Erinevaid tööriistu
#21

(22-08-2014, 19:32 PM)andres21 Kirjutas:  Vikati vars ja lüsi on ikka kaks erinevat asja.

Ehk seletad lähemalt, kuulaks huviga.
lüsi <15: l`öe, l`ütt; lüte, lüsi> vikati vars. Löe+kark (niitja vasaku käe jaoks), löe+pulk

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#22

Eks neid vikati varsi on üle Eesti tehtud üsna mitut moodi ning ka nimetused on erinevad. Mäletan, et kesk-Eestis vanaema juures oli see keskmine põikpuu hoopis parema käe tarvis ja nimetati paenardiks (painardiks), tehti tavaliselt toomingast see jupp ja oli V-kujuliselt ümber varre painutatud. Samas on nähtud ka kahe pulgaga varaianti ja pulkade asendid on ka väga varieeruvad olnud..
Vasta
#23

Garaažis on mul kõikidele haamritele varred taha keevitatud. Parim mis olla saab. Puit ei päde seal kohe mitte.
Seega, igal asjal oma koht.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#24

Kinnikeevitatud vars on tõesti enam vähem ideaal.Aga eesmärk on eksponeerimine huvilistele ja see kinnikeevitamine rikuks eseme ajaloolise väärtuse ära.


Vasta
#25

(23-08-2014, 02:01 AM)viplala Kirjutas:  Garaažis on mul kõikidele haamritele varred taha keevitatud. Parim mis olla saab. Puit ei päde seal kohe mitte.
Seega, igal asjal oma koht.

See on jälle üks nendest toredatest nõuannetest nagu "viska relaka kettakaitse minema see jääb ainult ette". Selliseid asju võib soovitada ainult vanainimestele, ja seda toonis homme oled kirstus pole sul oma keha vaja hoida selleks sa saaksid veel tööd teha või üldse normaalselt toimida. Kui teile meeldib oma kätega asju teha siis hoidke neid, http://en.wikipedia.org/wiki/Carpal_tunnel_syndrome ei hüüa tulles, aga ühteist saab teha et seda ära hoida.

Puidust korralikult kinnitatud ja ergonoomiline vars on väga pädev. Need pulgad mida tööõpetuse tunnis hööveldama pidi pole jah just ideaalne variant. Minule meeldib pigem pikem vars ja tavaliselt teen ma esimesed 10 cm varrest peenema, et vibratsiooni edasikandusmist vähendada ja seejärel siis jämedama osa mis istub mugavalt pihku. Metallist vars on tavaliselt sirge ja ilma koondumiseta lisaks on ta (eriti kindaga) käes hoides suhteliselt libe, seega peab rakendama suuremat jõudu, et see käest ei libiseks mis kurnab veelgi randmeid ja kannab põrutusest tulenevad jõud kergemini edasi.

Kunagi keevitustöökojas töötades olid kõigil meie haamritel varred taha keevitatud, esimesed kaks aastat piinlesin pidevalt randmeprobleemide käes. 19 aastased poisid ei mõtle eriti oma tervisele, aga kui ühel hetkel panin 1+1 kokku ja päevakese veetsin relaka ja pääsuhöövliga kadusid hädad paari kuu jooksul.

Tänapäeval annab ehituspoest osta suhteliselt mõistliku kujuga hikorist, pöögist ja saarest varsi seega pole puidutööriistade puudumine ja/või käes mittepüsimine ka vabanduseks miks mitte korrastada oma töövahendeid. Paari ehituspoe varrega mis mul on on ainuke häda, et nad on kaetud libeda ja läikiva lakiga, aga korra lihvpaberit näidata ja seegi mure on lahendatud.
Vasta
#26

Haamer, kui korralik tööriist, peab ikka puidust varrega olema.

Puiduga on sama lugu mis metalligagi, igal puiduliigil on kasutuseks oma koht. Haamri ja kirvevarreks on kõige sobivam kask. Eriti kui kasutatakse kase tüvepakust lõigatud materjali. Suurim delikatess on seejuures lokiline puit, mis on eriti vintske.
Lisaks vintskusele on kasel veel hea omadus summutada lööke ning ta ei ole käes libe. Kasest varrega tööriista on kerge käes hoida.
Näiteks saar on väga kõva, kannab lööki edasi, põrutab käes ja on habras. Killuneb väga kergesti. Samuti on saar väga libe. Kõige parem põrutaja on aga vaher. Hea kõva materjal, kuid tööd tehes peksab käe sandiks.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#27

Meie vahtrast tehti tuulikute, vesiveskite hammasrataste hambad- kõva, libe ja kestab ka niiskemas. Treiti ka iluvaagnaid, kausse, muuks ta eriti sünnigi. Isetehtud vasaravarreks eelistan pihlakat- ei kuiva loksuma. Saaremaal käies jäid silma maharaiutud kadakavirnad- ka see peaks hea varrematerjal olema.
Vasta
#28

Aitäh kõigile,kes kaasa rääkisid. Panen need tarkused nüüd kirja ja asun mõnele tööriistale siis vart meisterdama.
Jätkaks nüüd tööriistade funktsioonide lahti seletamisega.


Vasta
#29

(23-08-2014, 10:41 AM)pvr Kirjutas:  
(23-08-2014, 02:01 AM)viplala Kirjutas:  Garaažis on mul kõikidele haamritele varred taha keevitatud. Parim mis olla saab. Puit ei päde seal kohe mitte.
Seega, igal asjal oma koht.

See on jälle üks nendest toredatest nõuannetest nagu "viska relaka kettakaitse minema see jääb ainult ette". Selliseid asju võib soovitada ainult vanainimestele, ja seda toonis homme oled kirstus pole sul oma keha vaja hoida selleks sa saaksid veel tööd teha või üldse normaalselt toimida. Kui teile meeldib oma kätega asju teha siis hoidke neid,

Ära plära. Garaažis on haamer litaka andmiseks tavaliselt, mitte põhiline tööriist mis rannet hakkab lõhkuma. Jebid selle haamriga seal metallide vahel, peksad siit, peksad sealt ja jälle lendab vars tükkideks. Kui sa just enamus tööd auto juures haamriga ei tee, siis on täiesti suva millest see vars seal taga on. Lihtsalt sitaks mugav on, kui ei pea iga natukese aja tagant uut vart sebima. Kui käed on väga õrnahingelised, võb ju kummist toru ümber varre tõmmata, või siis rääkides poldi lahti peksta. Maitse asi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#30

kui ma veel noor olin ja käterammu üle kippus jääma, siis hargi ja labida taga olid paju varred, olid head tugevad ning ei murdunud nii kergelt ära, kui kraavi pealt otsida, siis võib leida õige jämedusega ja paindega puu kah. Kui ära kuivab, siis nii tugev, et nuga ka ei taha heasti peale hakata.
Vasta
#31

  Varre teema jätkuks, minule rääkis üks vanakooli mees ,et toomingas on kõik see parem. Sitke ja ei põruta... Meenub veel üks juhus kui sõber tagus kah kuvaldaga miskit, mida täpselt ei mäleta. Ühel hetkel vars pooleks. Sõbra vanaema nägi seda juhuslikult muidugi pealt ja siis kisa, et taat alles tegi selle varre sinna ja sa poisske tõpranahk lõhksid ää... 30 aastat oli vars järel... Big Grin Big Grin  Pole ükski asi igavene... 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne