MTZ metsaveoks kohandamine.

  Vaatasin seda jagajat RS 217 Nordhydraulic toodang, mis on tõstukil. Max vooluhulk on lubatud kuni 50l/min. 50-ne pump on liiga suur. Peamine probleem ongi seal.
  NSH 30 on viimane piir.
Vasta

Vahekastist ajamisse ülekanne 1/0,63-le.
Mootori nominaal pööretel 2200 rpm teeb pump 1400 pööret.

Ehk 50l pump lööb nominaal pööretel 70l, mootori tühikäigul 900 rpm teeb pump ca 570 rpm, ehk kõigest 28 l/min.
Vasta

Projekt 50ne pump hetkel töötab, tõsi küll, inisedes, aga asi on juba vaiksemaks jäänud. Või siis olen ise ära harjunud.
Hetkel aga teine küsimus tekkinud. 
Kuna tööalaselt tuleb liigutada puukoormaid veoautoga ühest kohast teise, siis tekkis ka sealse tõstukiga probleeme. Nimelt peamasti alla lastes hakkab tõstuk jõnksutama. St nõkshaaval tuleb alla. Samas vahepeal toimib jumala sujuvalt. Külma õliga on nagu sujuvam, eriti kui vahepeal oli 15 kraadi külma. Täna oli aga null kraadi ja tõstuk jõnksutas ikka suht palju.
Ise kahtlustan (kui on olemas, pole vaadanud veel) seda avariiklappi silindri küljes, mis ei lase vooliku purunedes mastil pauguga maha tulla.
Tõstukiks 2006 aasta Loglift, mehaanilise jagajaga, jalad ja kelk elektriga. Vabandan, aga täpseid andmeid jagaja, pumba ja tõstuki kohta hetkel ei oska öelda.
Äkki on kellelgi veel ideid?
Vasta

Kas seisva mootoriga tuleb sujuvalt alla?
Kui jah siis ega tõstuki jagaja lahti pole või kangidel liiga suur loks?
need lõtkud saavad väga edukalt väikest jõnksu võimendada ja polegi rohkem vaja.
Vasta

Aga selline viga on tõstetöödel tõesti häiriv. Silindrid ei liigu kahjuks seisva mootoriga ( pumbaga ), kui on voolikurikke ventiilid peal. Ventiili avanemiseks on vaja emmas kummas liinis survet. Mu oma autotõstukil on sama mure, aga kasutan suht vähe ja pole süüvinud väga põhjustesse.
Vasta

Tere, vajan abi/nõu Sad 

MTZ tüüpi traktor, hüdroveoga metsakäru. Tõstuk ja käru saab toite JVV otsas olevalt kolbpumbalt, mis on reduktori otsas. Käruveo/tõstuki lülitab elektrisolenoid. Nüüd juhtus täis koormaga selline asi, et lõi jvv reduktri otsatihendi ära nii et läbi reduktori hakkas hüdroõli lahmama. Järelikult lõi vist ka pumba otsatihendi ära. Mis võis sellist asja põhjustada? Korraks oli moment et tahtis välja sureda kui läbi muda sõitsin - mingi elektriteema?
Vasta

Kui jõnksutab, siis ei saa õli peale piisavalt, tõsta pöördeid. Avarii klapi kanalis tekkib rõhu hüplemine ja selle toimel klapp sulgub ja avaneb, silinder liigub jõnksatades.
Vasta

(27-02-2021, 22:01 PM)hillar2 Kirjutas:  Tere, vajan abi/nõu Sad 

MTZ tüüpi traktor, hüdroveoga metsakäru. Tõstuk ja käru saab toite JVV otsas olevalt kolbpumbalt, mis on reduktori otsas. Käruveo/tõstuki lülitab elektrisolenoid. Nüüd juhtus täis koormaga selline asi, et lõi jvv reduktri otsatihendi ära nii et läbi reduktori hakkas hüdroõli lahmama. Järelikult lõi vist ka pumba otsatihendi ära. Mis võis sellist asja põhjustada? Korraks oli moment et tahtis välja sureda kui läbi muda sõitsin - mingi elektriteema?
Kas pumbal drenaaz on ühendatud õlipaagiga?
Kui pole, siis ilmselt juhtus midagi pumbaga ja rõhk pääses läbi kolbide.
Kui veel tunda ka oli et miski tavalisest rohkem jõudu tarbis on kindlasti tegu ülerõhu tekkega.
Muidugi seda skeemi ei tea kuidas koostatud ja mis komponentidest, kuid vaevalt pumba ja ümberlülitusklapi vahel kaitseklapp on.
Võibolla see ümberlülituse klapp on sellise ehitusega, et siibri keskasendis on pumba toru suletud ja pole õlil kuhugi minna.
Keskele kinni suudab ta aga mingi puruga jääda ja kui selles asendis juba suur rõhk tekib võidakse siiber seina kinni suruda.
Eks nüüd tuleb pump lahti võtta ja tihend ära vahetada ning vaadata et miski muu pole kannatada saanud.
Vasta

Ei tea kus kohast täna tihendeid saada Võrus?

Kui dreen oleks siis peaks 3 voolikut pumbal olema või võib see olla ka tõstuki all kuskil kolmik? Ise nii värske tehnikaomanik et pole selgeks teinud süsteemi.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

Võtsin pumba maha. Kolbpumba sk-tihend läbi nagu läti raha. Ei tea kas raske veoga kui välja surema hakkas tekkis ülesurve või lausa sai pump tagurpidi käima hakata?
Sinna peaks veel minema spetsiaalne sk mõeldud hüdraulikale, mis tugevam.
Vasta

Treeni neil pole. Need on mõeldud ühtepidi töötama ja treen on pealevoolu kanalisse juhitud, ühtpidi käivate veomootorite puhul siis tagasivoolu kanalisse.
Vasta

Pilti ka simmerlingist pumba sees. Mõõt 40-70.
Proovin uute tihenditega ja keeran pumba pealt punni ära ning viin otse paaki. See peaks siis vältima et ülerõhuga lõõb ära tihendid. Muidugi konsuldeerides teiste meestega arvati et pump ikka hõre ja ei aita tihendite vahetus aga eks saan seda teada varsti. Uus pump maksab pea 1000 eur, et vist on mõtet katsetada enne tihendite vahetust. Dreeni tekitamine peaks muidugi vältima et ülerõhk saaks tekkida.

PS! Kas moded saaksid minu küsimused kolbpumba kohta teise teemasse tõsta, ei kasutanud hoolikalt otsingut ja sujuvalt läksin teise mehe teemasse sisse (ei tea mis Jaanuse russist üldse saanud on?). Teate küll seda tunnet kui kõik on vussis ja pea tahab otsas plahvatada ning on vaja kiireid vastuseid. Õigem oleks vist küsida selles teemas: https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid492754
PS2! Kuidas simmerling eesti keeles on? Surverõngas või survetihend? Simmerling teadupoolest oli ju juudi päritolu sakslane kes leiutas selle viguri vilditihendi asemele.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Kaelustihend on korrektne sõna. Survega pole seal mingit pistmist, selleks on mansetid ja O-rõngad.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Niipalju kui ise olen poes tihendeid ostnud, siis sõnast 'simmer' saavad kõik aru  Big Grin
Vasta

(28-02-2021, 19:06 PM)hillar2 Kirjutas:  Simmerling teadupoolest oli ju juudi päritolu sakslane kes leiutas selle viguri vilditihendi asemele.
Teadupoolest pole simmerling siiski üleüldse ei mitte midagi ega mitte kedagi Smile
Säänse viguri leiutaja oli Walther Simmer, kes tegi selle esiti nahksena ning hiljem juba kunstmaterjalidest. Tema vedamisel ning ka tema nime järgi tekkis toode "Simmeri rõngas" ehk Simmer-Ring, mis oli algselt FST kaubamärgi nimetus. Aja jooksul hakkas see aga saksa tehnikakeeles ka üldiselt kaelustihendit tähistama - maalähedasemat paralleeli tuues käivad spetsialistid ikka erinevates poodides küsimas, kus neil "Libero pampersid" või "Norgipsi küprok" on. Ehk siis kõik simmerringid on kindlasti ja alati kaelustihendid, juriidiliselt võttes teistpidine seos ei peaks kehtima, kuid üldnimetajana on see siiski liikvel ning tihtipeale ka arusaadav.
Seda, kas Simmer parajasti juudi päritolu sakslane oli, ma kusagilt küll ei leidnud, aga Austrias on ta igatahes sündinud ja Saksamaal töötas küll.

Selline kiire faktikontroll ning keelenõuandla siis.
Vasta

Vahetasin tihendid ja panin pumbale dreeni - tundub et pump elas oma viimaseid päevi - jõuetu ja plagises väga hullult. Panin uue pumba ja mure lahendatud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne