Haagise valik
#21
Ütleks ka mõne sõna Respo kiituseks. Mul 1995 aasta käru. Keevisraamiga ja torsioonvedrustusega. Ainus mis järgi andnud on selle aja jooksul on rehvid ja tuleklaasid. No ja põhi on narmasteks kulunud. Aga roostet pole kusagil välja löönud. Lisaks auto taga jooksutamisele käib ta mul MF-ile ka järgi,nii et põllumajandus pole ka talle võõras.

Kui nüüd peaks uue ostma, siis valiks sama nimega haagise, ainult et lehtvedrudega. Torsioon kipub tühjalt perutama. Ja pidurid peaks ka olema. Sest on olnud juhuseid, kus (üle)koormatud haakega pidurdades on jumalat ennast appi hüütud, et "sastaav" seisma saada.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#22
ja jah mass on kah teema
ehk enne tasub ka auto passi vaadata
kui ilma pidurita haagise mass on vaevalt 500 kg siis pole tõesti mõtet kerghaagist vaadata ja võtta juba piduritega haagis

mõni võib üllatuda kui vaatab seda rohelist paberit ja leiab sealt eest numbri mis on tunduvalt väiksem kui arvatud 750 kg Wink
Vasta
#23
(24-08-2014, 09:58 AM)Basilio Kirjutas:
(24-08-2014, 09:04 AM)v6sa Kirjutas: Küll aga soovitan kaaluda võimaluselt piduritega isendi ostu. Paraneb ohutus ja pole vaja patrulli karta: paljude autode regtunnistusel on piduriteta haagise lahtris olev number vaid veidi üle haagise tühimassi...
+1
Uue ja korras piduritega käru puhul ei tunnegi pidurdades taga olevat ligi tonnist massi. Vajutad varba otsaga pedaalile ja jääd pidama nagu harilikult. Äkkpidurdust selles olukorras teinud (õnneks!) ei ole. Seega ei oska kommenteerida. Vanemal ja kulunumal kärul rakenduvad pidurid hiljem ja see on tunda, aga pidama saab OK.
Üks väike miinus piduritega kärul siiski on - pidurid kipuvad raske koormaga tagurdades peale minema.
Oma kogemusest 7a piduritega respoga:
Pidurid on head kuni trossid korras, ilmselt oleks pidanud uuena keskkohad kõrgemale riputama et vesi välja jookseks. Kui tross kinni roostetab ja pidur peale jääb, siis uued klotsid ühele rattale maksavad rohkem kui keskmisel autol kogu jooks.
Pidureid saab reguleerida- nii klotse kui trosse saab peale keerata, niiet vanemalt on nad nõrgemad vaid kasutaja lohakusest.
Soovitan kindlasti valida konksu mida saab tagurdamiseks ära lukastada et koormaga ülesmäge pidur pele ei läheks.
Vasta
#24
Haagisega läheneks mina asjadele veel "loomingulisemalt": maksab selline kerghaagis suurusjärgus tuhat rubla. Jah, seda ettenähtud korras kasutades ei tohiks selline 5 aastaga otsa saada, küll on selllise käraka mõistlik kasutusiga 5 aastat. See teeb aastaseks amortisatsiooniks 200 eurot. Ja see on olematu raha, kui võrrelda mistahes teise liiklusvahendiga. Ostad uue auto veduriks ja sinna sappa siis ka uue haagise. Kui mitu ühikut on see vedur 5 aastaga kaotanud???

Muu jutt on sisuliselt ära kirjutatud, nii tehniliste erisuste kui ka kaalude/pidurite poolelt. Odava otsa madelhaagiste puhul pole eriti palju tarvis mõelda: ostad hinda. Kui saad normaalsetes mõõtudes O1 käru mingil sooduspakkumise ajal -25% hinnaga, pole mingit vahet, mis nimi seal peal on jne. Kui aga tahta reaalset töölooma, mis oleks ka reaalselt kestev, tuleb tõesti vihjata juba nende äri-hüüdlausele: Osta haagis, mitte käru! Ja vaat siis hakkame juba rääkima päriselt koormate vedamisest ja pidevast aktiivkasutusest ning kestvusest.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#25
(24-08-2014, 22:45 PM)PlyVal64 Kirjutas: Haagisega läheneks mina asjadele veel "loomingulisemalt": maksab selline kerghaagis suurusjärgus tuhat rubla. Jah, seda ettenähtud korras kasutades ei tohiks selline 5 aastaga otsa saada, küll on selllise käraka mõistlik kasutusiga 5 aastat. See teeb aastaseks amortisatsiooniks 200 eurot. Ja see on olematu raha, kui võrrelda mistahes teise liiklusvahendiga. Ostad uue auto veduriks ja sinna sappa siis ka uue haagise. Kui mitu ühikut on see vedur 5 aastaga kaotanud???

Kuskohast see 5 aastat järsku välja kargas?

Mul on peres kasutusel endine Statoili rendikas, meie käes olnud ca 13 aastat (enne seda vist oli 4 aastat teenistuses). Üks ring on kuluosadele (piduripea, piduriklotsid, rattalaagrid) ca 5 aastat tagasi peale tehtud, mina küll ei ütleks, et see haagis kuskilt otsast väsinud on. Kuigi veetud on sellega ka pooleteisttonniseid koormaid.

Ma küll ei kujuta ette, mis see "ettenähtud korras kasutamine" on, mis enamvähem kvaliteetse haagise 5 aastaga õhtule ajab.
Vasta
#26
Mida peab tegema, et 5 aastaga haagis otsa saab? Mul enda Respol järgmine aasta 20 juubel ja usun et teine samapalju teenib ta veel. Ja elu pole tal kerge olnud. Vineer põhi on õhukeseks kulunud, muud ei oska kurta.
Aquila captas non muscas.
Vasta
#27
(25-08-2014, 08:03 AM)Daff Kirjutas: Mida peab tegema, et 5 aastaga haagis otsa saab?
Rentima. Ei ole olemas lollikindlat asja, sest lollid on väga leidlikud!
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#28
(25-08-2014, 00:07 AM)zazik Kirjutas: Ma küll ei kujuta ette, mis see "ettenähtud korras kasutamine" on, mis enamvähem kvaliteetse haagise 5 aastaga õhtule ajab.
Seda ma ju kirjutangi, et ei lagune haagis normkasutuses kuskile. Rendihaagised, need küll, nagu ksf!Basilio tabavalt kirjeldas. Nende odavate kärudega on ainsad kaks numbrilist mõõtu, mis on olulised: kasti enda möötmed ja küsitav hind. Muu pole üldse oluline, veelvähem, mis sinna peale nimeks on kirjutatud.
Kuid 5 aastat tuleb tavapärasest liisingperioodist. Sest kui tahta juba tõesti korralikku haagist, oleks liisimine juba kõnealla tulev finantseerimise viis. Tavaline on ju see, et hakatakse maja või suvilat ehitama, vaja vedada reaalselt suuri koormaid, liiva, kruusa, kive jne. Eestis üliharva nähtav on siis kallurhaagis, näiteks selline. Koos kõigi reg.kuludega on sellise hind 4K euri ja seda oleks nagu mõtekas ju liisida? Või tegeled võidusõiduga ja tahad masinaid katte all hoida-vedada, siis tuleb välja käia 6,5-7 K eure. JNE. Siin me räägime HAAGISTEST, need O1 odavjuppidest kokku praetud ja/või needitud asjad on kärud. Aga tavaline eestlane võtab sellesinase odavkäru ja mõtleb, et sellega ongi normaalne vedada tonnist bigbagi, kruusa, porgandikoormat sigadele söödaks läbi metsa väljaveotee jne, sillad all kõverad, rattalaagrid laiali jne. Liiklusohutusest, lubatud kaaludest jne ärme üldse räägi...

Ma üldse ei väida, et ise sama asjaga mõnikord ei tegele - aga siis ma ei põe kah, kui puukoorem "natuke" raske sai. Ja nii need rendihaagised otsa saavadki, sest lollid on leidlikud... ja pohhuistid!
Ja nii tulebki välja: ostad odavkäru, sõna otseses mõtets trööpad selle jõhkrate võtetetega 5 aastaga läbi aga mingi arusaamatu kõrge hind jääb neil alati alles ja ikka leidub "loll", kes selle laibagi ära ostab! 1000 rubla miinus mingi 3-4sotti jagatud aastetele = OLEMATU aastakulu. Ostad järgmise samasuguse ja üldse ei põe... Ja avastad, et kalli kuid ülikvaliteetse haagise ostmine ei ole üldse rahaliselt otstarbekas. Muidugi, kui pidurid ehk O2 on hädavajalik, siis tuleb hakata juba rohkem mõtlema...
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#29
Kui omal mingi aeg haagise ostmise plaan peaks tekkima, siis alla selle üldse ei vaataks.

http://respo.ee/et/Haagised/Tootegrupid/23/29/35

Probleemiks võib kujuneda auto piduritega haagise lubatud massist suurem täismass. Aga väidetavalt pidi olema vähemalt osade tootjate puhul võimalik saada tehniline pass, kus täismass on sobivalt piiratud. Nt enamusele autodele sobiva 1000 - 1200peale.

Minu senine praktika rendihaagistega näitab, et vähemalt pooltel juhtudel kujuneb probleemiks kas vähene kandevõime või liiga väike kast. Nt nii metall kui puitmaterjalil on standardpikkus 6m. Liiva, killustiku, vms veol ei saa eriti miskit veel käru peale pannagi, kui juba vaatad, et vedrud hakkavad põhja ja rehvid lapikuks vajuma. Puistematerjali puhul annab kogusega mängida, aga on ka olnud juhuseid, kui on tarvis vedada teisest Eestimaa otsast ära 2-3t kaaluv kompaktne objekt. 1.3t täismassiga haagis tõi edukalt ära. Peale laadimisel vedrud päris põja ei käinud ja sõites jäi ka kõige sirgematel ja siledamatel teelõikudel kiirus alla 70, aga vastu pidas ja ära tuli.

Kui uuena hammas peale ei hakka, siis otsiks kasutatuna. Aga 600 ... 1k eur maksvate kerghaagistega jamama ei hakkaks.
Vasta
#30
kuskil oli ju pikk teema, kus sarjati ja kiideti eri kärusid ja haagiseid, nende koormamist otstarbekalt ja mitteotstarbekalt.

Ise vean juba viiendat aastat kernu kerghaagist, kuna selle hind saarlasele on kõige odavam ühe kantmeetri kaubaruumiga (1,25x2,4x0,4), tikid ja respod on nõks kallimad, aga nagu siin mitmeid kordi juba öeldud, kerghaagise puhul loeb vaid hind, mitte miski muu.

Enda kernu haagist sai mõned nädalad tagasi keevitatud, tonnine betoonikoorem paar nädalat kastis seisnuna ja üle kivide ja kändude sihtpunktioni sõites lõi raami pooleks ja seda ei avastanud ennem, kui 30km hiljem märgade küttepuudekoormat vedades, kui kast oli lääpas Rolleyes Peale keevitust said kohe kasti kukutatud 2 kuusekändu, mullased, otse maast. Traktorist, kes neid peale laadis, tegi vea ja üks känd kukkus meetri kõrguselt kasti (silma järgi kaalus see känd paarsada kilo ikka, käega liigutada ei jaksanud), värskelt keevitatud raam pidas ilusti vastu Smile Kernu haagise miinuseks on olematu kogus kinnitusaasasi käru põhjas, aga neid meil siin kuressaares müüakse tükikaupa, neid sai lisatud. Ühe uue haagise ostis mul hea tuttav mõned kuud tagasi, sellele on sama hinna eest porilauad tugevamad, konkse on rohkem.

Minu 5 kopikat teemasse..

p.s. eelmine postitatud haagis pole ju kerghaagis, nagu teemaalgataja otsis.
Vasta
#31
(25-08-2014, 12:03 PM)jawa354 Kirjutas: Kui omal mingi aeg haagise ostmise plaan peaks tekkima, siis alla selle üldse ei vaataks.

http://respo.ee/et/Haagised/Tootegrupid/23/29/35

...

Haagise tühimass 578 kg ja pikkus pea kuus meetrit. Kui pidevalt Suuri Asju ei vea, siis mõttetult suur ja raske. Pealegi PLH ehk poltliidetega raam. Hoolika mehe riist. Neljarattalisena eeldab õige kõrgusega veopead, et ei hakkaks laamendama.

Mina soovitaks pigem seda Tugeva Haagise otsijale:
http://respo.ee/et/Haagised/Tootegrupid/27/110/128

1,5x3 kast, tühimass napp 400 ja kandevõimet üle tonni. Lisaks neli lehtvedru (ehk ülalmainitud vägistamist talub hästi) ja korralik keevisraam. Tiislil on tugevdus all kriitilises lõigus. Minu valik, kui mingil hetkel peaks Tõsist Haagist tõesti vaja minema.

Brentex ja Kewner jäävad tugevusvaru suhtes alla, olles samas küll kergemad. Brentexi miinuseks minu jaoks on plasttiivad ja tuletala ette avanev tugevdusvalts. Kewneri tiisel on õbluke.

Kaks vs. neli ratast vaidlusesse kütuse lisamiseks: lisasild võimaldab küll odavamate (tugevdamata) rehvide kasutamist, kuid lisab tühimassile pea sada kilo. Mis on kasulikust koormast mahaWink
Vasta
#32
(25-08-2014, 12:16 PM)v6sa Kirjutas: Brentexi miinuseks minu jaoks on plasttiivad
Neil Brentexitel, mida laenutuses näen, on kõigil plekist porikad.
Kahe sillaga käru olen rentinud vaid korra ja veopea kõrgus hästi ei klappinud. Marutas tõesti rohkem kui ühe sillaga. Eriti hull oli n.n. "lainetes" või hüpekates sõites.
Üks kärude funktsioon aga veel puha mainimata - kallutav kast. Ise pole seda funktsiooni kasutanud, aga rendihaagistel paljudel olemas. Lisavõimalus ei jookse küll mööda külgi maha ega küsi ka leiba, aga pikka käru vist suurt kallutada ei anna. Tulede "roop" läheb vastu maad. Väga lühikesele ei mahu aga jälle kipsplaadid jms. Seega oleneb kõik sellest, mida teemaalgataja vedada kavatseb. Kui vedamist on tõesti niiiiiii seinast seina, et kohe üldse valida ei oska, tuleks mõelda, mida tihedamini ja mida väga harva vedada tuleb. 110% universaalset käru enivei olemas ei ole. Ühel üks, teisel teine puudus. Harva vajaminevat kärutüüpi on kasulikum laenutada. Iganädalaselt kasutatav võiks aga endal olla.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#33
Idanaaber oma pead väga ei vaeva, millist käru soetada, võetakse see mis on: https://www.youtube.com/watch?v=u-1BFGBXTLA
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#34
see teema läheb samasse auku kuhu eelmine(sed)
ehk seni kuni ei täpsustata käru eesmärke ja vajadusi siis läheb see soovitus nii nagu on läinud
alates 1,2*1,8 torsioonist kuni 2,5*6 m piduritega jne.

kõik on kinni ju selles mida millega ja kus veetakse
Vasta
#35
Nõu saab anda ainult käru tehniliste sõlmede kohapealt. Kui endale otsisin siis soovitati kindlasti võtta karprauast veotiisli ja raamiga (on ka painutatud plekist profiiliga mida tuleks vältida), mingi firma oma praagiti veel välja nõrga galvaanilise korrosioonikaitse kohapealt (ei mäleta enam missugune) ja kuna sain letihinnast veel 20% ka alla siis veereski mu õuele koormakatte ja portekõrgendustega Tiki C275-LP. Head mõõdud igasuguse ehitusmaterjali ja -plaatide vedamiseks, samuti sobib 2-, 3- ja 4-rattaliste sõprade (viimase all pean silmas näit. murutrakatsit) veoks. Topelt koorem pole siiani ka probleem olnud. Näis mis edasi saab, siiani olen rahul.
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
#36
(23-08-2014, 13:08 PM)laplander Kirjutas: Seisab lähiajal ehk ees haagise ost. Kerghaagis ühe sillaga (kuni 750kg siis). On siin inimestel kogemusi, mis tootja valida? Keevis või poltliitega? Või mida üldse veel tähele panna?
(25-08-2014, 19:32 PM)MeelisV Kirjutas: ehk seni kuni ei täpsustata käru eesmärke ja vajadusi siis läheb see soovitus nii nagu on läinud alates 1,2*1,8 torsioonist kuni 2,5*6 m piduritega jne.
kõik on kinni ju selles mida millega ja kus veetakse

Selge jutt ju, et tahetakse käru mitte tõsist haagist osta. Üks telg (mõistlik), O1 ehk igaüks võib vedada mistahes b-kati sisse mahtuva kolaka (3500 kg reg.mass veokas, buss etc) sabas ja ei teki autorongi jne. Ja sellisel kärul ei ole muud kriteeriumit, kui HIND ja kasti mõõt. Seda ka portede kõrguses!!! Isegi see plekist väänatud raamiga ja needitud üliodavkärud kõlbavad täiesti tarbida, kui neid ülekoormatuna off-road maasturite sabas bigbagidega koormatult mööda metsi mitte vedida...
Ehk:
1. kasti mõõdud ja ported, sealhulgas esimese ja tagumise porte avatavus
2. kallutamise võimalus
3. lisavarustus hinnas, näiteks tugijalg, varuratas, pealesõiduteed, kate jne
4. kogu selle krempli hind vs teised samasugused ilma igasuguse tootja/marginimeta
5. ja siis tulevad tulede asukoht, raami ehitus, sillaehitus jms.

Edit: Ahjaa, üks ja üldse "universaalseim" kergkäru tüüp on Eestis veel omajagu tundmatu: platvorm-käru. Kohe tulegi teisi meelde peale Brenderupi/Thule, kui haagis.jeejee pakutavad ODAVAD Nordicad. Thule on sentides väiksem ja sadades kallim... Jah, laadimiskõrgus on pisut suurem aga selle eest käivad kõik ported maha ja saab igati legaalselt vedada ka kummastki küljest +20 cm üle ulatuvat kraami. Lisaks on nende kastid niisamagi suuremad ja pole lollakaid poritiibasid jms nõtrust/nõrkust Wink Tõsi, on ka hästi pisut kallimad aga minu arust kordi targemad universaalid, kui need odavkärud üldiselt. Näiteks saab selliste peal vedada ka pisemaid autosid, rääkimata keredest jms. Ikkagi automeeste foorum ja autosid/keresid on ikka vaja mõnikord kuhugi tarida.
[Pilt: glowne_copy7-600.gif]
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#37
Lükkan teemat veelrohkem metsa poole, ja küsin mõnda aega meelel olnud haagise küsimuse, et miks on eestis keelatud täishaake vedamine sõiduauto taga? Pole ühtegi head pilti käepärast, moment ei leidnud netist kah ühtegi, aga mäletan kunagi sõitis kiirteel üks Volvo minust mööda plate täishaage taga. Igasugu toitlusputkasid on kah sellise skeemiga nähtud.
Vasta
#38
(25-08-2014, 20:58 PM)pvr Kirjutas: Lükkan teemat veelrohkem metsa poole, ja küsin mõnda aega meelel olnud haagise küsimuse, et miks on eestis keelatud täishaake vedamine sõiduauto taga? Pole ühtegi head pilti käepärast, moment ei leidnud netist kah ühtegi, aga mäletan kunagi sõitis kiirteel üks Volvo minust mööda plate täishaage taga. Igasugu toitlusputkasid on kah sellise skeemiga nähtud.

Samuti pole siin kandis näha vähe kobedamaid poolhaagise tüüpi pick-upi haagiseid. USAs on küll selliseid igas mõõdus ja otstarbel.
[Pilt: fifth-wheel-caravan-and-pick-up.jpg]

Aga eks 3,5 tonni juures vast pole veel mõtet sellist süsteemi rakendada ning ega vist suuremat haagist ühegi B kategooria masinaga Eestis (ELis?) vedada tohigi..
Vasta
#39
(25-08-2014, 20:58 PM)pvr Kirjutas: Lükkan teemat veelrohkem metsa poole, ja küsin mõnda aega meelel olnud haagise küsimuse, et miks on eestis keelatud täishaake vedamine sõiduauto taga? Pole ühtegi head pilti käepärast, moment ei leidnud netist kah ühtegi, aga mäletan kunagi sõitis kiirteel üks Volvo minust mööda plate täishaage taga. Igasugu toitlusputkasid on kah sellise skeemiga nähtud.

Kuskohast Sa selle võtad, et täishaake vedamine on meil keelatud??? Ei ole! Lihtsalt on nee dnii kallid, et eestlased pole neid ostnud. Palun, 8000 rubla ja kolmeteljeline täishaage on Sinu! Aga lisaks veduki passis lubatule PEAB selle vedajal olema nn"raskeveo kuulpea" ehk nüüdseks 2-poldiga ja tallaga kinnitub veopea, mitte suvaline konks!
Kood 640. Täis- ja kesktelghaagise ning nende veduki haakeseade lk.82
...
8) kuni 3,5 t täismassiga haagiselamu või haagise veokonksu kinnitamiseks kasutatava
ääriku mõõtmed peavad vastama joonisel 28 toodud nõuetele;


Lisaks on lubatud ka 50,8-milline poolhaake veopolt, kuid siis peab veduk olema täismassiga üle 3500 kg. Ehk see USA-värgindus light-truck+sadulas RV kärab küll aga mitte sõiduautode klassile! CE - lubatud, BE - keelatud, kuna poolhaage ei saa olla O1 ega O2.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#40
(25-08-2014, 12:03 PM)jawa354 Kirjutas: Probleemiks võib kujuneda auto piduritega haagise lubatud massist suurem täismass. Aga väidetavalt pidi olema vähemalt osade tootjate puhul võimalik saada tehniline pass, kus täismass on sobivalt piiratud. Nt enamusele autodele sobiva 1000 - 1200peale.

Praegu kehtiva seaduse järgi on auto passi märgitud käru tegelik mass, mitte täismass
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne