02-10-2014, 13:22 PM
Ma ei eeldagi, et nüüd alumisel otsal meeletu vääne oleks, eriti kahe Weberiga koostöös - aga päris selline tulemus, mis alla nimetet pöördeid kuidagiviisi aevastades ja lärtsudes ning tundega gaasipedaali otsas elades elama võimeline on, pole ka eesmärgiks.
Kui keegi neist teadjameestest oskab pajatada, mis kone oli reaalselt vahel näiteks Ascona i2000-l (internet on siinkohal kahjuks suhteliselt kitsi), siis oleks abi ka sellest. Minu teada kasutati tol veel vana 8 klapilise kaanega kaheliitrist CIHi, mille juures Irmsher oli suhteliselt leebete modifikatsioonidega piirdunud. Kõige reaalsem oleks midagi sinnakanti tulemust saavutada.
Eks kõik CIHi ehitajad muidugi unistavad legendaarsest Cosworthi sugemetega 16-klapisest, aga vähemalt meie tingimustes ma peaks seda pigem ulmeprojektiks, kui reaalselt saavutatavaks tulemiks. Kahjuks nii mitmedki iseehitajad on selle Ascona 400-l ja Manta 400-l kasutatud mootori puhul läinud legendide õnge ning usuvad, et mootori sisu ikkagi veel Opeli tehasetükke evis ning ainult ülemisel otsal oli Cosworthi käsi mängus. Nii palju kui põhjalik taustauuring paljastas, oli ainsa seeriatoodanguna käibel 2.3 diisli algupäraga ulatuslikult muudetud plokk, kogu väntmehhanism pärines samuti Cosworthilt ning oli sisuliselt rätsepatöö. Internetis kajastatud koopiad, mis kasutavad enamasti 2.4 või 2.3 diisli väntvõlli, 2.0 plokki ning 2.4 kolbe-kepse kipuvad tänu sellele olema üsnagi plahvatusohtliku alumise otsaga ning küsitava töökindlusega sihtotstarbelisel kasutamisel. Ja isegi Ameerika viljastavates tingimustes ehitades (loe: mõistliku hinnaga sisse ostetavad teenused) on sellise mootori ehitamise hind ca. 7000-8000 dollarit. Meie tingimustes ilmselt vähemalt sama palju Eurodes.
Kui keegi neist teadjameestest oskab pajatada, mis kone oli reaalselt vahel näiteks Ascona i2000-l (internet on siinkohal kahjuks suhteliselt kitsi), siis oleks abi ka sellest. Minu teada kasutati tol veel vana 8 klapilise kaanega kaheliitrist CIHi, mille juures Irmsher oli suhteliselt leebete modifikatsioonidega piirdunud. Kõige reaalsem oleks midagi sinnakanti tulemust saavutada.
Eks kõik CIHi ehitajad muidugi unistavad legendaarsest Cosworthi sugemetega 16-klapisest, aga vähemalt meie tingimustes ma peaks seda pigem ulmeprojektiks, kui reaalselt saavutatavaks tulemiks. Kahjuks nii mitmedki iseehitajad on selle Ascona 400-l ja Manta 400-l kasutatud mootori puhul läinud legendide õnge ning usuvad, et mootori sisu ikkagi veel Opeli tehasetükke evis ning ainult ülemisel otsal oli Cosworthi käsi mängus. Nii palju kui põhjalik taustauuring paljastas, oli ainsa seeriatoodanguna käibel 2.3 diisli algupäraga ulatuslikult muudetud plokk, kogu väntmehhanism pärines samuti Cosworthilt ning oli sisuliselt rätsepatöö. Internetis kajastatud koopiad, mis kasutavad enamasti 2.4 või 2.3 diisli väntvõlli, 2.0 plokki ning 2.4 kolbe-kepse kipuvad tänu sellele olema üsnagi plahvatusohtliku alumise otsaga ning küsitava töökindlusega sihtotstarbelisel kasutamisel. Ja isegi Ameerika viljastavates tingimustes ehitades (loe: mõistliku hinnaga sisse ostetavad teenused) on sellise mootori ehitamise hind ca. 7000-8000 dollarit. Meie tingimustes ilmselt vähemalt sama palju Eurodes.