Mõistusevastased manöövrid liikluses
Aga milline on siis ok kiirus millega tohib maanteel kulgeda nii et joru taga ja kõigest poh? 85,80,74,70,60,50,40 km/h? Kust see piir jookseb millal võib hakata teisi segama, sõita keset teed ja omi õigusi taga ajada?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
(14-06-2018, 15:57 PM)v6sa Kirjutas: Vaadates autot, siis mul on kuri kahtlus tsikli kiiruse kohal - jõud võrdub mass korda kiirus. Ning nagu siinsamas teemas mõni aeg tagasi väga veenvalt põhjendati, siis tsikliga pidavat seda väga kiiresti saama. Rolleyes
Jõud võrdub ikka mass korda kiirendus ning kontstantsel kiirusel liikuv keha otseselt jõudu ei oma. Jõudu võib küll vaadata kui lüket/lööki, mis tsikkel autole edasi andis, aga seda läbi massi ja (hetk)kiirenduse.

Avarii visuaalse kahju suuruse hindamiseks kiiruste erinevuste suhtes peaks pigem vaatama kineetilist energiat, mis on tingitud ühe keha liikumisest teise suhtes (liikuv tsikkel vs. seisev auto) ning väljendub kujul: Ek = 0.5 x mass x kiirus^2(ruudus).
Sellest tulenevalt kiiruse kahekordistamisel keha energia neljakordistub, ehk siis 2x suurema kiiruse korral on energiat tekitamaks 4x suurem kahju. 3x kiiruse tõstmisel kineetiline energia kasvab algsest 9x jne.

See piltlik süsteem on hästi meelde jäänud kuna üks füüsika õppejõud tõi kunagi elulise näite, et oli nooruses oma Žiguliiga sõitnud maanteel 120 km/h ning kas kits või hirv jäi auto ette. Pärast avariid oli iseenda peale väga kuri, et niimoodi kihutada vaja oli, sest võrreldes 90 km/h sõitmisega oli kiirus ainult 33% suurem, aga samal ajal auto kineetiline energia 78% suurem ning seetõttu läks ka auto selle võrra palju rohkem katki.
Vasta
(14-06-2018, 18:01 PM)viplala Kirjutas: Aga milline on siis ok kiirus millega tohib maanteel kulgeda nii et joru taga ja kõigest poh? 85,80,74,70,60,50,40 km/h? Kust see piir jookseb millal võib hakata teisi segama, sõita keset teed ja omi õigusi taga ajada?

Kusagil 60 ja 85 vahel on http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/p...d=82640069
Ise arvan, et 80 on veel mõistetav (mõnel vanemal masinal spidomeeter võib nii palju valetada ja ei ole kellelgi kohustust gps omada ja selle järgi kiirust vahtida), hea nähtavusega ja normaalselt teel 70 enam mitte. Teiste segamine mainitud viisil ei pea olema kuidagi soetud kiirusega, vaid on eraldi "jutt"?
Vasta
(14-06-2018, 17:17 PM)PlyVal64 Kirjutas: Ma olen käinud ühe tööpäeva jooksul KAKS korda Tallinnast Luhamaal piiril. 
Mis selle kõvatamise point oli - näidata oma "taset"? Naisi siit foorumist eriti ei landi...
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
see tsikkel vist on lennanud üle auto ja maandunud nina ees. autoga kohtumisest nii lapikuks ilmselt ei lähe.
Vasta
Jääb selline mulje - et liikluses teisi liiklejaid arvestav ja viisakas olemine on "viimane võimalus" ja rakendub vaid siis , kui muud moodi ei saa .
Aga mõneti arusaadav ka , sõidukit juhivad kõikvõimalikud "juhiabid" , juht ise keskendub "näoraamatus" suhtlemisele.
  

 Bussijuhtidel vasak suunatule vilks oli tervitus , vilks parema suunaga tähendas kontrolli teel ja mõnelgi juhul peatust teeveeres ja manipulatsioone piletite ja kassaga.
Vasta
(14-06-2018, 17:17 PM)PlyVal64 Kirjutas: Ja Prantsusmaa kiirteed meeldivad ka: ilusa ilmaga 130  ja sõidetakse kuni 150 ning keegi ei torgi aga vihmaga 110 ja ei grammi ka enam. Ja see on ka seadus aga ka "absoluutne" käitumine, kohe varsti on sandarm vilkuritega sabas, kui vihmas 115 sõidad.

Ära nüüd hirmuta rahvast. Pole see asi nii hull ühti. Aga liikluskultuur on seal hoopis teisel tasemel. 
Võib vabalt otsida maja numbrit ja keegi ei sõima sind sellepärast tolaks. Pigem tullakse ja aidatakse aga meie staarid ei kasva veel nii pea sellele tasemele.

Ja nüüd tsiklitest. Olin täna hollandis neli korda staus. Motikaid siblis kahe rea vahel nii mis kole. Kõik olid rahulikud ja lasti neil toimetada. 

Päeva naelaks võis lugeda aga seda kui vahelt panid läbi kaks mootorratast millest üks oli tähistatud õppesõidu märkidega ja teine oli ilmselgelt instruktor oma rattal. Kandsid mõlemad ühesuguse logoga turvaveste. 
Eesti mõistes Postimehe kaanelugu.
Aquila captas non muscas.
Vasta
(14-06-2018, 18:01 PM)viplala Kirjutas: Aga milline on siis ok kiirus millega tohib maanteel kulgeda nii et joru taga ja kõigest poh? 85,80,74,70,60,50,40 km/h? Kust see piir jookseb millal võib hakata teisi segama, sõita keset teed ja omi õigusi taga ajada?

Aga kes ütles, et selline kiirus üldse olemas on? 
Minu meelest ei tohiks maanteel kunagi poh olla, ikka ja alati peab teistega arvestama. Meelega laiata või jalus koperdada pole nagu kellelgi erilist õigust.


(14-06-2018, 21:22 PM)diesel Kirjutas: see tsikkel vist on lennanud üle auto ja maandunud nina ees. autoga kohtumisest nii lapikuks ilmselt ei lähe.

Minu meelest täiesti tavalised ja realistlikud kahjud linnakiirusel õnnetuse kohta. Tsiklil ju esiamorditorud väändele mingit erilist tugevust ei oma. Plastikud ja radikad ka puruks, rohkem midagi suurt ju pole. Autol samamoodi plekid kortsus, aga Piilarid sirged ja küljeklaasidki terved. Esiklaasi kaunistab tõenäoliselt tsiklimehe kiivrijälg.
Vasta
Tahaks siinkohal tervitada tumeda universaalkerega sõiduauto juhti, kes otsustas täna kella kümne paiku läbi Veerenni tänava jalakäijate tunneli sõita. Hea otsetee Järvevana ärimajasse.
Vasta
(14-06-2018, 18:01 PM)viplala Kirjutas: Aga milline on siis ok kiirus millega tohib maanteel kulgeda nii et joru taga ja kõigest poh? 85,80,74,70,60,50,40 km/h? Kust see piir jookseb millal võib hakata teisi segama, sõita keset teed ja omi õigusi taga ajada?
 Minumeelest sellist piiri ei olegi, ületan või ei ületa kiirust kiiremad lasen ikka mööda.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
(14-06-2018, 21:22 PM)diesel Kirjutas: see tsikkel vist on lennanud üle auto ja maandunud nina ees. autoga kohtumisest nii lapikuks ilmselt ei lähe.

Säärast trikki vist linnakiirusel ei tee...

Aga piltide alusel on trandulett ikka "siinpool" autot.
Vasta
(15-06-2018, 15:30 PM)v6sa Kirjutas: Säärast trikki vist linnakiirusel ei tee...

Ega vist jah.
Aga,et liiga lihtsalt targutamine ei oleks,siis väike lugu elust enesest,koos paari toona tehtud pildiga tulemusest. Vanust vast sinna 16-17 tuuri oli.
Oli 90-nendate esimene ots kui sai omale hangitud uuem jawa. Aga väärkohtlemise tulemusel lasin mootori pilbasteks. Uusi juppe väga ei leidunud ja kui oli,maksid palju. Siis aga õnnestus saada Matrossovi motopoest jupiteri vileuus mootor. Isa abiga (isa eluaegne metallimees olnud) sai jawa raam tehtud jupiteri mootorile sobilikuks ning ka esimene ketiratas jawa ketile sobilikuks. Isa teadis kedagi Kalevi motoklubist ning jupiteri mootor käis sealt ka enne läbi kui vahele läks. Vene karpa asendati Ikowiga ja nipet näpet veel. Käis kui kurat edasi. Sai siis ringi paugutatud teistega. Eriti kaugele ei saanud minna kuna polnud ju dokumente ega ka lubasid. Aga Viimsi poolsaarel ja Meriväljal (need siis päälinna küljeall mõlemad) oli kindel sõitta,kuna teadsid igat nurgatagust ja sobilikku aiaaukku mille kaudu minema lipsata vajadusel Toungue
Igaljuhul oli suht varakevad,aga lumi oli juba läinud. Sõidu riieteks olid puhvaika püksid ja jope. Tavaliseks peakaitsmeks nii öelda tankisti müts. Ette ruttavalt pean mainima,et tol kevadisel hommikul põrkasin välja minnes oma emaga kokku,kes hoidis mu salvo kiivrit käes ja palus,et ma selle pähe paneksin. Kui tavaliselt jäid need palved kuulmata,siis tol päeval panin salvo astroka millegi pärast pähe.
Ei mäleta enam kus ja mis sai tehtud,aga mingi hetk jäin kellegist maha ja hakkasin järgi sõitma. Stardikohaks oli Viimsi ja Merivälja piiril praeguse statoili asemel olnud alexela bensukas. Suund sai võetud pirita poole. Bensukast on siis peale raudteed 400m sirget ja siis ülimõnus kallamise kurv vasakule. Enne raudteed sai juba niipalju peale keeratud kui kannatas ja peale raudteed põhjagaasiga. Üle raudtee lennates nägin,et pirita poolt kurvi tuli liinibuss. Aga arvestasin,et see juba sirgel kui mina kurvi jõuan. Ehk jätkuv põhjagaas. Mingi silmapilk nägin,et paremalt tee äärest stardib auto ja tahab keerata Viimsi poole(ehk siis üle minu sõiduraja). Mulle tundus,et ta nägi mind ja peatus. Reaalsus oli aga teine. Mäletan,et hakkasin kallama ennast vastassuunda,aga siis nägin enda ees bussi ja isegi täna on meeles bussijuhi ÜLIsuured silmad,ehmunud ja pead raputav nägu. Valida oli kas vastu tulev liinibuss või risti ees seisev sõiduauto vaz 21011. Kes analoogses olukorras olnud,see teab kui palju on võimalik selle kuradi olematu aja jooksul erinevaid asju läbi kaaluda. Aga bussijuhi pearaputus aitas mõttel selgineda ja võtsin suuna vaz-i poole. Siis meenusid isa õpetussõnad(ta oli nooruses kirglik panoonia hull ja ka kukkunud igatpidi),et kui kurvis alt ära läheb, katsu ratas eemale tõugata,et alla ei jääks ja kui on selge,et sõidad millelegi otsa, katsu pauguga koos minema hüpata kas küljele või sõidusuunas kui võimalik. Füüsika selpuhul abiks. Pealtnägijate sõnul ma sel hetkel kui pauk käis,ajasingi ennast jalaraudadele püsti ja justkui oleksin tahtnud kükitada,et hoogu võtta. No loomulikult ei läinud kõik nii roosiliselt kui mõeldud. Sain küll lendu pealt,aga parema jala puhvaika püksisäär jäi lenksu nurga taha kinni. Selle tulemusena muutus mu lennu trajektoor kardinaalselt. Lendasin peaga esiklaasi ja katuse piirimaile. Muljudes selle mitmekordsete valtsidega serva lössi ja purustades esiklaasi. Sealt edasi juba nagu kalts asfaldile. Mootorratas tabas vaz-i esiratast ja jäi vist lõpuks pidama esiratta taga rattakoopas.
Tulemuseks peapõrutus, murtud põlve kapsel ja teisel jalal katkine hüppeliiges. Need mõlemad tulenesid pealtnägijate sõnul ilmselt sellest,et peale õhuringi maandusin jalgadele.
Võin öelda,et hommikul ema palvel pähe pandud salvo kiiver päästis mu elunatukese. Kiiver oli ise väljast täitsa terve. Aga sees see penoplastist pehmendus oli peaaegu olematu paksusega muljutud matsu kohast. Kindlasti päästsid mind ka isa loengud mootorrattaga kihutamisest ja selle tagajärgedest ning igasugu õpetussõnad.
Igaljuhul minul vedas tookord. Minu sõbral mõned aastad varem aga nii hästi ei läinud,kui ta seal samas bensuka juures ette keeranud veokale alla sõittis.
Me mõlemad olime süüdi liigses uljuses. Aga meile mõlemale keerati ette ja avarii põhjustajaks oli autojuht. Aga kasti ei lähe autojuht vaid üldiselt ikka mootorrattur.
Sai pikk ja igav monoloog. Aga äkki mõni tulevane noorlendur loeb ja mõtleb,enne kui rulli põhja keerab. Seda veel eriti tänapäevaste pillidega. Neid täpiks keeratud liikureid ei hooma vahest ka pingsal vaatlusel.
Skaneerisin vanad mustvalged pildid arvutisse mis tegin kui 5nädala pärast haiglast välja sain ja karkude najal ringi komberdasin.
Ja ma julgen väitta,et see otsa peal seisev mootorratas seal auto kõrval ei tulnud 50km/h

PS! bussijuht käis mind ka haiglas vaatamas. Surus kätt ja tänas,et talle otsa ei sõitnud. Tal olevat juba üks laip hingel(mitte tema süül).


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
(15-06-2018, 12:48 PM)Tegelane5 Kirjutas: Minumeelest sellist piiri ei olegi, ületan või ei ületa kiirust kiiremad lasen ikka mööda.

Kuidas see mitte laskmine peakski välja nägema? Sõidad oma sõitu ja kes arvavad, et neil väga kiire on, lähevad mööda niikuinii. Rolleyes
Vasta
Täna tundis üks metsaveok (Tartu-Jõgeva mnt), millel kombaini haagis järgi, et minu 90km/h kiirus GPS järgi, spidokal 95... (püsikaga) on temale takistav (eelnevalt möödusin temast 70 alas, kuna ta keeras alles peateele ning kogus kiirust. Seejärel märkasin, et teetööde tõttu on kiirus piiratud 70-ni). ja püüdis mitu korda mööda suruda. Ise oli roolitaga juba aru kaotamas, sest käed vehkisid nagu pöörane. Lõpuks surus pikal sirgel kõrvale, eelnevalt ta teadis, et ei jõua mööda. Kõrvale jõudes hakkas mind teelt välja suruma - loomulikult pidurdasin päris jõuliselt. Andsin ka miilitsale teada, et selline hull sõidab (elu jooksul olen ainult kahest hullust teatanud...). Masin keeras vahetult enne miilitsapatrulli ära ja väike üllatus oli, et miilits minu kinni pidas ja teatas, et ma olevat liiklust takistanud... Sad kahjuks mul puudub ka kaamera masinas... seega jutt jutu vastu.
 Ainuke liikluse takistamine oli see, kui sõitsin vastavalt lubatud maksimaalsele kiirusele (s.h. ka 70 alas). Miilits seletas, et ma sõitvat 70-80km/h 90 alas ja kui sõiduauto tahtis mööda sõita lisasin gaasi. 
Ühtegi sõiduautot ei takistanud ja need kes tõesti tahtsid minust 90 alas mööda sõita tegid seda vabalt ja ~100-140km/h kiirusega...  Ainuke jama oli selle rekkamehega.

ise olen alati sõitnud 90 ümber ja pigem 90-100 vahel ja alati kasutanud püsikiirusehoidjad sest miks ma peaksin ise sõda õnnetut kiirust hoidma, kui masin suudab.

Kahju, kui noore rekkamehe veri väiksest mehest ilma filteerimata pähe põrutab.  Ta suutis vähemalt 6 ohtlikku olukorda tekitada ja seda mitte ainult mulle.
Müün vanema Moskva M1A, MinskM1M jt asju
Ostan M103 ja K58 -le asju.
Vasta
(14-06-2018, 17:17 PM)PlyVal64 Kirjutas:
(14-06-2018, 16:35 PM)wagoneer Kirjutas: No vot aga minu IHC ei ole kahjuks võimeline sõitma suurima lubatud kiirusega maanteel. Samuti MB puksiir.
Kas ma siis ei tohigi liigelda? Hoian kenasti paremasse serva ja sõidan oma sõittu.

Mis mõttes Sina tahad ka liigelda??? "ÄSSAD" peavad ju madallendama, endal sõiduoskus null! Ma olen täheldanud sellist seost: mida kõvem sõidumees reaalsuses (kiiver pähe ja võtame stopperiga aega), seda rahulikumalt mõistab tavaliikluses sõita. Mida sitem juht, seda rohkem on "vaja" seadust rikkuda mistahes idiootsel põhjendusel. Enamasti on see veel puuduliku harituse ja puudutud füüsikatundidega seotud... 

Hea juht rikub seadust siis kui tunneb et tahab seda teha ja siis ei sega selliseid küll 89'ga maanteel "venijad". Ja arvestab ka võimalike riskide ning rahakuluga. Näiteks kui mul satub kätte vastav trandulett ja meeleolu on ka õige, siis ma isegi ei pane teisi autosid tähele rohkem, kui et õnnetust mitte teha. Ja uuel ajal ka radareid. Siis on minu ja tavaliiklejate kiiruse vahe vähemalt sama, mis tavaolukorras maanteel sõiduauto ja belarussi oma Big Grin Kiiruste vahe 50 km/h on "mõtekas", see paar km/h "kiiremini" ei anna Eesti teepikkuste juures tavaliselt mingit suurt tolku! Kes meist poleks siis Tartu-Tallinn teinud 1:40 või Nõmmelt Saugale 50 minti Big Grin Iga normaalne autofanatt on... peeneks ja piirajasse!  Ma olen käinud ühe tööpäeva jooksul KAKS korda Tallinnast Luhamaal piiril. Saabiga. Ühtegi avariid pole teinud. Samas sellesama Saabiga samas vasikavanuses 24-25 aastasena sõitnud lumetormis ka maanteel 60 km/h ja ei häbene seda! Ja kui vaja, sõidan ka 30'ga, mida on ka ette tulnud Talveralli radasid tehes! Ja ka see pole põhjendamatult aeglane sõit, kui see on teeoludele vastav OHUTU kiirus! 

Kes teab???, aga mulle on räägitud, et Soomes on asi vastupidi: Politsei elik Poliisi ütleb, et sõitsid teeoludele mittevastava kiirusega ja see otsus on lõplik! Kui ikka lumetormis või arutus padukas sõidad täiega, võetakse rajalt maha. Mõistlik. Eestis on aga mis suhtumine: piirkiirus on "kohustus" mistahes ilmaga ja ajahetkel!!!  Ja Prantsusmaa kiirteed meeldivad ka: ilusa ilmaga 130  ja sõidetakse kuni 150 ning keegi ei torgi aga vihmaga 110 ja ei grammi ka enam. Ja see on ka seadus aga ka "absoluutne" käitumine, kohe varsti on sandarm vilkuritega sabas, kui vihmas 115 sõidad.

Kiiruse teemal vaadake viimast segadusseajavat liiklusülesannet ka :

https://www.accelerista.com/uudis/foto-j...uletamine/
Vasta
(16-06-2018, 00:01 AM)wagoneer Kirjutas:
(15-06-2018, 15:30 PM)v6sa Kirjutas: Säärast trikki vist linnakiirusel ei tee...

Ja ma julgen väitta,et see otsa peal seisev mootorratas seal auto kõrval ei tulnud 50km/h
.
Oled sa kõrvuti näinud ja katsunud jawa ja mõne tänapäeva 600-se esiamorte? 
Tänapäevased on küll efektiivsemad, kuid palju kergemad ja palju altimad murduma. Tänapäeva rattal kahvlit pooleks sõita pole mingi küsimus. Seepärast väidan, et pole mingit ulme kiirust vaja, et piltidel nähtav tagajärg saavutada.
(16-06-2018, 00:41 AM)veix__ Kirjutas:
(15-06-2018, 12:48 PM)Tegelane5 Kirjutas: Minumeelest sellist piiri ei olegi, ületan või ei ületa kiirust kiiremad lasen ikka mööda.

Kuidas see mitte laskmine peakski välja nägema? Sõidad oma sõitu ja kes arvavad, et neil väga kiire on, lähevad mööda niikuinii. Rolleyes
Mitte möödalaskmine ongi see kui laiutad telgjoone lähedal, selle asemel,et hoida paremale, äärejoone lähedale. Mismoodi saab ühel vähegi kogenud autojuhil üldse selline küsimus tekkida?
Vasta
(16-06-2018, 00:01 AM)wagoneer Kirjutas: ...
Me mõlemad olime süüdi liigses uljuses. Aga meile mõlemale keerati ette ja avarii põhjustajaks oli autojuht. Aga kasti ei lähe autojuht vaid üldiselt ikka mootorrattur.
...
Väga hea kirjatükk. Ning teadlik ettekeeramine ON sigadus.

Aga kas saad käsi südamel vanduda, et kui oleksid tulnud lubatud kiirusel, ei oleks pöörav auto eest jõudnud?

Võite mind pidada südametuks tõpraks, aga ma ei kavatsegi liikluses kogu aeg kõigi enesetapjate jaoks ruumi teha. Kui keegi võtab endale vabaduse rikkuda LS ja viisaka liiklemise reegleid, kulgedes näiteks maanteel 27 m/s asemel 54 m/s ja seetõttu läbib 200-meetrise sirge 7+sekundi asemel lahja 4. 7 sekundiga jõuab vabalt tagasipöörde ära teha. 3 sekundiga ilmselt mitte. On vahe? Minu jaoks mitte eriti - end pereuniversaali pakiruumi sõitnud elundidoonor ei tekita autosolijatele kuigi suuri ebameeldivusi. Aga tsiklist on heal juhul surnud, kehvemal juhul eluaegne  invaliid. Hoolimata "tänapäevastest amortisaatoritest" ja sõidukombedest.

Paluks mitte valesti aru saada - ma loomulikult ei keera teadlikult kellelegi ette. Aga kui keegi, antud juhul siis tsiklist, võtab endale vabaduse rikkuda kirjutatud ja kirjutamata reegleid (see ei käi antud hetkel kellegi pihta konkreetselt, vaid üldistatult üle kõigi liiklejate) võtab ta endale ka vastutuse tagajärgede eest. Kui me hakkame enne iga manöövrit igaks juhuks eeldama, et äkki tuleb kauguses paistev täpike gaziljoniga ja igaks juhuks ootame, kuni tee on täiesti tühi, ei jõua me kuhugi.

Küll aga kuuleme hala teemal "takistavad liiklust, raisad".
Vasta
(16-06-2018, 01:17 AM)CHRhmm Kirjutas: Täna tundis üks metsaveok (Tartu-Jõgeva mnt), millel kombaini haagis järgi, 
...

Misasi on metsaveokil järel olev kombaini haagis?
Sigadus igal juhul, olgu ketas kuitahes lõhki, aga kiirusepiirangud kehtivad ka neile.
Vasta
(16-06-2018, 01:40 AM)zazik Kirjutas:
(16-06-2018, 00:01 AM)wagoneer Kirjutas: Ja ma julgen väitta,et see otsa peal seisev mootorratas seal auto kõrval ei tulnud 50km/h
.
Oled sa kõrvuti näinud ja katsunud jawa ja mõne tänapäeva 600-se esiamorte? 
Tänapäevased on küll efektiivsemad, kuid palju kergemad ja palju altimad murduma. Tänapäeva rattal kahvlit pooleks sõita pole mingi küsimus. Seepärast väidan, et pole mingit ulme kiirust vaja, et piltidel nähtav tagajärg saavutada.

Jah zazik. Olen näinud hea tuttava 1000CBR-i esiosa mis elas üle kokkupõrke takso uksega. Ehk samamoodi keerati risti ette. Kiirus oli max 55km/h. Ratas oli küll kõver ja amordid samuti, aga saime ta kärusse veeretatda kui natuke aitasime kaasa kambakesti. Kusjuures teised kaks kes samas pundis sõitsid said seisma. Tema aga oli ametis väga lühikese seeliku vaatamisega silmapilguks. Ja järgmisel ei jõudnud enam midagi teha.
Sa ilmselt kogenud mootorratturina tead kui tõhusad on tänapäevaste rataste pidurid. See on tegelt täiesti uskumatu võrreldes vanakooli trumlitega. Aga las ta minust jääb nüüd. See on minu mätta otsast nägemus ja ma ei pea ennast tõesti spetsialistiks. Eks pädevad eksperdid ütlevad seda.
Vasta
Ma ei saa aru, kus te neid kihutavaid rekkasid näete? Minust pole veel ükski mööda sõitnud. Meeriku taatlemisel pannakse piiraja kiirusele 85km/h GPS-i.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne