poolt momentaalselt sõelapõhjaks. Ehk ka tund aega liitmise-lahutamise tasemel kaasamõtlemisest transpordisektori majanduslikest eripäradest oli kaugelt liig, mis me siis veel energia jäävuse seadusest räägime...

[mihkelr]

Aluspuudest rääkides, teadupärast vähegi moodsamates puidutööstuses pole aluspuude panek, ega pakkide lintimine enam tõstukijuhi rida (va. kuivatisse minevad pakid või siis kõige alumised puud), aluspuud linditakse paki külge juba liini peal. 
Nagu lipidki on aluspuud pidevas ringluses, lähevad pakkidega minema, tulevad muu materjaliga tagasi või saadetakse suurema kogusena. Lõpuks kõik segamini nagu pudru ja kapsad. Sain ise mõned nädalad asendada pakkimises töötavat inimest ja nägin neid alupuid rohkem kui küll. Kõigepealt on nad erineva pikkusega, siis säti neid paki peal üks ühte äärde, teine teise jne., siis on erinev ristlõige, nt. 40x100 või 40x75, millel ilusti lindi jaoks soon sisse freesitud, lint püsib paigal ja tõstukiga toimetades katki ei lähe, samas jälle 75x75 või 100x100 materjalist aluspuud, soont lindi jaoks polnud ollagi, ehk mis ma öelda tahtsin, et pidevalt nokk kinni, saba lahti olukord. Lippidega suhteliselt sama lugu. 
Võib olla lõpptööstustes pilt natuke leebem ja ilusam, aga kui materjal liigub ühest puidutööstusest teise, siis umbes selline see pilt on.

[ZIL 131]

"aluspuud linditakse paki külge juba liini peal"
Tõstukijuht vahib lolli näoga, kas sul polegi OMA ALUSPRUSSE? Või siis eelmise paki alusprussid on lauapaki peal ja tõstukijuht ootab, kuni sa sätid need kärusse õigesse kohta  Lauapakk on ilma alusprussideta, kahe-kolme plastiklindiga kokku tõmmatud 50 m3 oli äkki 10 pakki?

[nustu826]

Ise tegin enda veokajuhi algusajal treilerivedu - st. et iganädalaselt ülegabariidilised veosed nagu näiteks metsamasinad ja ekskavaatorid. Kinnituseks oli kaasas 1 kett koos pingutiga. tollel ajal ei pööranud sellele tähelepanu ja ka teadmatus ja äsjane töölesaamine ilma kogemusteta tegi sellise lükke, et väga nagu vastu ei vaielnud millelegi. Poolteist aastat hiljem kui olin juba ära tulnud muudel sõiduki tehnilistel põhjustel ja tööriistamarketis kette ja pinguteid uurisin sai selgeks, et ~25 tonniseid masinaid hoidis kinni kett mille max. oli 8 tonni.......

Aga koolitustest on jäänud mulle koorma kinnitusel meelde see, et alati tuleb koorem paigutada vastu esiseina või võimalikult selle lähedale ja kõiksugused tekkivad pilud täita. Lisaks kummimatid vastavalt vajadusele...

Ja seda öeldi kah, et koorma paigutuse ja kinnituse eest vastutab juht. Kui juht ei saa suunata koorma paigutust, siis tuleb saatelehele kirjutada, et ei võimaldatud(või ei lubatud) laadimise ajal kaupa korrektselt paigutada ja kinnitada vms.

Meelde tuli veel üks seik Türi praeguses Olerexi tanklas peale mingisugust driftiüritust, kus siis mees vedas konnaga oma võistlussõidukit. Oli muuga kuidas oli, aga sõiduk oli kinnitatud ainult ühes suunas, nii et kui ta kohalt võttis oli korras, aga millegipärast tegi kohe järsu pidurduse mille peale pidi tagumine sõiduk selga tulema, aga vajus oma koha peale tagasi. Kutt hüppas autost välja, vaatas et sõiduk pole liikunud ja hüppas rooli ja kadus. Ise jõudsin selle peale ainult autost välja, minna ümber masina ja teha paar sammu sinnapoole et talle öelda, aga...       taga ei hakanud ajama

[Aspelund]

Eks seda laadungi mittekinnitamist võib võtta kui veidi ebatavalist geenivaramu puhastamist. Kui ikka oidu pole, et koormat kinni panna, siis ei saa ka pahaks panna, et füüsika ja mõned raskemad esemed inimkonnast järjekordse haru eemaldavad.

[mihkelr]

"aluspuud linditakse paki külge juba liini peal"
Tõstukijuht vahib lolli näoga, kas sul polegi OMA ALUSPRUSSE? Või siis eelmise paki alusprussid on lauapaki peal ja tõstukijuht ootab, kuni sa sätid need kärusse õigesse kohta  Lauapakk on ilma alusprussideta, kahe-kolme plastiklindiga kokku tõmmatud 50 m3 oli äkki 10 pakki?

Mis seal siis nii väga imelikku on? Ütlesin ju, et vähegi moodsamas ja koorma kõige alumised aluspuud. Eks tööstuseid erinevaid ja igaüks teeb omamoodi, aga nii see meil käis, kuival materjalil kile ümber, sildid külge, aluspuud peale (või oleks tarvilik kasutada sõna pealispuud?) ja kogu krempel lintidega kinni. Märjalt müüki mineval materjalil sama lugu, aga ilma kileta. Võimalusel sätid aluspuud lippidega ka samale joonele. Splititud materjalil meil vist tõesti aluspuid(pealispuid?) ei linditud, aga nagu öeldud, et igas tööstuses see asi vähe omamoodi.
Minu arust loogiline ka, et aluspuud lindiga kinni, vähem vaeva tõstukijuhil ja asi natuke kindlamalt kinni ka. 
Pigem oli kogu jutu mõte selles, et aluspuud pidevas ringluses ja kasutatakse seda, mis parasjagu võtta on, olgu selleks 40x100, 75x75 või 100x100 jne.
50 m3 on tõesti umbes 10 +- 1 pakki.

Edit: täienduseks
Näide toftani näol, terve video muidu asjalik, aga pakkimine algab kuskil 5.30-st.

[Basilio]

Seoses väljakutseid pakkuvate liiklusoludega tuletan igaks juhuks meelde pikivahe vajalikkust. Täna hommikul olin hädas n.n. tagumikuentusiastiga, kes ei tahtnud pikivahet hoida ega läinud ka mööda kuigi oli kaks suurepärast võimalust. Muudkui rippus tagastange küljes nagu pervert. Kuna pidin poolteise kilomeetri pärast niikuinii trassilt maha keerama, siis kannatasin ära. Mis pagan sellistel küll kaalika sees toimub?

[h2rra]

Vastus:

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=56429&pid=405887#pid405887