Projekt "Afterburner" + puukuivati
#81
Pigi tekkimine sõltub ka kasutatavatest puudest või kütusest, nende kuivusastmest ja põlemisrezhiimist. Näiteks kask tekitab toreda pigikihi ja vaigune männipoiss ka, meenutusi kunagisest vallatusest vineerijäätmete põletamisel ei hakka lisamagi. Pigivastased seevastu oleksid head kuivad kuusepuud ja lepapoisid. Näiteks kui kütame pelletiga, siis on paari päeva pärast katlaseinad klaasjad, sest enamuses vist männipuitu kasutatud, või jumal teab mida. Ei siis muud, kui korraliku kuusehakkega peale ja varsti on kupatus puhtaks põlenud. Eks ta ole omast isiklikust kogemusest tekkinud teadmine ja kui kellelgi kuidagi teistmoodi on juhtunud, siis vaidlema ei hakka, eks see kõik sõltu asjaoludest.

Kuna jutt käändus kütuste peale, siis kasutaks juhust ja paneks üles lehes kohatud kuulutuse teksti, millega esmalt meenub muidugist legendaarne Evelin Int-Lambot-Ilves ja tema käsitöö võileivad. Kaheksa eurot viilakas. Welkommen to estlanden.

Hea hinnaga müüa öko-küttepuid. Puud on langetatud külmal talvel, mil puud puhkavad ja nende niiskustase on minimaalseim. Metsatukka pole lastud harvesteri märatsema, küttepuud on tehtud hooldusraie raames, sääste nii noori puuhakatisi kui ka tagades kitsede, jäneste, tihaste, kährikute ja põdra kdurahu. Iga lepa-, toominga- ja saarehalg on iseloomuga, kuna on saetud ja lõhutud käsitsi ning on saadaval 40-55 cm pikkusena. Halud on nautinud päikest ja tuuli ning nüüd aasta kuivanuna ootavad kohtumist ahjudega, et tuua loodussõpradele kodusoojust. Maksumus on 45 eurot riidaruumi eest koos transpordiga Tallinnas või selle lähiümbruses.
Vasta
#82
Absoluutselt iga puuga saab korstna ja katla pigist umbe kütta.min mis katlast väljuda võiks on 150C ja oleneb ka korstna pikkusest.1 m kivikorstent jahutab suitsu 10 c ja metall korsten mis on isoleeritud 5 c.väga sageli on pigi põhjustaja nõrk tõmme,niiske puu,vinnutamine jne.
Pigi tekib sellest kui külm suits jõuab külma korstnasse mis lisaks ka tahmane,külm suits külmas torus hakkab higistama ja tekibki pigi.pigi on vee ja tahma kompott.
Vasta
#83
Basiliol nüüd ka kaasaegsem katel nurrumas
http://www.cerbos.ee/et/katlad-keskkutte...40-sx.html
 ja suitsutemperatuur hoopis teine:
   
Pildistamise hetkel käib äge põlemine, muidu temp kõigub 180 ja 220 vahel.
Katla temperatuur võiks kõrgem olla, aga hetkel ei olnud piisavalt "kõvendit" et uut termostaati osta ega aega paigaldada, sest külmad ilmad pressisid peale. Ka ei ole ma julgenud veel punkrit täis panna. Katsetan ja õpin vähehaaval. Kuna kütan peamiselt puitbriketiga, siis vajub hõõguv mass liigsel täitmisel düüsi ette. No nii mind hariti. Keskele mõned kuivad halud ja äärde briketi-poiss.
Üks mure siiski on - tihendid kipuvad katla külge kinni jääma kui luuki avad. Eile määrisin avade servi grafiitmäärdega, mis tegi olukorra paremaks, aga hommikul piiludes oli alumisel luugil ikka tihend ahju küljes kinni. Kas on soovitusi või on see lastehaigus ja läheb ise üle? Kütmisi hetkel olnud vaid 2, seega istun veel näpp suus ja studeerin.
Soojusvaheti kavatsen suitsutorule siiski peale ehitada, sest 20-30 kraadi peaks kannatama sealt ära võtta. Kuna temperatuuri mõõdab elektroonika, siis võin ka sellega vajadusel ventikat juhtida, et toru liigsel jahenemisel vent seisma panna. Viitsimise korral saab lausa vendi pöördeid sujuvalt muutma panna jne. Puukuivati jaoks on sooja lufti ikka väga tarvis.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#84
Selle katla kasutegur on tootja andmetel 81-90 protsenti.
Vana malli Viadrusel selle sama lehe andmetel 75, söega isegi kuni 80 protsenti.
Kas neid andmeid saab usaldada ,sest mul oleks vaja primitiivsemat katelt ?
Vasta
#85
(29-11-2016, 10:57 AM)raulex Kirjutas: Selle katla kasutegur on tootja andmetel 81-90 protsenti.
Vana malli Viadrusel selle sama lehe andmetel 75, söega isegi kuni 80 protsenti.
Kas neid andmeid saab usaldada ,sest mul oleks vaja primitiivsemat katelt ?
Kui sa päris primitiivset katelt tahad, siis mul on kaks NL aegset malmkatelt üle, üks kahe ja teine seitsme ribiga. Hinnaks malmi hind, ise vaatad kuidas keldrist kätte saad.  Smile
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#86
Ületasin viimaks laiskuse ja katsun mõne pildi abil kajastada oma uut soojusvahetit. Ehk saab keegi inspiratsiooni. Seoses katlavahetusega tuli panna ka uus suitsutoru ja leidsin, et sinna on kõige lihtsam soojusvaheti teha poes müüdavatest vent. juppidest. 
Suitsutoru on 150mm ja vent toru 200mm, mille otsad sulgesin korkidega, kuhu lõikasin tikksaega 150mm avad. Õhu sisendi-väljundi jaoks ostsin valmis sadulad ja lõikasin samuti tikksaega augud. Sadulad neetisin külge ja panin kuumakindlat siili-kärssa vahele. Otsakorkide ja suitsutoru vahe tihendasin summutiparanduseks mõeldud möksiga, mis reklaami järgi kannatab 1000*C. Tegelikkuses ei tõuse temperatuur uue katlaga üle 300*C.
                       
Mõned kommentaarid:
Olude sunnil on soojusvaheti pikkus 50 cm, millest jääb väheks. Abiks on, aga võimalusel tasub teha vähemalt meetrine.
Korstnasse mineva suitsu temperatuuri see soojusvaheti oluliselt ei mõjutanud. Üldse paistab sellega olevat nii, et mida madalam temperatuur, seda vähem soojusvaheti kaudu ära õnnestub võtta, nii et mingil määral isestabiliseeruv süsteem. Seega ei tasu karta liigset temperatuurilangu. Siis peab soojusvaheti ikka väga jõhker olema, et korsten külmast suitsust lagunema hakkaks. Mul on intensiivsel põlemisel temp ikka 220-300*C ja alla 200*C vajumisel on aeg peale visata. Korstna tervisele vajalik miinimum 160-170*C on seega tagatud ja tõmme on vaata et liiga kõva. Küttekulu on vana katlaga võrreldes no mitte päris 2x, aga tubli kolmandik väiksem.
Ventilatsioonitoru otsakorke ostes tasub tähelepanu pöörata materjalile. Ehituspoodides müüakse Lätis konservikarbi plekist tehtud kahest osast koosnevaid plönne, mida ei soovitaks. Korralikum versioon on paksust plekist ühes tükis välja stantsitud. Vahet teha on lihtne, esimene põnnab juba näpu vahel mudides.
Puhastan soojusvaheti sees olevat suitsutoru 2x kuus. Kogunenud tuhakiht on väga õhuke ja muidu poleks vaja nühkida, aga soojusvaheti efektiivseks tööks on see vajalik. Seepärast ostsin põlve, kus on puhastusluuk sees.
Soojustuseks on ümber pandud ventilatsioonitoru soojustusvill koos fooliumiga. Selle kuumataluvus on täiesti piisav. Kahjuks ei müüda seda väiksemas koguses kui 18m2, hinnaga ca 40 EUR, aga kui juba asjaks läheb, siis on seda ka mujale tarvis.
Veel puude kuivatamisest. Tavaline põrandaventilaator 24/7 kuivas ruumis puuvirnale peale puhudes võib teha imet. Praegu on välja kujunenud rütm - õuest toodud puud 3 ööpäeva ventika ees + veel 3 ööpäeva kuivatis ja käravad juba küll.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#87
Jälle katlateemasse. Tegin täna selle vea, et ostsin suitsutorusse sissetorgatava termomeetri ära torujyrist. Vajalik oli 6mm augu puurimine suitsutorusse ning tuli alla. Teadmatus oli õnnistus ja samas sai sekundiga selgeks miks niipalju puid kulub katlaga küttes kui talv selline pehme nagu ta on. Plt räägib rohkem kui 1000 sõna. Loomulikult ei ole soojusvaheti paigaldus kaugemale jõudnud ideetasandist kuna koguaeg on 100 muud asja teha. Igatahes on nüüd asi nii, et kui ma nn avatud luugiga kütan, siis on näha mis korstnasse jookseb. Seega oleks vaja kätte saada ligi 200 kraadi. Mismoodi seda teha kui suitsutoru pikkus on enavähem pool meetrit ainult? Neid numbreid nähes lasin katla alumise luugi koomale, ja jäi sinna 250 peale nüüd temperatuur püsima, aga juba visuaalselt on näha, et see päris õige põlemine ei ole ja aega hakkab veel rohkem kuluma paagi kütmiseks kui enne. Huvipärast küsin veel, et kas on olemas mingit arvutusvõimalust selle kohta, et teada saada kui palju puid ma sõna otseses mõttes korstnasse olen talvega lasknud. Ütleme, et hetkel on temperatuur teada mis korstnasse on kogu talve läinud (300-350 keskmine vast siis mingi 325) ning puid on kulunud ütleme 20 ruumi. Korstna kõrgust arvestades võiks tegelik suitsugaasi temperatuur olla 150 kraadi. Ehk siis kui see 150-200 kraadi suitsugaasidest kätte saada, siis mis see küttepuudesse arvutades oleks. Rohkem lähteandmeid ei oskaks anda.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#88
Pakun välja talupojamõistuse pinnalt, soojusenergeetikat mitteõppinuna, et kui kolde u 1000st kraadist läheb üle 300 korstnasse, siis on kasutegur kusagil 60+ protsenti?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#89
(22-03-2017, 01:01 AM)Marko Kirjutas: Pakun välja talupojamõistuse pinnalt, soojusenergeetikat mitteõppinuna, et kui kolde u 1000st kraadist läheb üle 300 korstnasse, siis on kasutegur kusagil 60+ protsenti?

puuse paned,katla koldes ilmselt ei saa eales 1000 kätte,veesärk jahutab piisavalt maha.
naaberkülast kopi paste
Kasutegur on kindlasti tähtis näitaja. Selle leidmiseks tuleb hoolikalt lugeda ES EN 15544. Tuleb mõõta suitsugaaside temperatuuri koldest väljumisel lõõri ja samuti mõõta suitsugaaside temperatuuri peale siibrit või siis siibri kohal. Asi on mõnevõrra lihtsam: standard ütleb, et koldest väljuvad suitsugaasid tuleb ahjul võtta keskmiselt 550 kraadi. Nüüd jääb üle fikseerida suitsugaaside temperatuur siibri kohal (taga). Peame teadma ahjust väljuvate suitsugaaside keskmist temperatuuri aga mitte minimaalset temperatuuri. Seega tuleks ahju kütmise käigus fikseerida väljuvate suitsugaaside temperatuur iga 10 minuti järel. Saadud temperatuurid liita ja jagada mõõtmise kordade arvuga. Mida tihedamalt tulemusi fikseerime seda täpsem on keskmine suitsugaaside temperatuur, mis väljusid korstnasse (viimalõõri). Olgu väljuvate gaaside keskmine temperatuur 150 kraadi. Ahju" salvestati" 550 - 150 = 400 kraadi. Kasutegur 400 : 550 = 0,727 ehk kasutegur on 0,727 x 100 = 72,7 %

algallikas http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.ph...c9#p334469
Vasta
#90
(22-03-2017, 00:06 AM)Provoker23 Kirjutas: Jälle katlateemasse. Tegin täna selle vea, et ostsin suitsutorusse sissetorgatava termomeetri ära torujyrist. Vajalik oli 6mm augu puurimine suitsutorusse ning tuli alla. Teadmatus oli õnnistus ja samas sai sekundiga selgeks miks niipalju puid kulub katlaga küttes kui talv selline pehme nagu ta on. Plt räägib rohkem kui 1000 sõna. Loomulikult ei ole soojusvaheti paigaldus kaugemale jõudnud ideetasandist kuna koguaeg on 100 muud asja teha. Igatahes on nüüd asi nii, et kui ma nn avatud luugiga kütan, siis on näha mis korstnasse jookseb. Seega oleks vaja kätte saada ligi 200 kraadi. Mismoodi seda teha kui suitsutoru pikkus on enavähem pool meetrit ainult? Neid numbreid nähes lasin katla alumise luugi koomale, ja jäi sinna 250 peale nüüd temperatuur püsima, aga juba visuaalselt on näha, et see päris õige põlemine ei ole ja aega hakkab veel rohkem kuluma paagi kütmiseks kui enne. Huvipärast küsin veel, et kas on olemas mingit arvutusvõimalust selle kohta, et teada saada kui palju puid ma sõna otseses mõttes korstnasse olen talvega lasknud. Ütleme, et hetkel on temperatuur teada mis korstnasse on kogu talve läinud (300-350 keskmine vast siis mingi 325) ning puid on kulunud ütleme 20 ruumi. Korstna kõrgust arvestades võiks tegelik suitsugaasi temperatuur olla 150 kraadi. Ehk siis kui see 150-200 kraadi suitsugaasidest kätte saada, siis mis see küttepuudesse arvutades oleks. Rohkem lähteandmeid ei oskaks anda.

mis katlaga tegu?haret äkki?sellel kah sellised karmid numbrid.see http://www.akromex.com/eshop/et/soojusva...aheti.html pidi ca 50 C jahutama suitsu 0,5 m kohta.
Vasta
#91
viadrus u22/7
Vasta
#92
Tsitaat:kasutegur on 0,727 x 100 = 72,7 %
Mitte ei usu! Kas ahi saab olla suurema kasuteguriga kui tänapäeva "peenhäälestatud" üliökonoomsed autod?
No õige pisut on veel "peenhäälestada" ja saamegi kasuteguriks 120% ahjul. Siis toodab ahi iga nelja põletatud halu kohta viis uut halgu. Et päris tõsine perpetum mobile.
Miks auruvedurid kadusid? Sest küttekoldes põletatud kütuse kasutegur on üpris madal, veduritel 6-7%, parimatel veidi kõrgem aga kindlasti mitte 70% ligigi. Ja nüüd kodus 72%, fantastika. Selle asemel hakkan tulnukaid uskuma, neid vähemalt ei mõõdeta %-ga.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#93
veduril läks liikumiseks 6-7% ehk liikurmasina kasutegur siis ülejäänud on kasutu soojus. Ahjul on soojus just see kasulik asi.
Vasta
#94
1-10% olid need vedurid millel aur lasti otse õue ja kasutati madalamat auru tempi.
 10-20% olid need mille katlad käisid nn superkuumaauruga ja õue lasti minimaalelt auru.
Tänapäeva turbiinelektrijaamadel on kasutegur seal 50% ligi.
Normaalne toaahi on 70% ümber. Sellel ei toimu ühtegi mehaanilist muutust ega ülekannet kus tekiksid lisa kaod ja kui lõõristik suudab 800C* kolde tembi jahutada 150 peale, siis ongi kasutegur juba sealmaal.

Auruvedurite kadumise põhjus oli peamiselt odavam diisel, keeruline hooldus ja tahm.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#95
(22-03-2017, 18:46 PM)aavu Kirjutas: Mitte ei usu! Kas ahi saab olla suurema kasuteguriga kui tänapäeva "peenhäälestatud" üliökonoomsed autod?

...

Saab küll, kuna sisepõlemismootori kasutegurit rehkendatakse kasuliku tööna liikumise, mitte soojuse järgi. Nagu eelkirjutaja juba selgitas, on ahju puhul rehnung tunduvalt parem.

Kui automootori soojuse saaks ka kuidagi ära tarvitada, tõuseks kasutegur kõvastiSmile Salongi küte talvel palju ei avita...
Vasta
#96
Tere. Kuidas uued katlad ja süsteemid toimivad sel hooajal?

Leidsin netiavarustest huvitava video ning loodetavasti oskab keegi selgitada kustkohast nüüd sel süsteemil suitsugaasid jooksevad ning milleks lisaventikas viadrusel on paigaldatud? Testi tulemused iseenesest ei ole pahad. 20kg puiduga 40 kraadi 1300l akupaaki temperatuuri juurde. Mul hetkel läheb üks aiakärutäis päevas, et saada 30-40 kraadi 1900l paaki temperatuuri juurde. Külma pole veel olnud aga kuuarvestus riidamõõtmisega näitas et ~2 ruumi läheb kuus ilma suurte miinuskraadideta.
 Video ise siin: 

Vasta
#97
mulle tundub,et katla peale tehtud soojusvaheti kustsuits käib läbi nii ümber väliskesta kui ka seest torudest läbi ja seetõttu jahutab suitsu korralikult maha.biopõleti teemas mul sama asjandus katla taga,aga pisut teisiti.mul jookseb suits torudest ainult ja välispind soendab tuba hetkel,võiks muidugi isoleerida ka.pakun,et too ventikas puhub sekundaarõhku kuhugi koldesse,et kogu puugaasi majandus ära põletada.mul vahel liiga kiire ettevedu katlasse ja kui alumise ukse avad,et kontrollida põlemist siis ukse vahelt läheb värske õhk koldesse ja silme all hakkab puugaas põlema sinaka leegiga.atomostel ju ka puhutakse koldesse õhku.kui panid tähele siis katel nats ümber tehtud ja ribide vahel kivid või tühmikud.

kunagi kui haret katla mõttetu junniga kütsin siis oli niisamuti katla peale plaan soojusvaheti ehitada pikali nagu videos,aga mõtteks jäigi,praegu läheb korstnasse 180 max ja igati rahul tulemusega.kütan päevas natuke kalvise katelpliiti ja siis ca alla 7-10 kg haket ööpäevas,et soe vesi saada ja vannitoa põrand soe oleks.
Vasta
#98
mul 1100 akupaak ja õhtul kütma asudes on ülemine 40 ja keskmine 20,kütan seni kui keskmine jõuab 50-60 peale,sellest piisab ja katla kütmine 45-60 min.pliital vast tund kuni 1,5 tuli all tavaliselt ja ülejäänu kõrvetab katel.katlas korralik tuli all nagu sepal ääsil ja alla 70 katla temp ei lange ja mingit ladomati ega termostaati vahel pole(keeb kohe kui panna vahele).
Vasta
#99
Vatasin tegelase teisi videosi ka ning tundub, et asi on ikka n ii põhjalikult ette võetud, et ei ole enam tavaline universaalkatel vaid puugaasi katel. 















Vasta
(10-12-2017, 17:14 PM)Provoker23 Kirjutas: Külma pole veel olnud aga kuuarvestus riidamõõtmisega näitas et ~2 ruumi läheb kuus ilma suurte miinuskraadideta.


mul diplomeerimatta vanemspetsialistist abikaasa palus küsida selle jutu peale,et uhad külma vett katla ja akupaagi vahet?mul kah alul oli termolüliti 70 peal ja kütet kulus 3X rohkem kui praegu,praegu lüliti 80 peal ja naine keerab paika ja seda püha nuppu keegi näppida ei tohi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne