Kas ostaksid endale isesõitva auto (tulevikus)?
#61
(23-09-2014, 10:56 AM)ivo86 Kirjutas: ...Tulevad need isesõitjad ühel hetkel niivõinaa Big Grin
Algul kehvemad, pärast paremad. Lõpuks veavad haagist ja lähevad lumehangest ka läbi.

Ja lõpuks hakkabki olema nii, nagu Arthur Clarke 1976. aastal ilmunud romaanis "Imperial Earth" (ühes varasemas teoses ka veel, aga seda ma ei leidnud parasjagu üles) ennustas -- avalikel teedel auto käsitsi juhtimine on kriminaalkuritegu.
A' ma lohutan end sellega, et jõuan enne ära surra Toungue
Vasta
#62
(23-09-2014, 09:41 AM)vant Kirjutas: Lennunduses, laevanduses, tramminduses ja ronginduses on nüansse ikkagi oluliselt vähem, mida jälgida.
Lennuk- hoia kiirust ja kurssi teatud kõrgusel ja kogu lugu. Ma pole lendur olnud, aga maandumine-tõusmine vist käib ikka käsitsi.
Laeval umbes sama lugu.
Hoiatussüsteemid peaks enamasti välistama ka teise samasuguse sõidukiga kohtumise.
Nagu iga tark masin, on selline isesõitja just nii tark, kui tema programmeerijad.

Lennukid on pisut teine teema, sest seal on ülisuured kiirused. Ja ülisuured on need ka autodel, rongidel ja isegi trammidel kui neid panna suhtesse laevadega. Jah, muidugi sõidavad osad nendest kiirustel 20-25 sõlme ehk kuni 40-45 km/h, üksikud veel kiiremini, aga keksmine maailma KÕIGI veesõidukite liikumise kiirus ei tule isegi 10 sõlme ehk 18 km/h. Samas on meil paljudel hobiveesõidukitelgi, siin meie kandis suurtel kohustuslikuna, peal nii AIS, moodsad ARPA'ga radarid kui autopiloodid. Ja ikkagi sõidetakse kokku. Ja ka sillas/roolis/vahis on inimesed aga ikkagi...
Enne, kui maismaa tegelased üldse tahaks mõelda "isesõitvate" liiklusvahendite peale, peaks ära suutma lahendada veeliikluse selleomaselt. Juba praegu, anno 2014 on kõik selleks olemas (k.a. ülitäpsed digitaalsed merekaardid sügavustega, mida siis toetavad 3D sonarid jne) ja ei saa sedagi lihtsalt lahendatud. Ja siis räägitakse tõsimeelselt, et me hakkame maismaal autodega ilma juhita sõitma??? See on lihtsamalt öeldes lauslollus ja järjekordne kelleltki raha välja pumpamise vahend.

Uskuge, Te keegi ei tahaks TÄNA minna Soome täsiautomatiseeritud juhtimisega Tallinki orjalaevaga, kuigi neil kõigil on see võimekus olemas. Ainus tegevus, milleks oleks juurde vaja roboteid asendamaks füüsilist inimest, on kaipeal kaiotste pollarisse kinnitamine/ära võtmine, kõik muu - kai äärest lahkumisest kuni kai äärde manööverdamiseni - oleks "täna ja kohe" põhimõtteliselt võimalik nendesse suurtesse kolakatesse sisse progeda. Aga kohe saab 20 aastat ühest katastroofist... ja ei taha Te automaatselt teha seda ka tänasest 20 aasta möödudes. Ikka Kapten, roolivaht, visuaalne vaht jne jäävad alatiseks. Ehk inimjuhtimine.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#63
(23-09-2014, 12:04 PM)PlyVal64 Kirjutas: Ainus tegevus, milleks oleks juurde vaja roboteid asendamaks füüsilist inimest, on kaipeal kaiotste pollarisse kinnitamine/ära võtmine

Seda asendada piisavalt võimeka magnetiga ja polegi inimest vaja Smile aga jah, siis küsib laev kai küljes seistes raha kohe
Vasta
#64
(23-09-2014, 12:54 PM)taavi Kirjutas:
(23-09-2014, 12:04 PM)PlyVal64 Kirjutas: Ainus tegevus, milleks oleks juurde vaja roboteid asendamaks füüsilist inimest, on kaipeal kaiotste pollarisse kinnitamine/ära võtmine

Seda asendada piisavalt võimeka magnetiga ja polegi inimest vaja Smile aga jah, siis küsib laev kai küljes seistes raha kohe

Kas mitte praegu pole aeg teha leiutis! Pollari külge laevade kinnitamine on sajandeid vana, vajame uut lahendust.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#65
(23-09-2014, 10:09 AM)maitus Kirjutas: Mina ostaks endale kindlasti isesõitva auto kui see ennast ise tangiks ka Smile
Ise tankimine ei ole kindlasti probleem, vähemalt tehnilises mõttes. Kas sul on aga alati lusti oma auto joomatuure kinni maksta, see on iseasi... Kujuta ette autot, mis paariks nädalaks kodust ära põgeneb ja omatahtsi ringi kruiisib. Läheb "tsüklisse" nagu vana joodik. Siis ajad teda püssiga taga ja kitkud peas juukseid, et oli mul kurat vaja sellist ise tankimas käivat autot osta! Big Grin
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#66
tangi korra sajandis
Vasta
#67
Ma tegelikult ka pigem jagaks Priidu skeptitsismi. Heades tingimustes hea nähtavuse korral sõidab see asi Tallinast Tartusse või Pärnusse piisava energiavarustuse korral ehk tõesti ära. Lumetuisus või ülilibedal maanteelõigul on see küll äärmiselt kaheldav.
Kaevetööd miniekskavaatoriga Viljandi maakonnas 5089732
Vasta
#68
(23-09-2014, 19:27 PM)ivo86 Kirjutas: tangi korra sajandis

See on võimatu kahjuks.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#69
(23-09-2014, 19:27 PM)ivo86 Kirjutas: tangi korra sajandis
Aatomiautode projektid ilmusid möödunud sajandi 50. aastatel, ja ega seal midagi keerulist ei ole.

Peale selle, kuidas radioaktiivsust purgis hoida, näiteks liiklusõnnetuse järel.
Vasta
#70
(23-09-2014, 20:04 PM)olevtoom Kirjutas: Aatomiautode projektid ilmusid möödunud sajandi 50. aastatel, ja ega seal midagi keerulist ei ole.
Peale selle, kuidas radioaktiivsust purgis hoida, näiteks liiklusõnnetuse järel.
Reaktor on ehk veel võimalik avariikindla koorikuga katta, aga mida teha seltsimeestega, kes soovivad "tunda joovastavat võbinat tuumatibudega mängimisest"? Arvan et neid "tibusid" ei anta raffa kätte pigem selle pärast. Pae tänava pommimees oleks sellise isetegevuse kõrval ohutum kui sõimerühma laps.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#71
(23-09-2014, 20:04 PM)olevtoom Kirjutas:
(23-09-2014, 19:27 PM)ivo86 Kirjutas: tangi korra sajandis
Aatomiautode projektid ilmusid möödunud sajandi 50. aastatel, ja ega seal midagi keerulist ei ole.

Eks igasugu sitta on ilmunud läbi aegade inimeste ette, mis lõpuks on ikkagi pulli kakaks osutunud.



Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#72
Mina olen 100% kindel, et kunagi sõidavad autod ise, ja võrreldamatult paremini (turvalisemalt), kui üks egoinimene, kelle juhtimis-, reageerimis-, otsustamisvõimet segavad 1002 pere-, töö-, ja muudest igapäeva tegevustest tingitud seisundit. 20 aasta pärast? Ei tea, kas siis, aga kohe kindlasti kunagi sõidavad. Ei ole mõtet siin suurt vaielda, eks tulevik näitab. Soojendame 20 a. (või 40) pärast selle teema siin üles, eks siis on näha, kellel õigus oli.
Pigem kardan, et enne seda võivad igasugu ennast pukki ja jumalastaatusesse sättinud uus-Napoleonid selleks ajaks taas maailma vallutama asuda ning tänapäevaste suurriiklike relvaarsenalidega võib see kergesti lõppeda teadagi kuidas... Lõplikult. Ja seda kõikide meie jaoks.
Vasta
#73
Käruga tagurdamine tulekski masinate hoolde usaldada Big Grin
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#74
(23-09-2014, 19:50 PM)vant Kirjutas: Ma tegelikult ka pigem jagaks Priidu skeptitsismi. Heades tingimustes hea nähtavuse korral sõidab see asi Tallinast Tartusse või Pärnusse piisava energiavarustuse korral ehk tõesti ära. Lumetuisus või ülilibedal maanteelõigul on see küll äärmiselt kaheldav.

(23-09-2014, 22:03 PM)Tom Kirjutas: Mina olen 100% kindel, et kunagi sõidavad autod ise, ja võrreldamatult paremini (turvalisemalt), kui üks egoinimene, kelle juhtimis-, reageerimis-, otsustamisvõimet segavad 1002 pere-, töö-, ja muudest igapäeva tegevustest tingitud seisundit.

Vaata Tom, sellist möla suudavad ajada need, kes ei ole elu sees Loodusega võidelnud mistahes liikumisvahendit juhtides kustahes oludes ja ilma punktis. Vaid ja ainult väga kindlates oludes väga kindla selleks ehitatud tee peal suudavad ka tulevikus autod ise sõita, õigemini suudavad seda juba kümmekond aastat. Niipea, kui seal muutub kasvõi ÜKS tingimus olulisel määral, on mistahes tark masin kohe loll! Mitte üks masin ei ole targem, kui tema looja, seega ekstreemoludes ei saa masin võtta vastu selliseid otsuseid, mida teeb homo sapiens. Sest selle masina looja ei teadnud sellisest olust enne mitte midagi...
See ongi vahe mereinimestel ja maismaainimestel (et mitte öelda maarottidel Wink ) - merel käijad TEAVAD, et Loodus on võimas ja ettearvamatu ning nad isegi ei püüa seda mistahes tehnikaga "üle kavaldada". Kogu tehnika areng käib selles suunas, et see aitab ja ohutustab Inimese tegevust aga ei VÄLISTA Mõtleva Liigi otsest juhtimistegevust ning IGAL veesõidukil säilub ka täielik inimese füüsilise jõu pealt juhtimisvõimekus. Aga vahe ongi selles, et igasugune tehnika läheb rikki - alati! - kuid tänu erilisele keskkonnale ja aeglusele on 90% juhtudest võimalik igasugune veepealne katastroof Inimesel ära hoida. Suurtel kiirustel, mida on maismaatransport, pole see aga 90% juhtudest võimalik. Nii suures piires. Üks külmjoode ja kihutad selle isesõitva junniga täiskiirusel vastu puud. Eks sama häda on ka lennukitel aga ka neil on enamus kordadest Kaptenil ruumi midagi ette võtta.

Kõige klassikalisemad näited on aga lennukitel juhused, kus esitelik on rikkis ja lennuki Kapten teeb erilise hädamaandumise, millega ei saa kunagi ükski masin hakkama. Või siis Neevasse ja Hudsonisse maandumised etc. Ning kõige klassikalisem näide sellest, et isesõitja ei kõlba mitte kuhugi: hüppab keegi/miski teepeale ette. Masin hakkab igal juhul tegema talle ette programmeeritud tegevust ehk õnnetust vältima, mis lõppeb enamusel juhtudel raske avariiga. Füüsikaseadused jäävad samamoodi alatiseks kehtima ning kõige vähem tasub ajada möla teemal, kuidas kõik kolmetähelised junntükid päästavad kõik ära! Inimene aga suudab tuhandike jooksul teha iseenda ja reisijate kohalt õigeima (vähemalt teoorias, sest Tal on algandmed!) otsuse. Ehk väga tihti on konkreetne otsasõit masinas olijaile ohutuim - plekki saab parandada ja vahetada, inimelu aga mitte! Ja kui on valida, kas sõita otsa enesetapjale, mingile hulkuvale penile, kitsele, seale jne, või veeta ülejäänud elu ratastoolis, käia lapse haual etc, siis Mõtlev Inimene tapab segaja. Masin aga tapab autos olija...
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#75
(24-09-2014, 12:06 PM)PlyVal64 Kirjutas: Masin hakkab igal juhul tegema talle ette programmeeritud tegevust ehk õnnetust vältima, mis lõppeb enamusel juhtudel raske avariiga. Füüsikaseadused jäävad samamoodi alatiseks kehtima ning kõige vähem tasub ajada möla teemal, kuidas kõik kolmetähelised junntükid päästavad kõik ära! Inimene aga suudab tuhandike jooksul teha iseenda ja reisijate kohalt õigeima (vähemalt teoorias, sest Tal on algandmed!) otsuse. Ehk väga tihti on konkreetne otsasõit masinas olijaile ohutuim - plekki saab parandada ja vahetada, inimelu aga mitte! Ja kui on valida, kas sõita otsa enesetapjale, mingile hulkuvale penile, kitsele, seale jne, või veeta ülejäänud elu ratastoolis, käia lapse haual etc, siis Mõtlev Inimene tapab segaja. Masin aga tapab autos olija...


No näed,õunamahlajoomine tuleb ikka kasuks. Su jutt läheb ikka iga päevaga asjalikumaks. Asjaga täitsa nõus! Smile
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#76
(24-09-2014, 12:06 PM)PlyVal64 Kirjutas: ...IGAL veesõidukil säilub ka täielik inimese füüsilise jõu pealt juhtimisvõimekus.
...

Sa oled linkimises kõva käsi - ole hää ja näita, kuidas sihukesi pisemaid (näiteks Tallinki praame) laevu käsitsi tüüritakse? Siis ilma masina abistava jõuta?

Veendumus inimese juhivõimetesse on teil kõva.Cool Miks ma siis näen nende ülijuhtide tekitet piruetijärgseid väljasõidujälgi sirgetel teedel ja kuulen selge suvepäeva hommikul järjekordsest teelt väljasõidust?

Kuigi õige on väide, et tehnika töökindlus on alati vaid "üheksad".
Vasta
#77
(24-09-2014, 12:06 PM)PlyVal64 Kirjutas: Vaata Tom, sellist möla suudavad ajada need, kes ei ole elu sees Loodusega võidelnud mistahes liikumisvahendit juhtides kustahes oludes ja ilma punktis.

Big Grin Big Grin Big Grin Tase (taaskord)! Number 1 Loodusega võitleja pani kõik ülejäänud lolli (ja LOOMULIKULT ilma igasuguste kogemusteta (!)) pööbli taas paika. Big Grin

Õnneks sellised postitused aga ei mõjuta tehnika arengut (ega ka minu seisukohta) ning endiselt – tulevik näitab ise, millised sõidukid meie teedel sõitma hakkavad ja kui kõva JUHT see inimene ikkagi on.
Vasta
#78
(24-09-2014, 13:30 PM)v6sa Kirjutas:
(24-09-2014, 12:06 PM)PlyVal64 Kirjutas: ...IGAL veesõidukil säilub ka täielik inimese füüsilise jõu pealt juhtimisvõimekus.
...

Sa oled linkimises kõva käsi - ole hää ja näita, kuidas sihukesi pisemaid (näiteks Tallinki praame) laevu käsitsi tüüritakse? Siis ilma masina abistava jõuta?

http://epl.delfi.ee/news/eesti/asjatundj...d=51183093

[/quote]

Nimelt juhitakse Silja Europa sarnaseid laevu elektro-hüdrauliliste süsteemide abil, mis on viimse detailini dubleeritud ja ühe komponendi rike ei vii kunagi tervet roolisüsteemi rivist välja. Seega peab Punabi arvates midagi kapitaalselt rikkis olema.

„Mingitel põhjustel võis näiteks hüdraulikasüsteemist õli välja voolata. Teine võimalus – elektrivarustus kadus, aga seda ilmselt ei juhtunud, sest muidu oleks ka laev pime olnud. Võib olla tegemist ka roolilaba endaga, mis mingil põhjusel oli kinni kiilunud,” pakkus Punab võimalikke seletusi juhtunule.

Kui roolisüsteem rikki läheb, saab laeva küll pöörata ka käsitsi, aga see on nii suure laeva puhul võimalik vaid väga aeglasel käigul, sest laba ühest asendist teise viimine võib võtta minuteid. [quote]
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#79
http://forte.delfi.ee/news/teadus/suurte...d=69810739

"SINTEF juhib siiski tähelepanu asjaolule, et isegi kui robotlaevad tulevikus kasutusele võetakse, ei hakka nood seilama ühe sadamakai juurest teiseni, kuna juhtimise automatiseerimine ei lahenda kõiki probleeme. Ulgumerel võimaldab robotjuhtimine küll raha säästa, kuid laeva sadamassetoomiseks on siiski tarvis inimesest tüürimeest, sest antud ülesannet tõhusalt täitev robotlahendus kujuneks tõenäoliselt liiga kalliks. "

Raha ja aega on vaja.
Vasta
#80
(24-09-2014, 13:30 PM)v6sa Kirjutas: Sa oled linkimises kõva käsi - ole hää ja näita, kuidas sihukesi pisemaid (näiteks Tallinki praame) laevu käsitsi tüüritakse? Siis ilma masina abistava jõuta?

Väga lihtsalt: selleks on käsitsi aetavad hüdropumbad. Kui katlad ja ka abimasinad jäävad vait ehk on totaalne blackout, siis ei ole enam midagi teha - selleks on päästevahendid! Sama on mistahes sõiduvahendiga:k ui juba mootor läinud, pole sittagi teha. Aga kui kustub ära elektroonika, võetakse välja paberkaardid, piiritusega magnetkompassid, binoklid jne ning sõidetakse ikkagi edasi. Minnakse täielikule käsijuhtimisele, ei mingeid radareid, AISe, elektronkaarte, raadiosidet (mobiil taskus jääb, kui olla levis, jääb ja Inmarsat igal pool!) ja sõidetakse. Kusjuures ma pole kindel, kas osade või kõikidell pole "roolide" keeramiseks eraldi avarii-hüdrogenekaid, nagu on näiteks VOR-reisseritel kiilu kallutamiseks. Selleks et miski pahasti läheks ei pea kerresse auku sõitma ja masinaruum vett täis olema. Käsijuhtimine tähendab neil seda, et juhtimisside silla ja masina/rumpliruumi vahel on katki.
Ka mul/meil on olnud blackout juhtum: öösel kottpimedas elus esimest korda Gibraltarile sisse sõites otse kaitsemuulide taga "auku" otsides oligi täielik elektrikatkestus aga masin jääb ka siis käima - meremasinad on üldjuhul nii loodud! "Näritud Õun" Navionicsiga käima ja ilma igasuguse elektrita jahis tulime sisse. JA on korda-paar võõraste svetes masinad är asurnud ja siis on jälle purjed mootoriks. Ning on ka füüsiliselt rooliratas, jällegi öösel kottpimedas!, pihku jäänud ning avariipinn koos autopiloodiga mõne aja hädast välja aidanud jne.

Täiesti ise sõitvad autod, kus polegi rooli-pedaale-joistikke ega juhi kohta - mai äss! Jah, isegi täna suudavad paremad autod täitsa edukalt teatud aja ise sõita, selleks on neil kõiksugused lahedad gizmod peal: keeravad rooli, vaatavad kaameratega, tunnetavad radariga kauguseid, lisavad/vähendavad gaasi, vajutavad jõulisemalt pidureid jne aga neil kõigil on üks omadus: sellest enamuse saab välja lülitada või seda mitte kasutada ja sõita inimjuhtimisel. Sellise isesõitmisega olen ma igati nõus ja see areneb veel raudselt tohutult edasi. Aga see ongi elektroonika, mis abistab ja ohutustab Iniemse tegevust aga ei hakka mitte kunagi seda välistama!
Ma olen ka täiesti täisautomaatsete riistapuudega sõitnud, kohe tuleb meelde Charles De Gaulle'i lennujaam ja sealsed maa-alused kokkuveo tramm-vagunid. Seal pole ühtegi juhti vagunis füüsiliselt aga "juhitakse", peamiselt kontrollitakse, neid aga mingist ruumist läbi ekraanide ja andurite INIMESTE poolt!

(24-09-2014, 19:50 PM)ivo86 Kirjutas: "SINTEF juhib siiski tähelepanu asjaolule, et isegi kui robotlaevad tulevikus kasutusele võetakse, ei hakka nood seilama ühe sadamakai juurest teiseni, kuna juhtimise automatiseerimine ei lahenda kõiki probleeme. Ulgumerel võimaldab robotjuhtimine küll raha säästa, kuid laeva sadamassetoomiseks on siiski tarvis inimesest tüürimeest, sest antud ülesannet tõhusalt täitev robotlahendus kujuneks tõenäoliselt liiga kalliks. "

Raha ja aega on vaja.

Aja ja rahaga pole mitte midagi peale hakata!!! Kes Teist üldse on näinud lähemalt või suudab ette kujutada füüsiliselt selliste laevade suurust??? Neil pole isegi thrustereid manööverdamiseks, nagu on nendelsinastel Tallinki trammidel, sest sel pole mõtet - sadamas käib kõik ainult pukseritega!!! Ja kui on pisut valjemat halvast suunast tuult, käivad ka trammid Vanasadamas kai ääres pukseritega.





Praeguseks on veel oluliselt suuremad kondilaevad juba olemas, üks viimaseid, juunis läks sõitu, Matz Maersk, 18000 TEU ja mõõtkava 400X60 meetritCool Ning see pole veel suuruse piir, tehakse/projekteeritakse juba veel kollimaid ujuvsaari!
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne