Projekt "Storm" metsakohinalt
#1

Sissejuhatuseks
Eestis tegeldakse väga paljude spordialadega, mis vajavad võistlusvahendite kohandamist ja ümberehitust. Üheks selliseks on elektriratastooli saalihoki. Kes soovib rohkem teada, siis üks link ja natuke liikuvat pilti.

Tegemist on tavasõiduki ümberehitamisega spordi tarbeks. Tehasetoode näeb välja selline
   
Pilt ise on pärit sealt. Olgu öeldud, algsest asjast jääb alles suhteliselt vähe: raam (H-tähe kujuline) mootorid-veorattad, mõttelinei osa akusid hoidvast raamist ja midagi istme alusraamist. Elektroonikat ei torgi, selleks on teised oskajad.
   
Keskne raam, valmistatud alumiiniumprofiilist.
   
Kõik muud osad kinnituvad H-kujulise raami külge, selleks on raami sisse pressitud mutrid keermega M8
   

järgneb

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#2

Pealkirjast, see on tuletatud riista margist - Storm-2.
Ümberehituse käigus saab masin tasakaalustatud, raskuskese madalamale ja võimalikult veorataste kohale, see tagab parema haardumise põrandaga ja annab parema manööverdusvõime. Esiosa peab jagama mängija jalgade kaitse ja sõltuvalt mängijast kandma kohati kogu tema raskust, sinna kinnituvad ka tugirattad. Juhtrattad puuduvad, keeramine toimub ühe mootori pidurdamise ja teise kiirendamisega, võimalik on ka mootorite vastas suunaline liikumine. Manööverdamise parendamiseks saavad veorattad kalde.

Algas töö uutest mootorikinnitustest. Algselt oli kasutatud ka suht tuima vedrustust.
   
Siin mootor-reduktor koos õõtshoova ja amordi kinnitusega.
   
Siin ilma lisadeta.
   
Selline sai uus tükk, mis ühendab raami ja mootori, kummalegi poolele eraldi, peegelpildis.
   
Siit näeb ,mis ja kuhu käib.

järgneb

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#3

Varasemad toolid olen teinud konkreetse kasutaja mõõtusid ja soove arvestades. Viimased enam-vähem enda järgi ja varasemate kogemuste põhjal, ühe puhul proovisin arvestada ka kasutaja harjumusi ja mängustiili.
Kui veorattad paigas, saab hakata edasi aretama. Oluline tingimus põhi peab jääma kõrgusele 100+mm. Järmisena sai tehtud valmis ports tugirataste kahvleid ja käändtelgi. Ratasteks sobivad rulluisu rattad, proovinud ka igasuguseid tugevamat sorti mööblirattaid, ei kesta eriti kaua või hakkavad lihtsalt logisema.

   
Väike võrdlus ka, minu leiutis ja originaal.

Originaali käändtelg asub H-raami esiotstes - kollasest metallist puksid, enamasti täiesti p%#¤&s. Teen laagrite peale, tuleb odavam ja reageerib kiiremini. Käändteljed sean ka enam vähem horisontaalseks, sest nii esimesed, kui tagumised on suhteliselt põranda lähedal, et vältida kiirendamisel pidurdamisel kõikumist.

   
Esimesed kinnituvad raamile poltidega.

   
See jupp läheb esimeste rataste vahel, lisab natuke jäikust ja võimaldab jalatuge kinnitada.

Edasi läheb juba keerulisemaks. Esimesel raamil on suhteliselt palju kõverusi ja käänakuid, samas peab olema ka piisavalt palju tugevust, kokkupõrkeid tuleb ikka ette. Olen laisk ja ei viitsi torude väänamisega vaeva näha, pealegi üritan kasutada õhukese seinaga torusid. Sellevõrra tuleb rohkem lõikamist ja keevitamist, aga saab osadest koostada sobiva asjanduse.

   
Selline siis, kinnitub neljast kohast raamile ja lisaks tugirataste juures olevate kõrvade külge.

järgneb

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#4

Unustasin lisada, et tugirattad tulevad veoratastele tunduvalt lähemale.
Järgmisena tuleb akusid hoidev raam. Originaalis on akud plastikust kastides ja toetuvad raami pikkitorudele. seoses rataste asendi muutmisega tuleb akude raami tõsta, oluline just esimese otsapuhul, sest sinn kinnitub ka istme kallaku reguleerimise jupstükk.

   
Selline ta on algselt.

   
Ja selline pärast, lisatud ka niinimetatud akukast. Sinisega märgitud võimalikud lühendamist vajavad kohad.

Järgmisena tuleb tagumine rammimiskaitse, mis hoiab ära akude juhusliku puruks rammimise ja on ka tagumiste tugirataste kinnitamise kohaks. Nii esimene raam, kui tagumine peaksid välistama võimaluse veorattaga teisele peale sõita. Sellest ka nende lai olemus, esimene peaks kaitsma veel mootoreid.

   
Midagi sellist

   
Sama koos tugiratastega.

   
Ja tugiratas suuremalt.

Tagumise kaitse asendit (kõrgust) saab muuta tõmmitsatega, lisaks on võimalus tõsta tõmmitsate ühed otsad ümber, et oleks võimalik kergematest takistustest (lävepakud) ülesõitmine. Tagumised tugirattad väldivad selili paiskumist.

järgneb 

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#5

Ega palju pole jäänudki, ainult väikest nipet-näpet: istme kinnitused sobitada uue asukohaga või lausa uued teha, tehasel pole mingit loogigat olnud, avad raami sees üksteisest väga erinevatel kaugustel. 

   

Vajadusel veel isme kõrguse tõmmits-tõukur lühemaks teha, viimasel sai maha võetud 50mm, sedavõrd vähenes ka istumise kõrgus põrandast. 

   

Loomulikult oli kõige selle töö juures omajagu keevitamist ja käiamist, erilist siledust taga ei ajanud. Pisut värvi ja siis asjad kokku laduda, umbes nagu muu tehnika remondi puhul.
Põhi ehk jalatugi sai tehtud terasplekist (2mm), millel servad painutatud, olid sellised sobiliku suuresega tükkid olemas. Tore oleks tugevast võrgust või võrest teha, et paistaks läbi, hea palli näha, kui jääb tooli alla, kahjuks polnud ühtegi ostukäru käepärast.

   

Veel mõni pilt, mis võib huvi pakkuda.

   
Akude kast koos ajuga.

   
Vaade portidele.

   
Ja üks kolmest "võistlusmasinast" enne ärasõitu.

Kes tahab rohkem teavet, võib kirjutada avalikult või privas. 

P.S. Keelatud pole ka üritust toetada, nagu eile kuulsin vaja läheks uusi ajusid, sest antud isendid on mõeldud rahulikuks kulgemiseks ja välja tulevaid ampreid jääb väheks.

Lõpp

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#6

Ehk saab lugupeetud ksf! Metsakohin siit inspiratsiooni  Wink
Ehitamine, õigemini ümberehitamine:
https://www.youtube.com/watch?v=u6arzfzwqyo
https://www.youtube.com/watch?v=cveCmTr-NnY
https://www.youtube.com/watch?v=XbPtonRSzII
Ja valmis masin aktsioonis alates 3:30:
https://www.youtube.com/watch?v=7xNPwoAVHmo
Talveralli:
https://www.youtube.com/watch?v=zy5rkw4SeP4
Veel napakam kutt veel tigedama penskari-käruga:
https://www.youtube.com/watch?v=OG8pAAZW6FE

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#7

Päris aastat möödas polegi, uued liikurid ootavad tuunimist. Seekord päris kõike ei tee ümber: üks eelmisel aastal tehtud liikur vajab natuke täiendamist, teine on juba kunagi mõõtude järgi valmistatud, nüüd vaja haavu ravida ja kolmas saab täiesti uue esiosa, mujalt ka natuke kohendamist. Püüan odavalt läbi ajada, st ei viitsi kõlblikke asju ümber teha.

Miks kirjutan? Ehk mõni loeb ja annab nõu.

Nimel on mõni liikur saanud,tänu heale toetajale, uued mootorid, millel tunduvalt parem vääne, seega kiirendab paremini. Kõik ju kena, aga mootorid on meie naabri - Hiina toode ja kuumenevad vahel üle. Esialgseks lahenduseks saab olema vent, selline suuremat sorti, arvutist pärit. Liikur on 24V elektri peal, paraku vendid 12V. Miks nii, sest need 12V isendid, mis mulle toodi, pidavat vaiksemad olema.

Nüüd ühendamiseks kaks võimalust:
1. Võtan ventidele pinge lihtsalt ühe aku pealt. (No ei meeldi mulle selline solkimine)
2. Ühendan jadamisi kaks venti, kas hakkavad võrdselt tööle?

Või on muid võimalusi? Ehk keegi kommenteerib.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#8

12V ventikatele teeb toite 24V pingelt see plokk:
http://www.oomipood.ee/product/ps-step-d...5w-lm2596s
Lihtne ja odav.

Kui peres on GAZ-52, ei ole 4x4 autot (ka Talveralliks) vaja
Vasta
#9

ma seda elektri asja ei jaga eriti, aga on olemas sellised asjad, nagu Zener dioodid. Kui õige Zener leida, siis peaks saama lihtsalt ühe dioodi abil 24-st voldist 12. Vanasti vist nimetati neid Zenereid stabilitronideks.
Vasta
#10

(09-07-2015, 21:43 PM)Raudpats Kirjutas:  Kui õige Zener leida, siis peaks saama lihtsalt ühe dioodi abil 24-st voldist 12. 
Antud juhul ma sellist primitiivset lähenemist ei soovitaks. Eespool soovitatud step down konverter on väga OK asi. 
Jebaist saab odavamalt kui ohmu-poest,
http://www.ebay.com/itm/1-Pcs-DC-DC-Buck...3aad2bab5e
tõsi küll, mitu nädalat läheb paki ootamiseks. Kui lgp Mõtsakohinal selle ühendamisega probleeme või küsimusi peaks tekkima, panen õla alla. Ühe kandi mehed ju.  Wink
P.S. üks 24V ventikas peaks mul kusagil vedelema, annaksin niisama ära. Võib olla leian sõbra abiga teisegi. Kas oled kindel, et tahad 12V juurde jääda?
Üks näpunäide veel - kaks jadasse ühendatud venti hakkavad kindlasti võrdselt tööle, kui ühendad nende vahelise juhtme akude vahelise juhtmega. Sisuliselt töötab siis üks vent ühe ja teine teise aku pealt. Seejuures sõltub nende pöörete arv vastava aku laetusest ning koormusest. Kui kuskil süsteemis miskit induktsiooni tõttu tagasi lajatab, saavad ka ventikad selle laksu omale. No see on rohkem teoreetiline võimalus, aga mine tea. Seega on jällegi parim lahendus step down konverter. Tuleb sinna sisse mis tuleb, välja läheb reguleeritav stabiilne pinge. Saad sealt boonusena ka ventikate kiirust muuta.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#11

Paar videot ka karmimatest penskari-kärudest. Tõsised mehed käivad nendega Gumballil võidu sõitmas!  Big Grin

Või vähemalt rulapargis:

Või suusakuurordis:

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#12

Kas elektrotehnikas on toimunud revolutsioon? Alalisvoolumootorile sobiva pinge saamiseks sobis kunagi ammu TAKISTI, ehk saab ka tänapäeval ilma stabilitronide ja stepperiteta hakkama?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#13

(09-07-2015, 22:59 PM)Marko Kirjutas:  Kas elektrotehnikas on toimunud revolutsioon? Alalisvoolumootorile sobiva pinge saamiseks sobis kunagi ammu TAKISTI, ehk saab ka tänapäeval ilma stabilitronide ja stepperiteta hakkama?
küttes akusse topitud väärt energiaga lihtlabaselt ruumi? Saab ju paremini.

edit: suuremate masinate (veoautod) soendusventikas on ilmselt liialdus?

kui "pirtsakad" on alalisvoolumootorid pinge osas? St kas nt "-48V" (reaalselt ca 54V) süsteemide ventilaatorid ei ole kasutatavad? Neid on pidevalt uuenevad telekomiseadmed täis, need on päris töökindlad, osad suht vaiksed ning neid on paljudes eri mõõtudes + võimsustes . Kunagi oli osade seadmete (äkki nn mjuu-law riikide standard?) "pardapinge" ka "+24V".

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#14

Kuhu vidinad jääksoojuse panevad?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#15

Küsimus on koguses. "Vidinatel" hinnanguliselt 10..20% koguenergiast. 24->12V tegev takisti 50%. Vahe on hinnanguliselt 2,5..5 korda.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#16

Ma küll ei suutnud väga täpselt välja lugeda mis ventidega tegu, aga tänapäevased "arvuti" vendid ei ole enam ammu alalisvoolu mootoritega.

Kui vente tuleb kaks ja nad on ühe võimsusega, siis pane üks ühele poole 12V peale ja teine teisele. Siis koormad ühtlaselt ja kadusi kõige vähem.
Järgmine on stepper.
Muud analoog lahendused kütavad kasutult õhku. Takisti ja zener mõlemad sellised. Muidugi kui voolud väga pisikesed, siis ei ole sellest kahju.

"Vidinad" töötavad teisiti kui takistid. Vidinad genereerivad trossali abiga vaja mineva pinge ja kaod on tingitud erinevate asjade sobivusest ja mittesobivusest. Piltlikult öeldes tehakse vahelduvvool ja lastakse läbi trafo. Tegelikult pisut keerulisem.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#17

Tänud! 
Tundub, et suvel lugemist vähe, pea kõik tõsised elektrikud vastasid, ainult ksf Kassislt ei tulnud musta ega valget. See selleks, tegelikult oli hea arvamusi lugeda.

Point on selles, et kohe letist saadavad vendid on 12V tunduvalt vaiksemad. Ühele lähevad peale kolm 24V venti, kaks mootoritele, üks ajule ja müra ikka on, mul automootor on tühikäigul sitaks vaiksem. Teiseks lähen alustuseks lihtsamat teed, sest igasugused lisaseadmed tuleksid minu rahakoti arvelt. Nii ehk naa on minu poolt ümberehituse materjalid. toru, tugirattad, laagrid, poldid, mutrid jne, jne, lisaks aeg elekter ja muu selline.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#18

(10-07-2015, 13:44 PM)metsakohin Kirjutas:  pea kõik tõsised elektrikud vastasid, ainult ksf Kassislt ei tulnud musta ega valget. 
Küllap passib aias linde, praegu rästad rüüstavad aedu mis kole.  Smile 
Küsiks üle, missuguseid ventikaid sa kasutad, et müra nii hirmus? Mingid 6000 rpm püssid, mis mõeldud tööstusseadmete jahutuseks? Arvuti omad ju kõik ikka suht vaiksed, ei tohiks veomootoritest üle kosta. No selline mulje on jäänud. Üks 120mm läbimõõduga 12V vent töötab mul 24/7 lae peal väljatõmbeventikana ja vaevalt kuulda.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#19

Ehk toppis mingi nn.impelleri,Neid olemas igale pingele.Aga loomulikult sihipärasasse kohta. Big Grin
Vasta
#20

 Võibolla tasuks nende ventilaatorite juhtimise juures ühitada nii pingemuundi kui ka temperatuurikontroll.
Saaks kaks asja korraga: 12V ventilaatori toitmine 24V (või mõne muu pinge pealt) ja et jahutaks siis, kui seda tõesti vaja on. Niisama tühja tuule pumpamine on küll lahe, aga akult toidetaval seadmel on iga elektron arvel.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne