Franz-Ferdinand-Sõjavõitja
#1

Õhtujutu aeg!
Elas kord mees, kes tahtis omale traktorit ehitada. Niisiis kogus ta hulga materjali ning varuosi ning hakkas pihta. Saagis ja puuris, keevitas ning viilis. Kohe ikka päris pikka aega ehitas. Ja kui lõpuks valmis sai, siis oli kohe nagu päris traktor. Tuled ja viled ja soe kabiin. Tegi tööd ja puha.
Siis tuli aga aeg, kus traktori ehitanud mees pidi ära minema. Me ei tea, kas see on selline koht, kust saab enam tagasi tulla, aga traktor jäi maha. Seisis aastaid ja aastaid metsaall, kuni jõudis ka traktoril kätte aeg ära minna. Sinna, kust traktorid enam tagasi ei tule. Õnneks juhtusid seda nägema möödalennanud linnukesed, kes siis kiiresti-kiiresti lendasid tehnikahuviliste inimeste juurde ning sosistasid neile kõrva, et vot selline lugu jne.
Ja nii juhtuski, et metallikokkuostu asemel sattus see uunikum hoopis siia meie hoovi peale. Näeb küll selline vana ja väsinud välja, kuid on tegelikult väga korralikult ehitatud. Kabiin on näiteks metallsõrestik, väljast plekk, seest vineer. Üht-teist tuleb ehitada ja sättida. Kütusetorustik on läbi, karbussi ning gaasipedaali ei ühenda midagi jne. Kui sõiduproovid tehtud, siis selgub, et kas ta ka reaalselt tööd suudab teha või saadame Järva-Jaani.

Kas keegi tunneb ära, mis armatuuri on kasutatud. Alguses kahtlustasime, et kabiin on mingi vana teehöövli vms oma, aga vist on siiski isetehtud. Mootor M412, sealt rihmadega mingile tundmatule käigukastile. Tagasild lõigatud Gas66. Vist.

[Pilt: franz1.jpg]

[Pilt: franz5.jpg]

[Pilt: franz3.jpg]

[Pilt: franz4.jpg]

[Pilt: franz2.jpg]

[Pilt: franz6.jpg]
Vasta
#2

Kas sul oleks võimalik panna tagasillast ka pilte?
Vasta
#3

Selliseid masinaid vaadates on hea tunne kohe kahe asja pärast:

Esiteks on rõõm selle üle, et meite kandis ikkagi leidub meistrimehi, kelle jaoks on tähtis see, töö saab korralikult tehtud ning et lõpuks on ka silmale ilus vaadata. Ehk siis osavad käed ja hea maitse ühes komplektis.

Teisalt on mul rõõm selle üle, et selline masin jäi Hiinas pesukaussideks ümber töötlemata ja säilib kui omapärane killuke kodumaisest tehnikaajaloost.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4

Suurem sodi ja hiirepesad said välja puhutud. Ehitasin valmis uue gaasihoovastiku- säilinud jäänuste järgi oli näha, et oli olnud karbussilt raamikülge varrastega ning siis trossiga pedaali alla. Veider süsteem, aga ehitasin siiski samasuguse- las jääb lahendus nagu algselt oli. Alustasin kütusevoolikute väljavahetamist. Karbuss kontrollitud- vajab vaid uut tihendit. Kummitöökojast jõudis tagasi tagaratas ning sinna minekut ootab omakorda üks esiratas.
Mootoriga on selline huvitav lugu, et see on küll Mosse mootor, kuid mitte Mosse pealt. Radikas, mootor, sidurikoda ning otsa laagripukk kinnituvad kõik oma raamipeale, (mis siis omakorda istub traktoriraami peal) ning on tõenäoliselt olnud osa mingist järelveetavast seadmest- veepump, generaator või midagi sellist. Tõenäoliselt on siin selle järelveetava seadme osasid veelgi kasutatud.
[Pilt: franz8.jpg]

Tagasillaks on siiski Gaz51. Käigukast Zil130-lt. Tähis: '130 170171 D3'
[Pilt: franz7.jpg]
Vasta
#5

Ilus postapokalüptilise tegumoega agraartehnika! Ehk on (deforseeritud) UZAM-412 katel pärit paadilt Amur?
Vasta
#6

Kas äkki terve ninaosa ei võiks sellelt järelveetavalt pärit olla?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne