BMW R65 1980
#21
Garaažis käidud ja 3 päeva seal veedetud. 

Raam + muud osised said kõrbetormi osaliseks. Raami on kehvik liivapritsida, neid nurgataguseid on nii palju. Siledat pinda on ikka mõnusam. Tükk aega nökerdamist aga tehtud sai. 
Paak oli mitmest kohast mölkis, sai pahtlit. Esiporikas oli ühest nurgast ise klaasfiibriga üles ehitatud, jälle irvitas. Sai uuesti üles ehitatud. Kõvasti lihvida samuti. 

Haljas metall sai epo+värvi selga. Paak+porikas+sadulasaba said pahtli peale tavalise musta värvi krundi+värvi. 

Esimene suurem oma värvitöö. Läks korralikult peeti. Oli 2k värv, ilma lakita. Lakiosakesed juba värvis sees. Seda peaks saama poleerida. Nimelt mitmest kohast hakkas ikka jooksma. Mitte kohe värvides aga hiljem - kogenematuse asi. See see on, kui tahad ise teha aga käed veel ei oska. 
Ma veel uurin seda aga kuna eraldi lakikihti peal pole, siis peaks saama ühe variandina selle jooksva koha ümber pahtlit panna ja siis peene märja liivakaga hõõruda koos pahtliga senikaua, kuni jooks on kadunud. Ja siis poleerid üle. Vähemalt teoreetiliselt peaks saama jooksu nii kõrvaldada, on keegi nii teinud?

   
   
Vasta
#22
   

Vahepeal siis niipalju, et sain raamile hargi alla ja mootori peale, juhtmepunt on ka tagasi pandud. Lihvisin ja poleerisin välja jooksma hakanud värvi paagilt, sadulaplekilt. 

Mootori klappidega aga sai nalja, sest klappe vahetasin elus esimest korda. Panin metallist klapisääred tagurpidi peale, ehk vedru oli pinge all. Mootorit ringi käima pannes ei olnud võimalik ringi ajada, sest surus klapivedru nii kokku, et polnudki võimalik rohkem kokku suruda. Klapikäik aga tahtis ikka veel liikumist. Kaaskodanik viitas mu rämedale reeglite rikkumisele ja eile õhtul sai uuesti klapisääred tagasi pandud, sedakorda õigetpidi. 

Nii - nüüd mootor peal ja vaja ainult agregaate tagasi ühendama hakata. Käimakast otsa, seejärel saab kardaani +sikli saba otsa lükata. Paar päeva ühendamise vaeva, tähtis on elektriskeem saada samamoodi kokku tagasi, nagu ta sealt pealt maha tuli. Ühenduspistikud oleks hea üle käia, tekitasid mingil ajal probleeme ja ühendus kadus, õnneks tean süüdlastest pistikuid. 

Tahaks jaanipäeval ikka kuuma anda, äkki õnnestub? 
Vasta
#23
(22-06-2016, 10:58 AM)AnatoliJermakov Kirjutas: Panin metallist klapisääred tagurpidi peale, ehk vedru oli pinge all.
Paar küsimust tekkis. Kas on vineerist klapisääri, kas klapisääred on klapi küljest eemaldatavad ja paluks pilti tagurpidi klapisäärtest?
Tundub, et miskit muud on pandud tagurpidi, klapisääri ma küll ei oskaks tagurpidi panna, need ikka klapiga üks detail. Siis jääks ju klapp silindrist välja???
Инвалид информационной воины.
Vasta
#24
Ilmselt siis juhtpuksid äkki. Või on seal veel mingid jublakad, mis käivad juhtpukside peale, vedru hoidikud vms.
Vasta
#25
(23-06-2016, 00:53 AM)aavu Kirjutas:
(22-06-2016, 10:58 AM)AnatoliJermakov Kirjutas: Panin metallist klapisääred tagurpidi peale, ehk vedru oli pinge all.
...
Tundub, et miskit muud on pandud tagurpidi, klapisääri ma küll ei oskaks tagurpidi panna, need ikka klapiga üks detail. Siis jääks ju klapp silindrist välja???

Küllap käib jutt nookuritest. Kuigi ma ei kujuta ette, et need tagurpidi peale pannes klapiotsale pihta ulataks... Aga ma toda pada ei tunne.
Vasta
#26
Et pikemat spekulatsiooni ja mõttelendu pidurdada ütlen,et tegu oli klapi poolkuudega , mis valepidi oma pessa läksid.
Ford Granada, Chevy Caprice
Vasta
#27
Klapi poolkuud need olid. 

   

Progress siis sealmaal, et tehnika on peal ja rattad all. Lükkasin ka õlid sisse mootorisse, käigukasti. Nüüd vaja veel ära ühendada suunatuled ja esituli. Siis mõistatada veel, et kust vanasti jooksis tühikäigu indikaatortule juhtmestik, anduril on 2 juhet, mul üle vaid 1 juhe. Võib-olla käiski ühega, ei tea. 

Enne lahtivõtmist elekter ei andnud ühendust, kadus ära. Seega elektriga võib veel aega kuluda, et kõik tööle saaks korralikult. 

Kindlasti mõõdan ära kompressiooni, et näha uute kolvirõngaste ja klappide lihvimise tulemust. Klapid pidasid küll, poolkuude vahetamiseks ei hakanud enam päid maha kakkuma. 6 bari rõhku küünlapesa kaudu silindrisse, hoidis klappe üleval küll ja sai vedru kokku suruda ilma, et pea oleks pidanud maas olema. 

Kõige suurem töö tuleb veel sadulaga, mis on Inglismaa vihmadest nii ära roostetanud alusega, et jube. Pean kõvasti keevitama hakkama seda sadulaplekki. Ja siis on ka nahk ju kõik läbi, õnneks on poroloon vigastusteta. Mõttekoht - võibolla viin sadulsepa juurde. Alati võib muidugi ise proovida kokku õmmelda üks kärakas, ma olen oma pealehakkamisega siiamaani kõik ise tahtnud teha, tulemus ei ole lihtsalt kõige parem. Aga emotsioon endale on jällegi sellevõrra mõnusam, kui oma kätega tehtud. Kuna näitusele ei lähe, siis pole vahet. 
Vasta
#28
Tänasida plaan oli massin kokku liita. Liidetavate järjekorrast teatavasti ei olene summa järjekord, sellest ka lähtusin. 

Poole päevaga sain tsikli kokku ära. Kõik tundus kena, panin süüte sisse, toorest ei tõmmanud, tõmbas starter paar ringi, sai bensu peale ja pauhti käis. Olles vene siklitega nooruses küll tegelenud, siis see saksa tehnika on imelik - töötab. Vene siklite kogemus ütleb, et sul võib olla säde, benss jõuab kohale, kompressioon ka justkui on aga see ei garanteeri mitte midagi. Võib ka mitte ühte matsu tulla. 

Kõik ilus kuni katsusin sidurihooba ja sidur null. Kruttisin seda peale ja kruti palju tahad - 0. Paned käigu sisse ja proovid siduriga veeretada, mitte üks kramm ei võta sidur. Jõudsin järeldusele, et kuskil kala ikkagi on. Asusin siis lahti kakkuma seda konstruktsiooni. 
Ja taaskord leidsin ilusa tulemi peale 3 tundi lahtikakkumist (tagumine osa raamist tuleb kõik lahti kakkuda, et saaks käimakasti maha ja sidurile ligi) - olin siduri surveplaadi tagurpidi pannud. Polegi ennem mäletamist mööda siduriga väga palju tegelenud ennem, ei mõtelnud ka, kui kokku panin. Täielik lünk mälus, et ma ei mõtelnud ka millelegi, kui selle kokku panin. 
Surveplaat teisipidi peale, sikkel kokku tagasi. 


11h tööd kokku ja kell 9 õhtul pühkisin laubalt higi. Koos tagasi. Tõehetk aga see oli see ilusam neist kahest. Sidur lahutas. Siis polnud enam miskit, kohe kiiver pähe ja külateele tuld andma. Pöördesse läheb kenasti, karburaatorid ei ole balansis hästi ja tühikäik on liiga madal, suri kohapeal kohe välja, ka mõnes järsemas kurvis suutis välja surra. Minek aga parem kui ennem, kohe väga palju kuuma uute rõngastega ei andnud aga oli tunda, et täiesti sõidetav. Eks 37kw pole just teab mis rakett aga samas on väänet siklil. 
Esimene sõit oli igastahes mõnus, poleks justkui ära olnudki seljast. 

Tutikas tühikäiguandur sai lahtimonteerimisel muidugi viga - käimakasti all ja käis kuskil vastu ära, klemmid olid veidi loksuga tagasi pannes. Ja enam ei põle ka see tuli. Mis seal siis ikka, mul pole sellest suuremat, et tühikäigutuli armatuuril ei põle, niikuinii alati ise jalaga tunnetan. Vaatame, mis ülevaatusehärra selle peale pomiseb. 

Vaja veel uus sadulanahk saada. Mõtlesin nahatamisse viia aga avastasin, et Inglismaalt saab selle valmisõmmeldud naha 30 seekliga. Siis vist juba tellin valmisõmmeldud naha ja tõmban ise pähe talle. Alusraam vajab kõva roosteravi happe ja keevise näol niikuinii. 

Valmis ta on ja sõidab - eks minu eesmärk oligi sõitev isend teha, mil rooste oleks elimineeritud ja näeks ka viisakam välja, ise värvimine väga hästi ei õnnestunud ja vanad poldid läksid ka enamuses tagasi - ei hakanud liiga ilusasti tegema, muidu oleks ehk pooleligi jäänud. Praegu endal rõõmu igastahes küll. 

   
Vasta
#29
Üks tiir ka tehtud. Sõitsin 25km linna ära ja sõiduga sain ühtteist teada: 

Tühikäik jääb pööretevahemikku 3000 rpm. Foori taga ebamugav, kui sikkel lärmab. Olen siklil pea kõik trossid ära vahetanud tutnoide vastu aga üks gaasitross vahetamata. See aga suti väntsutamist saanud oma 1980 aastast alates ja ei liigu päris vabalt. 

Tühikäik ka ebaühtlane, vahel justkui jätaks suts vahele. Võtsin karbussid laiali ja suruõhuga kõik düüsid läbi+brake cleaneriga puhastasin palju sain. Tühikäigukruvide O-rõngad ka veidi hapud, kuigi juba 2 aastat tagasi vahetasin. Neid ei tohi kõvasti kinni keerata, siis keerab O-rõnga ka katki. 

Hetkel läksin seda teed, et tellisin UK-st uued O-rõngad ja gaasitrossi. Samuti sadulale uue naha. 24 naela eest saab tutnoi õiges mõõdus sadulanaha, pole vist mõtet hakata ise kompunnima või kuskile nahatamisse viima. Nüüd saan sadulapleki ära keevitada, poroloon on mul rikkumata seal all ja tõmban uue naha peale. 

Äkki saab enne talve sõita ka veidi, muidu sellesuvine motosuvi läheb jälle nahka. Eelmisel aastal 5 korda istusin selga, sel aastal vaid korra.
Vasta
#30
Kuna uus tallanahk on tulekul, siis sai hakatud vana harutama. Sadul tundus plekiosas pudru olevat aga nii hullu pilti ma ka ei oodanud. Positiivse noodina, et selle kõige juures svamm on täiesti terve ja pole isegi kuskilt ühte tükki ära pudenenud ega pragu sees svammil. Hallitust on näinud niiskuse tõttu aga heas korras on ta ikkagi. 

Põhjaplekk on aga päris pudru. Ta on ka keerulise konstruktsiooniga, õnarusi täis, keevitada täielik keeks. Plekk ise väga õhuke, nüüd siis rooste poolt ka õhemaks lihvitud. Ei teagi, et kuidas teda keevitada. Kerge see olema ei saa. Kas vahetada nii palju sirget plekki, kui õnnestub ja siis hiljem klaaskiudriidega ära tugevdada? Eks selle sadulapleki parandamine keevitamisega on tegelikult enda lohutamine - õige oleks uus sadul vaadata, plekk on liiga läbi. Aga usun, et hetkel ikkagi teen tast nii hea saia, kui saan ja panen uue naha peale. Kõrvalseisja jaoks pole mingit vahet, enda kuklas on siis teadmine, et ega see plekk hea seal all pole. Ainukene hea on plekil see, et ta hoiab oma konstruktsiooni veel  ja näpu vahel tükkideks ei lagune - ehk kui plekil servad ära vahetada, siis võiks klaaskiudriidega ta tugevaks saada küll. 

   
   
   
Vasta
#31
Ma investeeriks mootorratta kodumaa majandusse ja ostaks ebay.de vahendusel mõne sobiva doonoristme. Seniks kimaks vanaga ringi.

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#32
enamvähem heas korras iste maksab tõesti 90 eurot koos saatmisega. Nahal väikene defekt küljes. 
http://www.ebay.de/itm/Sitzbank-Sitz-BMW...SwepJXY6wG

Niiet kui ma praegu maksin ca 35 naha eest, siis eks ma järgmiseks hooajaks võin ju selle 90 välja käia ja uue sadula tellida küll. Ja kui uus nahk juba võtta, siis võib selle ka tollele sadulale üle tõsta. 

Ja olen nõus, et tehnika võiks olla kodumaa iluks ja hoitakse pikemalt, kui 3 aastat ühtedes kätes. Eks ma jõudumööda toimetan aga see sikkel on juba praegu nii mõnus, et süda ei raatsiks seda kohe kindlasti käest ära anda. Uut sellist ma enam ei saa. 

PS - sain lõuna ajal ka postkontorist pakiteate. Järelikult on uus nahk ja gaasitross mind ootamas. Äkki lõpetame siis selle nädalaga selle jama ära ja toome sikli garaažist teistelegi vaatamiseks välja.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne