Võib kustutada.
#1

Võib kustutada.
Vasta
#2

Näen vaimusilmas pikka pöörlevat kerge kaldega toru mida soojendatakse kas seest või väljast möödalibiseva sooja õhuga. Kunagi ammu jäi paralleelsesse teemasse kirjutamata: protsess, mis sisaldab kütmist ja ventileerimist ei saagi väga ökonoomne olla. Kui sellega kohe alguses arvestad on pettumus väiksem.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#3

Tuttav ehitas ka midagi sellist ja saepuru kuivatamiseks tegi 200l vaadist midagi "pesumasina" moodi. Keevitas ribid piki tünni sisse,mis saepuru segaks ja kogu kaadervärk oli ahju kohal aeglaselt keerlemas-elektri jõul. Aga kui köetava kasvuhoone üks pool maha põles, lõppes ka see eksperimenteerimine. Tuttav on nüüd aastaid manalateel ja talugi vist väljamaa rahva käes.

Veel pole maha löödud
Vasta
#4

Saeprurga saab ju ka katelt nt kütta.Teed ise põleti,tigu veab kütte koldesse ja kütad.Juutuub täis näidiseid.Poolakad või tsehhid teevad iseggi viadrussile alla kasti millesse küljepealt biokütuse põleti ja küta või põhuga,põhk otsas paned katla põhja kinni ja põletit eemaldamatta saad kütta halupuuga nt.Eesti ärimehed ei raatsi neid sisse tuua miskipärast.
Vasta
#5

Üks kasvhoones sellist laadi küttekeha ,mida kunagi vaatamas sai käidud, omas sellist probleemi, et kui saepuru liiga kuiv oli siis põles liiga kiiresti ja liiga teravalt. Lahendusena oli tal täitmise ajal kastekann kõrval ja niisutas saepuru. Õige niiskuse sai katsetamise teel.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#6

Alternatiiv saepuru kasutamisel küttena:
https://www.youtube.com/watch?v=-jyV5sLJa_I
https://www.youtube.com/watch?v=G_LW38THm2s
Need sellid ei paista liigse niiskuse pärast just ülearu muretsevat. Selle tehnoloogiaga saab aga lisaks saepurule kasutada tooraineks ka pappkaste, mida kaubanduskeskustes läheb prügimäele ikka tonnide viisi.
Vee asemel võib lisada vana õli vms. 
https://www.youtube.com/watch?v=dwrf-zYSY2A
Väheke edasijõudnum värk:
https://www.youtube.com/watch?v=6pAbIdLiPPY

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#7

Vot saepuru põletamisest saan ma aru, aga hakata seda saepuru veega leotama ja käsitsi kokku pressima ja siis veel kuivatama.... Oeh, kas tõesti midagi muud pole teha inimestel?
Vot ei viitsi otsida välja, kui palju seda kütte väärtust suurendatakse, aga see aeg ja energia mis kulub selle jauramise peale. Kas on ikka tõesti mõtet?

Äkki on lihtsam tõesti välja mõelda ahi, mis suudab koheselt saepuru ära süüa. Pakk pakendid võid sekka visata, ja õli võid ka sisse kallata, kui käes on ja isu on.
Teemaalgataja on juba otsa lahti tõmmanud. Nüüd on aeg asja rohkem mehhaniseerida, et sügisel lükkad punkri täis ja kuni kevadeni on rahu. Vot see oleks juba luksus.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#8

Et kui puud on saetud siis pannakse naised tööle ja korjavad saepuru kokku ning pressivad brikettiks. 
Vasta
#9

pelletiks pressimisel ei ole vaja mingi sideainet sisse segada. kõigis taimerakkude seintes on sees ligniin. surve all see vabaneb ja toimib pelleteid-brikette koos hoidva liimina. ainult haavapuus on seda vähe või siis ei vabane normaalse pressisurvega ja seetõttu haavast eriti pressida ei saa. hulka segatakse õli. no selleks, et mass ikke pressiavadest läbi läheks. doseerimine käib kogemuspõhiselt ja tunde järgi.
puru peab olema üsna kuiv, aga mitte päris tisleripuidu tasemel.
katlaid on nii puru kui pelleti jaoks. automaadid võivad mõlemad olla. pelleti eeliseks oluliselt väiksem võimalus etteande ummistumiseks ja oluliselt väiksem ruumala sama kütteväärtuse juures. pelleti erikaal on üle ühe, ehk ta upub vette. seega saepuru läheb mahult 4-5 korda väiksemaks kui ta pelletiks pressitakse. kuivatamine ja pressimine on üsna energiamahukad ja saepuru kallineb pelletiks saades umbes 7-8 korda.
oma tarbeks pelletit pressida ei tundu eriti jumekas mõte olevat. a mõelda ja kalkuleerida ikka võib. valmispressidest need odavad hiinakad ei kõlba kahjuks, need on rohujahu ja muu loomasööda pressimiseks mõeldud ja saepuruga läevad labaselt pooleks. seega teed ise korraliku või ostad üsna kalli asja.
brikettidest tean vähem ja hoopiski ei tea ma, kas nendega mingit automaatkatelt ka kütta saab. kui automatiseerida ei saa, siis pole vist palju jumet, sest samamoodi võid ju otse saepuru ahju kühveldada. 
samas see tünn on ka piisavalt väikse ajakuluga köetav ja kui ta oma ülesannet täidab, siis ehk polegi mõtet leiutama hakata.
kudu tünn mudu on ka, kas välispind soojeneb ühtlaselt? kaua läeb tiku tõmbamisest kuni täie töösoojuse saavutamiseni? kas õhku saab ainult tuhavanni servade vahelt? seuke mulje vähemalt jäi. ja kui nii, siis kas põleb vaegõhuga? et äkki toodab siis vingu? ehk peaks igaks petteks tööruumi ka vinguanduri paigaldama? selles videos lahtise kaanega ajas sädet nagu purskaevust välja. tuleohutus tahab vist hoolega jälgimist?
Vasta
#10

Ma olen isegi tavaliste puude jaoks pildipealt automaatikat näinud ju ikka briketi jaoks kah suudetakse teha. Mul vanaema kiitis kunagi väga seda saepuruahju oli rahulikut päevotsa sooja andnud ilma torkimata. 
Vasta
#11

Briketi ainus eelis on et küttekoldeid ei peaks ümber ehitama. Kütta saab sellega aga kõike - pliiti, kaminat, ahju.
Iseasi on jah, see mässamise ning ajakulu mõttekus. Olen lihtsalt mõtisklenud hüdraulilisele puulõhkujale lisarakise tegemisest, mis võimaldaks katseks briketti pressida. Veega mögina tegemine ja pressimise järgne kuivatamine tundub mulle lõunapoolsete inemiste lõbuna. Suvi pikk, palav ja kuiv. Teed kevadel briketi valmis ja talveks kuiv. Kui sealmaal üldse talve ongi. Võibolla on läheb see brikett vaid söögitegemiseks pliidi alla.
Meile sobiks paremini kuivalt kokku pressimine.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#12

(25-10-2014, 20:24 PM)phyl Kirjutas:   Nüüd on aeg asja rohkem mehhaniseerida, et sügisel lükkad punkri täis ja kuni kevadeni on rahu. Vot see oleks juba luksus.

Ei tahaks nüüd rõõmu rikkuda, aga kui see punker just soojas ruumis ei ole, siis see saepuru läheb kõvema külmaga rõõmsasti jäässe ja istub seal tünnis nigu kamakas betooni.   Big Grin  Sõltumatute saekaatrimeeste poolt testitud  Big Grin
Vasta
#13

(25-10-2014, 22:45 PM)diesel Kirjutas:  kuivatamine ja pressimine on üsna energiamahukad ja saepuru kallineb pelletiks saades umbes 7-8 korda.
oma tarbeks pelletit pressida ei tundu eriti jumekas mõte olevat. a mõelda ja kalkuleerida ikka võib.

Kui ikka maal metsas elad siis on see pellet mõttetu luksuskaup,eriti kui pead ostma sest kunagi ei tea millest see pressitud ja mõni kohe üldse ei põle.Oma tarbeks täiega mõttetu tegevus puru pelletiks pressimine.Mul ka käimas biokütusega maja kütmine ja esimene toasoegi juba käes.Vaja pisut täiustada ja automaatika mis juhib poleks paha,aga maarjamaal seda keegi ei paku,ebais peaks saadaval olema.
Vasta
#14

Ei saanud mitte vait olla. Pelletitest niipalju, et mul käivad kassid nende sees sital, kordi odavam, kui see spets kassiliiv  Big Grin

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta
#15

Kumba soojaandmiseks kasutad või millega kasse toidad?Kui veneajal siitkandist gaasitrass läbi veeti ehitas nii mõnigi omale kasvuhoonesse saepuruahju.Pooliku eest sai üsna mitu meetrit toru.Täpset konstruid ei mäleta,aga gaasitoru oli nurgaall ja enne korstent oli luuk kust seda täideti ja küdes paar päeva,et keegi oleks puru kuivatanud küll ei mäleta,küll oli väljalaske toru kasvuhoone pikkune ja tuhka roobitseti alt luugist ja seda oli üllatavalt vähe.
Vasta
#16

Küllap põleb saepuru ka niiskena, aga kütteväärtust tõmbab alla. Nüüd endal kogemus halupuude ja pooleli oleva kuivatiga. Keda huvitab, siis teema:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=49877
Hiljutise külmalaine ajal tuli vahe selgelt välja. Kuivatis olnud puudest ei jätkunud ja osa tulid otse õuest riidast. Ööpäeva kuivatis olnud puud andsid samas režiimis töötanud katlal 10*C kõrgema temperatuuri kui otse riidast katte alt toodud halud. Suurim vahe oli mahupaagi punnitamisel üle 70*C. No ei tahtnud minna niiskete puudega. Kuivadega aga palun - 80*C ja kui vaja siis ka 90*C. Täppisinstrumentide järgi, nagu kõhutunne ja seotud silmadega puusalt laskmine, pakuks et küttekulu oli kuivatist läbi käinud puudega 20% väiksem. Saepuru kohta ei oska öelda. Tean et hakkepuitu niisutatakse enne koldesse saatmist. Targemad võivad mind parandada, aga mulle on jäänud mulje, et see on rohkem vajalik puru lendumise vältimiseks. Vastasel korral lendab osa kütet  kolderestile puhutava õhuga minema ja/või teeb õhuga sobivas vahekorras segunedes ja süttides korraliku mataka, mis omakorda põhjustab tulekahju punkris. Puutusin kunagi kokku Viisnurga katlamaja hakkepuidu katelde paigaldamisega(aitasin kaableid vedada) ja nägin seal nii mõndagi. Pidin ka mitu korda käima kõrbenud kaableid ning andureid vahetamas, kui katlamaja järjekordselt tule otsa oli saanud. Seal oli põhiline kurja juur küll hakke juhtimine koldesse kaldus tunnelit pidi. Vahel jäi see seina külge kinni ja hakkas hunnikusse kogunema. Mitu tsüklit jäi vahele ja muudkui kogunes. Kui see hunnik siis korraga lahti pääses, käis suur MAUHH! Tuld, suitsu ja sädemeid jätkus igale poole, nii katlamaja lae alla kui tagasilöögina punkrisse. Vahel aga süttis puru sealsamas tunnelis ja tuli levis üles punkrisse. Tiguetteanne tundub mulle ohutum.
Ahjaa, kuivatamisest ja selle energiamahukusest. Mina olen oma pisikese peaga aru saanud nii, et puidu kuivatamise energiamahukus sõltub otseselt sellest, kui kiiresti soovitakse seda kuivatada. Mida rohkem on aega, seda vähem energiat läheb. Ja veel - tuul kuivatab paremini kui soojus!  Wink Mõlemad koos on kõige parem, aga kui tuleb valida üks, siis mina panustaksin tuulele.
Antud juhul võiks mõelda, kuidas kasutada sellesama saepurukatla enda soojust kuivatiõhu soojendamiseks. Soojusvaheti ümber suitsutoru oleks äkki mõeldav? Sooja õhuga ventileerides peaks saepuru halgudest oluliselt kiiremini kuivama. Kui peaksin ise katseks tegema pisikese saepurukuivati, kasutaksin esimese hooga mõnda pesumasina trumlit ja väikest ökonoomset reduktoriga el. mootorit, mis seda ringi ajab. Puru tarvis ju segada. Trumli sisse paneksin tiheda traatvõrgu et võimalikult vähe välja pudiseks. Vent ei pea übervõimas olema, mõnekümnest vatist peaks piisama. Tuleohutuse tagamiseks teeksin lihtsa ja lollikindla seadeldise. Veepaak kusagil kõrgemal, kuivatisse juhitud metalltoru ja mingil x temperatuuril sulav punn selle ees. Kuni paagis on vett ja füüsikaseadused toimivad, peaks töötama.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#17

Aurukatlal oli vist tinast punn ja hakketeol vahast.
Vasta
#18

Õigus, olen ka mina messil näinud saepuru või pelletipõletil teo kohal vahast punni.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#19

diesel Kirjutas:...
kudu tünn mudu on ka, kas välispind soojeneb ühtlaselt? kaua läeb tiku tõmbamisest kuni täie töösoojuse saavutamiseni? kas õhku saab ainult tuhavanni servade vahelt? seuke mulje vähemalt jäi. ja kui nii, siis kas põleb vaegõhuga? et äkki toodab siis vingu? ehk peaks igaks petteks tööruumi ka vinguanduri paigaldama? selles videos lahtise kaanega ajas sädet nagu purskaevust välja. tuleohutus tahab vist hoolega jälgimist?

Välispind külgedel soojeneb enamvähem ühtlaselt kuni väljaviiguni tünni keskosas (kaas on muidugi kõige kuumem), sealt allpool kukub temperatuur päris märgatavalt ja kuni tsükli lõpuni on võimalik tünni alt otsast käega katsuda. Täie töösoojuse peaks umbes poole tunniga saavutama. Topeltseintega ehitus ei lase välimisel tünnil punaseks minna.

Õhku saab tuhavanni ava kaudu jah, kuid mõtlesin katsetamiseks lisaõhu düüsi kaane alla ehitada - võibolla muutub põlemine niiske saepuruga efektiivsemaks. Kuiva saepuruga ei saa üldse kurta. Ja tavaliselt on mul tuhavann ainult nii palju sissepoole lükatud, et blokeeriks õhu sattumisse puhvertsooni ehk kahe tünni vahelisse ruumi ja säiliks normaalne tõmme.

Ma hetkel vingu pärast ei muretse, sest ei viibi ise sellel ajal tööruumis, kui selle aretise küdema panen. Hoone on ka hõre, ventileerib kenasti iseseisvalt. Võibolla.  Smile

Töötsükli ajal ma siseruumis kaant pealt ei võta, inspektsiooni august kiikan küll sisse ja piilun leegi välimust vahel. Eks tuleohutus tahab iga küttekoldega jälgimist. Väljas esimesi ristseid tehes tuulutasin küll kaanega, et näha, mismoodi see saepuru seal ikka põleb.
Vasta
#20

Tekkis küsimus, et kas selline tünn võiks ka näiteks leheimurist saadud saaduste põletamisega hakkama saada. Saepuru omal niipalju ei tule et kütta aga lehti on palju.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne