BMW R65 1980
#1
Tervitus, 

Selle teema siin teengi ehk mitte niivõrd endale, kui teistele kaemiseks. Mul endal juba asjad selged, kuid selline bemmiront on insenertehniliselt küllaltki "M-ide" nägu ning kuskil parkides on tihti mõni vana taat näppupidi ligi, kui toidupoest tulen. 
Eestis peaks selliseid sikleid olema koos sellega kokku 3, nii kinnitati mulle ARK-st. 

Kui loo algusesse minna, siis alguse sai kõik selle aasta alguses, kui töötasin Inglismaal ja mingi piss lõi kapitaalselt pähe. Vaja sikkel osta. Nädalate kaupa luurasin müügikuulutusi ja ühel hetkel nägin sellist kuulutust, mis esimese pildina kirjas. Kohe oli selge, et mul on seda siklit vaja.         

Asukoht aga 2,5 tunni sõidu kaugusel ja endal puudus transpordivahend, et ära tuua. Kuigi sain müüjaga kokkuleppele, siis kukkuski mul transport nii ära, et lõin käega. 2 nädalat hiljem millegipärast tööandja järsku hommikul ütles, et kas sikkel alles, läheme toome ära. Helistasingi ja sain müüja naise kätte hoopis, taat oli külgkorvikate rallil ja tuleb tagasi alles õhtuks. Kihk oli aga nii suur, et sai naisele öeldud, et tuleme ja ootame. Ja nii siis läkski. Kohale jõudes oli selge, et sikkel näeb väga mõnus välja. Taat ei teadnud  ajaloost suurt midagi, ütles, et pikalt seisnud. Tema ostnud selleks, et külgkorvikat teha sellest aga et tal ikkagi on juba 3 bemmi külgkorviga siklit ja ei tee vist midagi. Sikkel olevat käest kätte rännanud juba pikemat aega ja sellest andis tunda ka välimus, keegi polnud temaga pikalt teel olnud. 
Taat aga lükkas bensukraani lahti ja vajutas starterit. Paugust masin käis ja nii mõnusalt, et mitte midagi polnud ette heita. Sel hetkel polnud mul ühtki suurt siklit veel olnud ja ei osanud väga midagi vaadata ka seal. Maksin papi ja lükkasime sikli Ford Transiti kuuti. Ja koduteele. 


Andmed: 
BMW R65 - 650 ccm. 37kw. 
Boksermootor
Kardaanülekanne
Veljed 80´te stiilis "lumehelbe" valukad
Tolle aja kohta väga progressiivne topelt ketaspidur ees, samal mudelil veel mitu järgmist aastat oli vaid 1 ketas, 1980. a. taheti laojääkidest lahti saada ja topiti kõik topeltkettaid täis. 
Väänet on. Minek hea kui 120km/h-ni. Peale seda pole lootustki mingit erilist tuult enam alla saada. Passis 100ni 5,9 sekundit, praegu ehk nii 7-8 vahel. Peaks kõvasti karbusse sättima, et see viimane piisk välja tõmmata + kolvirõngad, klapid välja vahetama. 

Bemmi siklid ajalooliselt kipuvad sinna 750+ ccm kanti jääma. See mudel loodigi alternatiiviks ja hind oli veidi odavam, et ka matsirahvas saaks endale bemmi lubada. Eks igal Eesti mehel peab elu jooksul bemm olema ja mina bemmi autosid väga ei fänna. Seetõttu sai võetud sikkel ja selle kohta saab vaid kiidusõnu ütelda. 
Bemmi siklite kohta on üteldud järgmist - nad on nagu kokasaate köögitüdrukud. Vaadata pole eriti midagi aga päeva lõpuks tead, et saad k***i. Nii ongi, nad on legendaarse vastupidavusega ja kruvikeerajaga parandad tee ääres pms. kõik ära. 


Mõned pildid veel müügikuulutusest ja jätk järgmisel korral. Tulemas siis ekstensiivne parandustööde faas, mis kestis pea pool aastat. Märgin veel ära, et kõik pildid on müügikuulutuse aegsed, ehk algset olukorda tutvustavad.

   

   

   

   

   

   

   

   
Vasta
#2
Tore, et õhupeade segmenti on Eestis uut verd laekumas Smile

Siinsel foorumil on pakkuda vist üks R45, kaks või kolm R100 ja üks R80 (minu enda 1994. aasta R80 R).

[Pilt: 17033205573b52_m.jpg]

Vajalikku infot:

Varuosakataloog internetis: http://realoem.com/bmw/select.do?kind=M&...ECE&arch=1 Varuosakoodi järgi toob United kõik vajaliku kohale. Hinnad on mõistlikud.

Lõputut lugemismaterjali: http://advrider.com/forums/forumdisplay.php?f=85

Mis puutub R65 kiirusomadustesse, siis külgkorvi sikutamine oleks temaga ikka üks paras naljanumber. Ta ei ole selleks absoluutselt ette nähtud.

Enne, kui mootori jupitamise ja kapitaalremondi kallale minna, soovitaks ma teha põhjaliku hoolduse (õlid, filtrid, kulumaterjalid, karburaatorite puhastamine ning sünkroniseerimine jne) ning siis sõita ühe hooaja. Siis näeb, kas midagi kindlasti tegemist või asendamist vajab.

Mis puutub tehaseandmete järgi lendamisse, siis need andmed on algselt juba üpris optimistlikud, keegi ei keela selliseid andmeid taganttuule, võidusõidukütuse või allamäge veeremisega mõõtmast.

Lugemismaterjaliks tasub muretseda Haynes'i BMW 2-valve twins (1970-1996) või siis Clymeri "BMW R50/5 through R100GS PD 1970-1996".

Asp
õhupea aastast 2011.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#3
Kui päris aus olla, siis õhupeadeks (airhead) kutsutakse neid mootorrattaid, mis omasid klassikalist õhkjahutusega bokserit (tootmises kuni 1997, viimane esindaja BMW R 80 GS Kalahari):

R1150 on juba osalise õlijahutusega ehk oilhead.

Viimased paar aastat tootmises oleva osalise vesijahutusega mootori nime võib aga igaüks iseseisvalt pakkuda Toungue.

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4
Mnjah. Tundub, et see õhupeapisik on ka teisi nakatanud. 

Väga ilus R80, Aspelund. Ma ei teadnudki, et nad üheksakümnendatel veel neid tootsid. Aga ma panen kohe puusalt - neid "peanut" klapikaasi ikka ju peal ei olnud, või mis? See ikka 70'te teema. Neid saab hetkel osta kalli raha eest ja lisaks on tutikaid kroom "peanute" pakkuda aga hind on ka ilus. 

Mina olen varuosi ostnud siiamaani kahest kohast: 
1) Motorworks.co.uk - väga hea teenindus aga igal tootel oma kood ja pead nendega suhtlema ennem, kui tellimus sisse anda
2) Motobins.co.uk - mõned asjad odavamad ja rahvusvahelise BMW tehasekoodi järgi leiab kõik õige. 

Mõlemad saadavad üle maailma nagu nahiseb. 

R45 on muidugi rariteetne masin, ka Inglismaal, Saksamaal, USAs ja teistes briti koloniaalmaades, kus seda siklit tohututes kogustes müüdi. Kui selline Eestis, siis väga hea. Kuuldavasti on ta suht kehva minekuga aga ise sõitnud pole. 


Ma tõin sikli tegelikult juba juunikuus Eestisse ja üks hooaeg on tagumiku all. Selle, mille kõik olen välja vahetanud, veel kirjutan aga sikli alla on läinud suht tohututes kogustes kapitali. Kõik, mis vahetada sai, on vahetatud. Kevadeks läheb värvimisse ja uued tihendid + kolvirõngad. Vajadusel ka klapid. 

Õhupea on väga mõnus. Varbad alati soojad, iga ilmaga  Wink Ainukesed korrad, kui sikkel on tee äärde jäänud, on endas sisaldanud salamisi kütusepaagi tühjaolekut ja kallite BOSCH tehase poolt soovitet küünalde pealepanekut. Mõlemad küünlad ütlesid ükshaaval nädalase vahega üles. Õnneks olid vanad raiped kaasas ja piisas vaid küünalde vahetamisest, kui sikkel jälle tee peal. 

Mul endal olemas BMW workshop manual. See on väga põhjalik eepos ja ehk liigagi eeposlik. Kõik on olemas aga eeldab, et sul on olemas igast ime tööriistad, mida kellelgi tegelikult pole. Ehk BMW esinduste mehhaanikutel tõesti oli. Aga kui kellelgi vaja õhupeade spetsiifilisi tööriistu, siis mul neidki hulgim alates nukkvõlli tihendi vahetamise spets tööriistast kuni leegitorude mutrite võtmeni välja. Võib alati ühendust võtta ja saan laenata. 

R65 kohta on väga hea veel see, et sellel mudelil on väga korralik oma foorum: bmwr65.org . Seal koos paadunud vanad pässid, kes tänaseks päevaks siklist iga viimast kui detaili teavad ja tehniliste küsimustega saad sealt mõne tunniga endale vastuse kätte. 
Vasta
#5
Tore on lugeda, et oled teema põhjalikult selgeks teinud.

Mis puutub nendesse silindripeadesse, siis need tulid viimases otsas tagasi. Kui ma ei eksi, siis alates 1991. aastast olid need mudelitel R80 ja R100 (GS, R, Basic, Kalahari ja Mystic). Nii et minu rattal on see standardvarustus.

[Pilt: 1]

Parimat,
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#6
Ja mitte, et ainult tulid tagasi vanakooli silindripead, tulid tagasi ka kodarveljed. Ei saa midagi öelda, kodarad on ilusamad. Eks mulle meeldivad ka R65 lumehelbeperiood aga eeskätt just seetõttu, et on ajastu "trademark". Õhupeade ajastu veel on ka sellest vaimsusest kantud, et üks sikkel esindas palju erinevaid sõidustiile. Krossisiklil oli sama mootor, erines vaid vedrustus ja veel nipet näpet kummide jms. näol. Sellest johtuvalt on mõnus näha, et R80 veidi kõrgendatud joont ajab olemaks sinna enduro kanti. Tuli kohe üks pilt meelde, mis kuskil olemas. 
   

Ja nii see kõik algas. 

R90 on ikka väga püss masin. Selle gondel on ilmeksimatu ja sikkel maksab juba seetõttu mitu tonni rohkem. Need on praegusel ajal väga huviliste masinad, raskesti saadavad ja kallid. Isegi piilusin neid UK-s aga rahakott peale ei hakanud. 

Ja järgmine kord luban ka, et kirjutan midagi tehnilist. Muidu läheb väga üleüldiseks lobaks kätte ära. 
Vasta
#7
Mina olen mõningaid juppe tellinud bmwbayerist, R65 jubinad peaks olema nähtavad aadressil http://www.bmwbayer.de/BMW-Motorcycle-On...pR-45-R-65 . Postikulu oli neil küllaltki kallis (muud hinnad loomulikult ka), mistõttu mõtlesin nimekirja välja ja tellisin kõik asjad korraga.
Kui mingeid detaile puudu on, siis võib minu käest PS kaudu ka küsida. Mul mingeid R80 jäänuseid veel leidub.
Edu projektiga!

Vasta
#8
Jätkan siis jutuga kõige esimesest ja ilusamast sõidust. See kõik juhtus veebruar 2014.


Hoomamata midagi lääne siklitest (olnud vaid vene bloki jurakid siiamaani), ei osanud ma tehnilist olukorda siklil kuidagi hinnata. Otsustasin selle selgeks teha testisõiduga. Ajasin oma vahtsõ nahkse tagensi selga, dressi jalga ja kiivri pähe ning istusin selga. Sain koha pealt minema ja läks kenasti, tundusid käigud olevat veidi "rasked", ei tahtnud 2 käik kuidagi peale minna. Aga see nagu väga ei takistanud kah, natuke sudimist ja sain. Sõitsin siis üliettevaatlikult edasi mõne kilomeetri, külavaheteid pidi. Ja tunnen, et jopp, kuidas sikkel ei jaksa vedada. Ei saanud väga aru kah, mis täpselt toimub. Jäin seisma, sudisin veidi ja sain aru, et asi on esipiduris, et mingil hetkel hüppab peale. Otsustasin koju tagasi pöörata, väga vaikselt sõita ja siis vaadata, mis saab. Teel tagasi möödusin jalgratturist. Elegantselt nagu ikka oli vaja natuke gaasi ka anda, et mööda saada. Lükkasin siis oma 60km/h rauda ja möödusin. Hakkasin reastuma oma reale tagasi kui järsku oli viuh sikkel alt läinud...

Kukkusin sikliga hoo pealt küliti, jalg jäi isegi sikli alla ja tiirlesime siis mööda asfalti. Ühel hetkel sõit peatus ja sain aru, et olen imekombel suht terveks jäänud. Nahktagi võttis suurema liu enda peale ja oli selja pealt päris kulunud. Mul oli ehk jalg veidi paistes ja katki jalalaba pealt aga muidu täitsa ok. Siinkohal tahan tänu ütelda boksermootorile, mis oma silindriga laibaraua eest hea seisis. 

Jalgrattur tuli aitas püsti, seletasime veel mingi aeg ja siis sain aru, et ma pean selle nüüd mitu kilti mägedest üles-alla koju lükkama. See oli üks raskemaid ülesandeid, mida olen selle aasta sees teinud. See sikkel pole ise teab, mis kerge. Pealolevate esipiduritega on see veel raskem. Sest tõsiasi oli, et ma kukkusin seetõttu, et esipidur otsustas sõidu pealt iseeneslikult blokeeruda ja topeltketaspidur tegi oma tööd efektiivselt. Lendasin nagu tükk **** koos sikliga maha, nina lihtsalt sukeldus. 

Õnnetuse tagajärjed: 
   
   
   

Koju jõudes üleni higisena sain aru, kui väga mul joppas tervise suhtes ja tuli kõik ümber hinnata. Alustasin esipidurite kontrollimisest. Midagi rõõmustavat ei olnud, ütlen kohe ära. Oleks olnud kogemusi tol ajal rohkem, poleks selle õnnetuseni asjad jõudnud - üks piduriketas selgelt kuumast tükkideks tõmmanud ja see tähendab ka, et pidurisüsteem ise on peale blokeerunud ja miskit täiesti jama. 

   
   

Reaalsus oli see, et sellel hetkel ma veel ei teadnud, kuid sikkel oli seisnud rohkem, kui paar aastat. Reaalsuses vähemalt 20 aastat polnud ta teel olnud (sellest kirjutan hiljem). Kuid ATE pidurisüsteem, mis Brembole väga sarnane ja mida kasutati 1979-1980, on ühe väga tähtsa asja poolest erinev. Nimelt ei tehtud pidurisilindreid roostevabast terasest vaid nad kroomiti ära, et saada väga siledat pinda. Jah, see töötab mingi aeg kuid nende häda on see, et nii pika aja peale saab mustus kroomi alla ja sealt hakkab korrosioon pihta. Ja nagu pilt näitab, siis nad olid jõhkrad, pildil on nad peale puhastamist ja esmast lihvimist. Tarkpea nagu ma tol hetkel olin, arvasin, et saab neid veel kasutada. Reaalsus kujunes hiljem selliseks, et ma lasin metallitreialil teha need 4 silindrit täiesti uut ja maksis see lõbu ca 250 euri. Lisaks vahetasin välja piduritesüsteemis kõik voolikud, tihendid, niplid jms. Alles jäi vaid alumiiniumkest, mis silindreid hoiab paigal. Kogu tarbematerjali kulu ca 600 euri. 

   

Mats, mille sikliga panin, ise maksma palju ei läinud. Välja tuli vahetada pütikaas ja käigukang. Ülejäänud oli suht terveks jäänud. 

Jätk järgmisel korral...
Vasta
#9
Pole mina näinud rattast millel oleks tehtud piduri kolvid roostevabast, aga mida mina tean ???
Kõigil minule siiani kuuluvatel ratastel on olnud valatud ja mille pealispind on tsementeeritud olnud.
Parandage mind või lööge maha !!!
Huvitav kuidas alumiinium korpus ja roostevaba kolb koostööd teevad ?
Aga muidu lahe projekt ja muidugi soovin edu Smile
Vasta
#10
Minu uued näevad välja järgmised. Treitud, mitte valatud. Ja peavad ikkagi olema roostevabast terasest, millest muust? 
   
   
Vasta
#11
Tehakse ka erinevatest pronksidest vajadusel.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#12
(30-11-2014, 01:22 AM)DevilDeVille Kirjutas: Tehakse ka erinevatest pronksidest vajadusel.

Pronksist tegin hiljuti enda suzukilegi uued piduri kolvid, aga roostevabast kolvid on ka täiesti kasutusel. Mingit tsikli pidurisilindri panin kardile veovõlli pidurdama ning sellel oli samuti kolvid roostevabast. Ka tehasetoodang või kellegi rats ei oska öelda. 
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#13
Paneks jälle mõned pildid. 

Esimeste tiirudega hakkas tunduma, et siduriga on mingi jama. Libises koha pealt ära minnes ja sõites oli tunne, et jällegi on peal. No töötava masinaga siis vaatasin käigukasti poole. Skeem selline, et eestotsast alustades on mootoriosa, siis sidur ja peale seda käigukast. Ehk siis loogika, et sidur eraldab mootori tööd käigukastist. Siduriks kuivsidur. Konstrui on selline, et sidurihoovastik läbib käigukasti. Ja käigukasti tagant siis siduritross tõmbab hooba peale ja aktiveerib siduri. See hoob aga värises nagu külmand jalg bussijaamas bussi oodates. Hakkasin vaatama, et mis jama. 

Reaalsuses oleks pidanud olema järgnev järjekord: 
   

Minul nägi see järjekord sellisem natukene loomingulisem välja. Tuleb meelde ütelus - summa ei olene liidetavate järjekorrast. Samuti sain selgeks, et summa ei olene sellest, kui mõni liidetav ära jäetakse!

   

Siit siis vaadates on see pikk varras, mis sidurile vajutab. 
   
See jällegi on hoob, mis vardale peale vajutab. Hooval uskuge mind, käib kandiga sissekeeratav ja seeläbi reguleeritav polt, mis vajutab pikale vardale peale. Hoolas silm näeb seda polti, mis originaalis peab olema väljaulatuv ja otsast ilma vindita ning ümar. 
   
Tagasitõuke vedru. Truu vedru oli oma tööd väga korralikult teinud ja ametipostil surnudki. 

Kui nüüd kogu see kompui ette võtta, siis tekkis küsimus, et kus on sidurivabastus laager (throwout bearing)? Siinkohal kehtiski see järeldus, et summa ei olene liidetavate arvust. Seda lihtsalt polnud. Selle ja paljude teiste arvukate vahvate lahendustega sikli kallal sain aru, et siklit oli parandatud loogika kohaselt - kui midagi läheb katki, on ta järelikult üleliigne ja tuleb ära võtta. Siduri survelaager eemaldati ja keerati lihtsalt julmalt kogu süsteemi peale. 

Siinkohal ei olnudki mul muud võimalust kui kogu süsteem uus osta koos sidurihoovaga. 


   
Vasta
#14
Asja illustreerimiseks - siin on siis käigukast, mis mootorile sappa käib. Seal on näha kahte auku. Suurem on käiguülekanne kardaanile, mis siis tagarattaveos väljendub. Väiksem auk on see, kus siduri hoovastik ennast peidab ja läbi käigukasti sidurile vajutab. 

   
Vasta
#15
Viskan mõned pildid veel juurde. Ühel hetkel sai selgeks, et paak on ropult roostes. Ratas seisnud 80.te keskpaigast saadik ja eks mingi tilk oli tal alati põhjas. Vee ja bensu mittesegunemisel tõmbab vesi end paagi põhja ja metall läheb rooste. Õige oleks regulaarse intervalliga paak tilgatumaks kurnata ja ära kuivatada, seejärel värske benss sisse. 

Asja tegi keeruliseks see, et paak oli töödeldud seestpoolt mingi ainega, mille eesmärgiks katta metall ja kaitsta seda rooste eest. Okei ideelt aga see kattevärv oli oranzi värvi ja seetõttu raske visuaalne rooste hindamine. Aga kuna paak veidi lekkis ühest kohast, siis oli selge, et sisemine rooste on siin süüdi. 

Tatsasin külapoodi ja tõin kõvemat juomat mõne liitri. Koola kolmas komponent on fosforhape, seda ma jahtisingi. Igast poest seda kahjuks ei saa ja siis läksingi lahjema happe segu, milleks koola sobis. Lasin nädala-paari tõmmata selles happes, siis viskasin sisse peoga metalltükke (poldid, mutrid, mis iganes). Kõva sheiker ja kallasin selle segu välja. Tulemus oli meeldiv. 

   
   
   

Paar pilti ka sellest ajast, kui sikli kuuri alla ära lükkasin. Näeb juba täiesti oki välja algse sita seisuga võrreldes aga vajab kõva ilukuuri värvi näol. Keegi rebane on seda pintsliga tuuninud, raami siis. Aga värvi all on korrodeerunud. Samuti vajab soodapesu mootor ja klapitõukurite tihendid + karteri tihend vajab vahetust. Kevadel läheb mootor juppideks ja kõik tihendid vahetusse. 

   
   
   
Vasta
#16
Hmm....

Sai lõpuks ennast psühholoogiliselt kokku võetud ja vanaproua (täitus siiski 35. eluaasta) karjuvalt nõuab uut meiki. 3h rahulikus tempos nokitsemist ja sain juhtmestiku kenasti maha. 

Raam on mitmelt poolt korrosiooniga kaetud ja seejärel pintsliga üle värvitud. Paak mölkis, sadulanahk läbi, sadula plekk ise vajab keevitamist. Hammerite värv pidas 2 aastat bensiini kinni, benss lekkis nüüd kankusse kallutavate jõudude tulemusel. 

Keeruliseks asja ei aja, originaalilähedust on siiani hoitud, mõni detail küll pole veel originaal aga ega välimuselt midagi ära rikutud ka pole. 
Liivapritsiga raam puhtaks + värv selga. Veljed samuti puhtaks + uue kuue alla. 
Mootori tihendid (kogu komplekt kõikvõimalikke tihendeid) ja kolvirõngad uueks. Mootori tahan soodapritsiga ka haljaks lasta, hiljem kuidagi säilitada alumiiniumi palju. 
   
Vasta
#17
Läheb nagu lükkab. Ratas nüüd aatomiteks ja valmis liivapritsi nägema. Vaja värvid-krundid ää osta, selle taga hetkel ootab. 

Mootor ka laiali lähiajal. Ehk oleks referentsiks hea veel silindrite surved ära mõõta. 
Muidu hea mootor, aga miks starter nii väikene?
   
   
Vasta
#18
Selle väikese starteriga pannakse ka autosid käima. Lisaks on seal sees peidus reduktor, mis võimaldab starteri kompaktsema teha.

Ja täna jumalat, et see auto starter on... vastupidavus alakoormatuna on pea igavene, lisaks on varuodade saadavus konkurentidega võrreldes suurepärane.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#19
Ma just mõtlesin, et kindlasti standardne starter, mis toodeti 3 seeria haininale ja ülejääk lendas siklile selga. Ega sidur ka väga kehv suuruse mõttes pole. Robustsuse etalonina on see mootor heaks näiteks. 

Lähipäevil katsun silindrid maha saada - tahaks teada, miks surveastmed väga kehvad on ja alumise tolerantsi piirimail. Silindrid ise seest Nikasiliga töödeldud, väidetavalt hoonimist ei vaja, vaheta vaid rõngaid. Eks näis. 
Vasta
#20
Sellel kevadel on kibekiiresti tegutsetud. Sain klapid lihvitud!

Vasakpoolne pütt on kunagi sissekukkunud klappi näinud. Kui ma seda nägin, siis arvasin, et pidama ma küll ei saa seda sisselaskeklappi, tükid on klapile vahele jäänud ja klapi puutejoonel pesaga on täkked, mis terve randi ulatuses. Aga suutsin mingi ime läbi isegi pidama saada, nitrolahusti läbi ei imbu. 

Värvid ka ostetud, sain õige värvikoodi järgi värvi - BMW Avus Black 086. Põhimõtteliselt vaid must pigment, enamvähem musta äärmus värvilt. Sel laupäeval plaanis liivaprits-epokrunt-aluskrunt-värv selga kütta raamile. Paak ära pahteldada, 2 aastat hoidnud hammerite värviga parandatud lekkekoht ka ära tinutada ja üle võõbata paak. Mootori tihendite ja silindrite tagasipanekut ei julge veel prognoosida, kui jõuan, siis teen. 

   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne