[v6sa]

...
Aga kõige-kõige universaalsem on ikkagi moodne pisike inverterkeevitus koos täiesti "ulmeliste" moodsate elektroodidega. Koos isetumeneva maskiga ofkoors!
...

+1. Mask on maitse asi, kuid isetumenev on mugav küll

Ma olen kõigest keskmine hobikeevitaja, kuid peale 1f inverteri ja paraja posu erinevate elektroodide ostmist pole ükski asi jäänud kinni siristamata. Jah, paksemad asjad (5+ mm) vaid punktin fikseerimiseks ja viin Suurte Poiste juurde KINNI keevitada.

Traadikeevituse suurim häda on see, et erinevate materjalide jaoks vajalikku traati ei jaksa osta ja ega ei viitsi vahetada ju ka. Rääkimata odavama otsa masinate õnnetust etteveosüsteemist ning polaarsuse vahetamise tülikusest (kui see ülepea võimalik on).

Kohe tuleb keegi ja ütleb, et plekki ei saa. Saab küll: 1,5 mm elektroodiga keevitatud õhukeseseinaline survetoru peab juba teist aastat 120 bar sees russi hüdropumba taga.   Õmbluse ilu sõltub aga puhtalt keevitajast. Mul on mõned päris ilusad lõigud ka sisse juhtunud...

Kes kahtleb, sel soovitan võtta rendist 1f inverter nädalavahetuseks ja proovida. Elektroodid aga tasub võtta GF Anapolist - nad teavad, mida müüvad

Inverteri üheks plussiks, kui nii võib öelda, saab pidada ka seda, et kui vool ikka nõutut välja ei anna, siis seda kaitsesüsteem ka ütleb. Mis paraku tähendab, et seal ja siis soovitud vooluga ka ei keevitata...

[PlyVal64]

...
Aga kõige-kõige universaalsem on ikkagi moodne pisike inverterkeevitus koos täiesti "ulmeliste" moodsate elektroodidega. Koos isetumeneva maskiga ofkoors!
...

+1. Mask on maitse asi, kuid isetumenev on mugav küll

Ma olen kõigest keskmine hobikeevitaja, kuid peale 1f inverteri ja paraja posu erinevate elektroodide ostmist pole ükski asi jäänud kinni siristamata. Jah, paksemad asjad (5+ mm) vaid punktin fikseerimiseks ja viin Suurte Poiste juurde KINNI keevitada.

Just ja kui tihti "tavaline inimene" keevitab kodus sentimeetrise metallipaksusega I-talasid fermideks kokku??? Materjali paksus jääb 99% kordadest ikka 0,8 ja 4 mm vahele. Viimane on siis a'la keevitad omale uued värava raamid 4-kanttorust, kuuriukse raamistiku nurkrauast vms. 
Ning võlu ongi, et iga metalli ning paksuse jaoks on olemas absoluutselt õige elektrood ja kogemustega tead ka õiget voolu. Ainus asi, mida ei pidavat saama inverteri ja alumiiniumi-elektrodiga korrektselt-tippkvaliteetselt keevitada, on vettpidav õmblus veesõiduki kerel. Kõige muuga pidi inverteriga hakkama saama. Isegi raudkerelist laeva pidi saama keevitada... kui see just supertanker oma plaadistuselt pole  Aga jutt on ju meil hobist ehk siis äkki a'la kuni 4-millise plaadistusega paadikesest  "hullemal" juhul, 5-millisest Cortenist tehtud asi on juba ülisuur koll a'la selline (Voyager 452 in Italy ehk DL1489W on konkreetne alus!), mille kunagi siia toomiseks ära elustasime. Seda tõesti ei lähe ~250-eurose 1f-inverteriga kapremontima  
Mul lihtsalt liiga vähe vaja keevitada ja Parim Sõber on ju olemas aga plaan on omalegi koju üks selline osta. A'la miskit sellist, mis võib ju kasvõi "igaks juhuks", nagu nunnal tissid, kodus olla. Kasvõi selleks, et hiina grill või miskine murumasinake korra aastas üle keevitada vms  

[v6sa]

...Mul lihtsalt liiga vähe vaja keevitada ja Parim Sõber on ju olemas aga plaan on omalegi koju üks selline osta. A'la miskit sellist, mis võib ju kasvõi "igaks juhuks", nagu nunnal tissid, kodus olla. Kasvõi selleks, et hiina grill või miskine murumasinake korra aastas üle keevitada vms  

Minu loomake. Kuni 3 mm keevitab kenasti, sellest üle hakkab kuumuskaitse liiga tihti rakenduma Aga mul on enamasti paksem plekk ja õhem profiil, seega sobib küll.

Kaablid on miinuskraadidel nii jäigad, et tõmbavad sulgkerge karbi külili Ning lühikesed on ka. Kohver on plussiks, minu oma on ilma.

[pen.skar]

Suvel tuli 26 meetrit pika kasvuhoone paigaldamisel üsna palju keevitustööd teha. Ja alajaam kaugel-kaugel. Trafoga el.keevitused ainult "nokkisid". Soomes laeva ventilatsioonipaigaldajatelt saadud 1f inverteril vahetasin kärsanud transistori välja ja  kõik kokkupõletamised sai edukalt tehtud. Ei tal polnud lugu  alapingest ja kaar süttib hästi. Keevitusmaskist- soovitaks töö lõppemisel karpi panna, või et vähemalt see ülemine, fotoelemendiga pool varju jääks. Muidu tugevama valguse pealesattumisel töötab oma patarei resursi seistes ära. Tunnus- hakkab keevitamahakkamisel alul valgust silma laskma, siis nagu laadub ja kaitseb õhtuni normaalselt. Patarei? aku? vahetus on tülikas, tuleb igasugu krõpse kruvitsaga lahti suruda. Kätest jääb puudu. Niisama edasi jurada ei tasu. Võid küll alul silma kinni pigistada, aga see ei aita eriti- õhtuks ikka silmad punased.

[PlyVal64]

Viimane "kogemus" traatkeevitusega, kus küll mina ise ei keevitanud, on suvest, kui tuli raudlaev LuLu meie poolt Naissaarel "ära kaotatud" pardaväravale uued hinged külge säristada. Kuna purjetamiskaaslasel on rallispordi ajast olemas miskine 1F aga selle tipp-otsa "kaasaskantav" poolautomaat-traadikas, gaasi pisikese balloonikesega oli ka, siis tegime sellega ja ei hakanud oma pead vaevama muu seadme otsimisega. Õues, ilus ilm ehk peaagu tuulevaikne. Samas ei olnud lihtne töö vana jura maha lõigta ja uued hinged joonepeale saada veekohal tehes  Ja ikkagi olid kerged tuulepuhangud, mis puhus gaasi minema, pritsis käpa sitta täis ja tegele puhastamisega, siis mõnikord jäi ikka ka traat kõri otsa kinni - ehk kõik see piin, ajakulu ja vaev, mis traadimasinaga kaasneb. Muidugi oli meil aega ja tehtud see sai ning värav töötab jälle. 
Siis ma mõtlesin selle välja, omades kogemust ju õues kaipeal muude paadivärkide keevitamisest, et ostan omale ka inverteri, sest sellega oleks töö kordi kiiremalt tehtud saanud! Lisaks veel peaagu et tavapäraselt roostevaba elektroodiga (kahte musta võib ju nii kokku sulatada). Esiteks on kordi vähem tassimist, oluliselt kiirem töö, elektroodiga täitmine on kordi parem kui traadiga, NÄED mida keevitad sest käpp ikkagi varjab, elektroodide uued katted eraldavad mingeid supergaase mis pisikest tuult väga ei karda etc. Ehk ma olen ka seda meelt, et tüütu, kalli ja keerulise traatkeevituse vajadus tuleb ikka põhjalikult enne läbi mõelda ning kaaluda ka moodsaid alternatiive, mida pakub kergete inverterkeevituste teke ja kättesaadav hinnaskaala. Järgmine tase on kohe 1000 rutsi ja rohkem ja igasugust "lisa" jura veel juurde. Ja nende kahe vahele peaks siis jääma MMA+TIG inverterid.  Lihtsalt ma olen nii loll, et ei tea või ei oska praegu seda TIGi võimalust oluliseks pidada oma olematute oskuste baasilt  

EDIT: Femkeri kodukalt avastasin, et keegi oleks nagu meie tegelikku elu salaja pildistamas käinud  Nimelt sa lisaks renditud Kemppiga kiiluraamide keevitamisele ka noorte Haapsalu purjesportlaste paadiveotreila möödaminnes ära lapitud. Täitsa kohe sarnane pilt on neil Minarc 150 toote juurde pandud   

[pen.skar]

Traadiga õues igas asendis keevitamine vaid tuule tõttu probleemne, tööga hakkama saaks igaüks. Aga elektroodiga seina-lage keevitab ühe korraga hästi väga prof mees- seega mina ei suuda. 

[karvik]

Kui panna võistlema kodutingimustes ja suvalises kohas traat ja elektrood, siis on viimane igaljuhul etem. Ei karda tuult ei vaja gaasi ei ole vaja traadivahetusega pusserdada kui materjal muutub. Kaalub tänapäevane inverter pea mittemidagi kui võtta kodukasutusse mingi 140A MAX vooluga.
Eriti kui arvestada näiteks seda, et kõigi tööruumid ei pruugi keevitamist ilma süttimatta välja kannatada ja keevitamised toimuvad õues kuhu on alati vaja aparaat kaasa vedada.

Reaalselt on traat keevitus tugevam. Keevise punktis on temperatuur suurem ja läbisula parem.
Reaalselt ei tohiks ka külmunud metalli keevitada, sest tekitab külma rabedust. 
jne


Paksema raua kui 5mm mitte keevitav inverter peaks olema maks vooluga 80A kusagil vast.

10mm rauda keevitab 80A juures ka veel kokku. Seda siis kolme läbimiga aga kui vaja lasta mingi 10cm jupp, siis sellepärast küll ei ole ju mõtet minna keevitaja juurde, kui just väga lähedal keevitaja ei asu või omal aega väga palju üle ei ole(noh, et nagu õlunadid kaasa ja keevitama).


Automaat maskide kohapealt on soovitus silmade säästmiseks tule süttimise hetkel korraks silmad kinni panna. Eriti kui palju täpitamist. Ega see mask ikka nii kiiresti ei reageeri kui valgus liigub. Seda eriti veel odavama saasta puhul.

Muigele ajav on natuke lugeda eelnevates ostides läbi käinud 300A LOOMADE kohta kui ise olen istunud 3a. 750A  masina taga ja teispool sirmi oli 890A. Minu masina käpp oli õhkjahutusega selline suurte ribidega jurakas. Tigedama aparaadi oma oli vesijahutusega. Kui vesi kogematta lekke tõttu otsa sai, oli ka käpp sulanud.
Oma töömasina hinda ei tea, oli teine sealt mammutite ajast.
890A oli vähe värskem ja maksis 2000 aastal 90 000.- eesti krooni.

Sõltumatta selliste aparaatide olemasolust sai õuetingimustes keevitada ikkagi tavalise pisikese elektroodkeevitusega ja kui vaja siis kasvõi viie läbimiga.
Suurtööstuses ei ole ka 15 läbimit ime.
Laeva keresi keevitatakse sammuti suht pisikeste aparaatidega ja pisikeste meeste poolt, sest ega sina kahe kesta vahele suured mehed ja suured aparaadid mahu.

Läks vist heietamiseks.

[PlyVal64]

Kui panna võistlema kodutingimustes ja suvalises kohas traat ja elektrood, siis on viimane igaljuhul etem. Ei karda tuult ei vaja gaasi ei ole vaja traadivahetusega pusserdada kui materjal muutub. Kaalub tänapäevane inverter pea mittemidagi kui võtta kodukasutusse mingi 140A MAX vooluga.
...
Laeva keresi keevitatakse sammuti suht pisikeste aparaatidega ja pisikeste meeste poolt, sest ega sina kahe kesta vahele suured mehed ja suured aparaadid mahu.
Läks vist heietamiseks.

Kohe hää lugeda inimese juttu, kes ka päriselt TEAB keevitamisest    Suures piires räägivad seda sama juttu kõik teisedki, kes asjast reaalsuses TEAVAD. 
Mis laevasid puudutab, siis seal sõltub kõik ikkagi materjalist: merealumiiniumi ikkagi elektroodiga ei keevitata, mis puudutab plaadistusõmbluseid. Kuidas "vähemtähtsates" osades asi käib pole päris ühene. Aga raudlaevu keevitavad profid tõesti ka selliste väikeste seadmetega aga ma usun, et need pole päris "koduseks kasutamsieks", vähemalt hinnaklassilt  Need ajad on möödas, kus krusa sabas 1-teljelisel veeti keevitus kohale... seuhke piltidega illustreeritud artikkel laevaehitusest, kus keevitusaparaatide peal on ameerika-mandri jaoks "omapärased" nimed Pavel või Tazarian 

[Envir]

Just ja kui tihti "tavaline inimene" keevitab kodus sentimeetrise metallipaksusega I-talasid fermideks kokku??? Materjali paksus jääb 99% kordadest ikka 0,8 ja 4 mm vahele. Viimane on siis a'la keevitad omale uued värava raamid 4-kanttorust, kuuriukse raamistiku nurkrauast vms.

Kuda saab midagi sellist väita? Mul on 300A traadikeevitus kodus ja ütlen ausalt, et see veab nibin-nabin välja. Mul oleks hea meel 5...600A keevituse üle, aga selle jaoks peab ka vastav elektrisüsteem olema. Kui samas stiilis vastata, siis võib ka öelda, et kui üle paarimillise pleki midagi kokku vaja lasta ei ole, siis pole keevitust kodus üldse tarvis. Et midagi veidikegi asjalikku teha, mis vastu ka peaks ja laiali ei pudeneks, peab masinal ikka rammu olema.

Oli vaja näiteks 10mm kinniroostetanud sisekuuskant-polte lahti saada, keevitasin mutrid peale. Ma väga täpselt astmete järgi voolutugevust hinnata ei oska, aga 180-200A oli punktimiseks paras. Polt paiknes massiivses detailis ja väiksem vool lihtsalt situb punni peale ja ei sulata mutrit-polti korralikult läbi, et varrega jõudu taha rakendada.

[ats97]

Ma ei tea MIDA te KODUS kokku keevitate, et 200A keevitus nadiks jääb!?
Mul endal kodus 220A Wallius, millega saab kodus KÕIK vajaliku kokku lastud.
Kuna töötan ise metallitöötlemis ettevõttes siis tean asjast nii mõndagi.
Enamus aparaate millega ferme, treppe jne tehakse on 250-300A ning suure raua ning PIDEVA keevituse jaoks 460 ja 500A masinad milledel vesijahutusega käpad.

Kogu muusika algab eeltööst ja ettevalmistusest. keevisliitepinnad tuleb puhastada, paksemad materjalid faasida jne, jne.
Iga endast, tööst ja riistadest lugupidav MEISTRImees teeb ENNE töö alustamist ära korralikult kodutöö(sirvib keevitaja käsiraamatut või istub needuses tarkust taga ajades- kuigi seal ka palju saasta). Kui vähegi võimalik, siis kasutada kogenud keevitajat kasvõi tunnike juhendajana.
Isiklikult arvan, et on lausa lauslollus osta üübermasin ning eeldada, et keevis jookseb nagu siidi.
Traatkeevitustest kodukasutusse ei tohiks võtta kõige odavamaid käkke, millega tihti öeldakse, et algajale käib küll! Ei käi! Ka asjatundjal on sellise s...aga raske midagigi KOKKU keevitada.
Kui võtta, siis kas 3f aparaat(kasvõi kasutatud) või siis uus 1f inverter aparaat ning kindlasti kaitsegaasiga (täidistraati isiklikult ei poolda - kallis ning mõtetu).

Nii, et poisid: tehke kodutöö ära ning harjutama.

Ats.

[PlyVal64]

Ma ei tea MIDA te KODUS kokku keevitate, et 200A keevitus nadiks jääb!?
Ats.

Ats, üldiselt on peaaegu igal teisel eeslasel kodus aianurgas a'la Maru Metalli tootmistsehh, kus keevitavad omaks lõbuks Saku purgi laeferme kokku  Teine pool aga ehitab saunataga tiigipealses ujuvdokis Maerskile 17 000 TEUseid konteinerivedajaid... Siis jääb üle "mõni" eestlane, kes saab hakkama ka 150-160A inverteriga. 
PS: paar tankitehast ja Komatsu ning Caterpillari raamide koosteliinid on ka paaril koduõuel...

[autojuht]

Kui panna võistlema kodutingimustes ja suvalises kohas traat ja elektrood, siis on viimane igaljuhul etem. Ei karda tuult ei vaja gaasi ei ole vaja traadivahetusega pusserdada kui materjal muutub. Kaalub tänapäevane inverter pea mittemidagi kui võtta kodukasutusse mingi 140A MAX vooluga.
...
Laeva keresi keevitatakse sammuti suht pisikeste aparaatidega ja pisikeste meeste poolt, sest ega sina kahe kesta vahele suured mehed ja suured aparaadid mahu.
Läks vist heietamiseks.

Kohe hää lugeda inimese juttu, kes ka päriselt TEAB keevitamisest    Suures piires räägivad seda sama juttu kõik teisedki, kes asjast reaalsuses TEAVAD. 
Mis laevasid puudutab, siis seal sõltub kõik ikkagi materjalist: merealumiiniumi ikkagi elektroodiga ei keevitata, mis puudutab plaadistusõmbluseid. Kuidas "vähemtähtsates" osades asi käib pole päris ühene. Aga raudlaevu keevitavad profid tõesti ka selliste väikeste seadmetega aga ma usun, et need pole päris "koduseks kasutamsieks", vähemalt hinnaklassilt  Need ajad on möödas, kus krusa sabas 1-teljelisel veeti keevitus kohale... seuhke piltidega illustreeritud artikkel laevaehitusest, kus keevitusaparaatide peal on ameerika-mandri jaoks "omapärased" nimed Pavel või Tazarian 

Oh sõbrakesed, ei tea te laeva kere keevitamisest midagi veel. 5 aastat tagasi kui ma selle tööga veel leiba teenisin oli see "pisike aparaat" etteande-juht seade mida kaasas tariti mööda tanke roomates ja vooluallikas ise oli tükk maad kaugemal tekil. Polnud keevitajad ka pisikesed vaid täitsa tavalised mehed-naised olid.

[muska71]

Olid head ajad aastat 15 tagasi kui ka tahtsin keevitust,aga keevitadagi ei osanud.Õnnestus lukksepaks tööle saada tehasesse,algul punkisin ainult,aga kuna asi huvitas hakkasin salaja toodangut kokku keevitama,õmblused ilusad korralikud ja keegi esialgu aru ei saanudki.Palk oli küll väga niru,aga õppisin keevitamise selle eest ära.
Sai siis esimene 1f masin ostetud ja tõesti kui vool ikka nõrk siis ei keevita sellega midagi ja ännestus masin hea hinnaga turgu panna ja asemele sama firma 3f 250A masin ja igati rahul.Nüüdseks aju koos tradikeraga eraldi kasti ümber ehitanud ja masin ise nurgas riiulis ja väikse kasti tõstan sinna kus parasjagu vaja.Etteande kiiruse pote nupp murdus,ostsin uue pote ja nüüd pote pikema juhtme otsas ja käpa juures ja hea mugav toimetada.

[karvik]

Just ja kui tihti "tavaline inimene" keevitab kodus sentimeetrise metallipaksusega I-talasid fermideks kokku??? Materjali paksus jääb 99% kordadest ikka 0,8 ja 4 mm vahele. Viimane on siis a'la keevitad omale uued värava raamid 4-kanttorust, kuuriukse raamistiku nurkrauast vms.

Kuda saab midagi sellist väita? Mul on 300A traadikeevitus kodus ja ütlen ausalt, et see veab nibin-nabin välja. Mul oleks hea meel 5...600A keevituse üle, aga selle jaoks peab ka vastav elektrisüsteem olema. Kui samas stiilis vastata, siis võib ka öelda, et kui üle paarimillise pleki midagi kokku vaja lasta ei ole, siis pole keevitust kodus üldse tarvis. Et midagi veidikegi asjalikku teha, mis vastu ka peaks ja laiali ei pudeneks, peab masinal ikka rammu olema.

Oli vaja näiteks 10mm kinniroostetanud sisekuuskant-polte lahti saada, keevitasin mutrid peale. Ma väga täpselt astmete järgi voolutugevust hinnata ei oska, aga 180-200A oli punktimiseks paras. Polt paiknes massiivses detailis ja väiksem vool lihtsalt situb punni peale ja ei sulata mutrit-polti korralikult läbi, et varrega jõudu taha rakendada.

Ära nüüd väga pahanda, aga selles olukorras on tegu tihendiveaga mis jääb susside ja käpa vahele.

Kui järgmine kord peaks olukorras olema kus ei ole seda 200A võtta, siis proovi pika kaare abil väheke ette soendada ja enne seda tee poldi pea väga puhtaks. Ettesoendamine sellisel viisil aitab ka natuke paremini poldil välja tulla sest ta soojendab polti sügavamalt läbi. Vool ei tohiks liikuda poldini läbi kinni jäänud koha, vaid võimaluse korral poldi pea kaudu. Selliselt on välistatud võimalus, et poldi ja poldi pesa vahel tekkinud säde ta veel rohkem kinni keevitab.

Pika kaarega pritsib jämedaid vastikuid kuule, aga sedasi saab ja on võimalik. Pika kaare saamiseks on vaja anda heast olukorrast natuke vähem traati peale. Keevis ei tohi enne mutri pihta minna kui poldi pea on sulama hakanud. Kuulid väga suured on, siis ei keevitu enam normaalsel.


Üks võimalus on ilma mutrita poldi pea otsa keevitada kõrgendus lihtsalt sell viisil, et lased keevitusega kuuskandi sisemusse niikaua kuni see täitub ja kattub pealt ilusaks siledaks. Seejärel kohe mutter külge ja olems.

Seda silendatud poldi pead saab õiges rütmis kasvatada peenikeseks torniks mille otsa saab panna mutri ja mutter keevitada torni külge. Kõik peab toimuma enne kui asi liiga ära jahtub.
Hiljaks jäädes tuleb keevis rabe ja saad uuesti proovida.


Hiljuti keevitasin kokku omavajel neli toru juppi mille diam oli 160mm sein 8mm. Voolu oli mul võimalik kasutada 70A sest antud majapidamise peakaitse ei kandnud rohkem.
Oleks mul seal 300A võtta olnud..., siis ma ei oleks seda kasutanud. Sest mul on ainult 140A keevitus








Kui võimalik, siis pakutakse lausa tasuta kursuseid mingite projektide raames ja nimeks on Keevitaja ettevalmistus kursus või midagi sellist. Kutsekad pakuvad. Kui sobib, siis kes saab käige läbi. Kestab 80 akateemilist tudi ja on õhtustel aegadel.
Kursus ei anna ühtegi paberit peale selle, et oled seal käinud, aga kogemusi ja teadmisi saab mitme kilo jagu.


Sealt saab ka näiteks seda teada, et Traat keevitusel ei keerata voolu vaid pinget. Elektrood keevitusel aga voolu. Selle saab ka reeglina teada, et ega tegelikult ei tea keevitamisest mitte si**agi.

[PlyVal64]

Kui võimalik, siis pakutakse lausa tasuta kursuseid mingite projektide raames ja nimeks on Keevitaja ettevalmistus kursus või midagi sellist. Kutsekad pakuvad. Kui sobib, siis kes saab käige läbi. Kestab 80 akateemilist tudi ja on õhtustel aegadel.
Kursus ei anna ühtegi paberit peale selle, et oled seal käinud, aga kogemusi ja teadmisi saab mitme kilo jagu.
Sealt saab ka näiteks seda teada, et Traat keevitusel ei keerata voolu vaid pinget. Elektrood keevitusel aga voolu. Selle saab ka reeglina teada, et ega tegelikult ei tea keevitamisest mitte si**agi.

Kunagi aastate eest oli mingil pundil meestel isegi plaan sellisest kursusest osa võtta. Ma nüüd ei mäleta, olid need tikutakulased või kipperlased aga vahet pole! Keevitada on mõlemil vaja, nagu ka automotolastel. Aga ma ei mäleta, miks see ära jäi. Äkki läks kursuse hind käest? 
Ja sõbrad-tuttavad, kes palkavad keevitajaid, ERITI alumiiniumi- ja laevakeevitajaid aga ka konstruktsioonide tegijaid, otsivad oskajaid tikutulega taga ja maksavad ka päris kõva palka neile. Sest need, kes keevitamisest rohkem kui si**agi teavad ning kes suudavad ühtlast kvaliteeti ja mistahes radikaalset tootekvaliteedi kontrolli läbimist tagada "iseseisvalt töötades", neid olevat ikka vähe. 

[Mart Laanelepp]

Muideks nende väikeste inverteritega on võimalik ka TIG-keevitust teha, käpp ja argoon külge ja tuld. Tahab harjutamist saada aga kui on eriti tähtis ilus välimus keevitusel siis saab vajadusel hakkama küll. Eriti hea on torusid keevitada TIG-iga. Mina olen muidui väga vähekogenud keevitaja ja ei tea asjast eriti midagi, profid ilmselt väidavad et selline tegevus on mõttetu vägistamine aga vajadusel saab hakkama. Spets TIG- keevitus maksab kordades rohkem.

[klaave]

Mis te jamate. Igal massinal omad eelised, mina kasutan sellist, 1...20mm pole probleem,liiguta kuhu tahad, annab veel rellakale ja drellile ka voolu kui vaja.

[h2rra]

Mis te jamate. Igal massinal omad eelised, mina kasutan sellist, 1...20mm pole probleem,liiguta kuhu tahad, annab veel rellakale ja drellile ka voolu kui vaja.

  Umformer tüüpi  elektrood keevitused on ikka parimad... ja kui kolhoosi ajal olid isegi el. liini tagumises otasas, keevitasid nagu siidi 

[Envir]

Pika kaarega pritsib jämedaid vastikuid kuule, aga sedasi saab ja on võimalik. Pika kaare saamiseks on vaja anda heast olukorrast natuke vähem traati peale. Keevis ei tohi enne mutri pihta minna kui poldi pea on sulama hakanud. Kuulid väga suured on, siis ei keevitu enam normaalsel.



Üks võimalus on ilma mutrita poldi pea otsa keevitada kõrgendus lihtsalt sell viisil, et lased keevitusega kuuskandi sisemusse niikaua kuni see täitub ja kattub pealt ilusaks siledaks. Seejärel kohe mutter külge ja olems.

Seda silendatud poldi pead saab õiges rütmis kasvatada peenikeseks torniks mille otsa saab panna mutri ja mutter keevitada torni külge. Kõik peab toimuma enne kui asi liiga ära jahtub.
Hiljaks jäädes tuleb keevis rabe ja saad uuesti proovida.

Sul on kuldsed käed Aga ütle mulle nüüd, milleks on sellist jebenni vaja? -Selleks, et tõestada, et ilma saab ka? Saab ikka jah, saab gaasipitsiga kuumaks ajades, lihtsalt asjakohaseid vedelikke vahele pritsides ja ilmselt paljusid teisi meetodeid kasutades ka - näed, pole üldse traadikeevitust vaja nagu ma ennist ütlesin.

Vooluga, mida mainisin, läheb paar punkti ja on polt parajalt kuum ning omab mutrit otsas, millest saab teda lahedasti lahti keerata. Puhtaks tuleb ots tõesti enne lasta, aga see on minu meelest traadikeevituse juures elementaarne, ei vaja eraldi mainimist.

Ksf Võsa mainis siin kuskil rusikareeglit 1mm paksuse kohta 30A. See peab üldiselt paika küll: seega, et 8mm pidevaga lasta ja täies mahus korralik läbikeevitus saada, peaks olema kasutada ~240A voolu. (300A jaoks ongi siis u 10mm maksimum, mille veel korralikult läbi võtab.) Osa mehi keevitab nö punkti-meetodil, siis saab jah väikese masinaga punkt-punkti haaval ka suuremaid asju kokku lasta (olen kohanud nt veoauto kasti raami 8mm karbist, mille mees ilma maskita lasi punktides 180A masinaga kokku ja käras küll). Võib ka muidugi lasta väikse vooluga paksemaid materjale ning mittesulanud metalli pärast maha käiata, eks ta midagi ikka peab. Aga noh, minu meelest seda keevitamiseks nimetada ei kannata. Ongi viga susside ja käpa vahel, tunnistan ausalt.

Aga võrdluseks, oli ka üks huvitav vaidlus: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=45024&highlight=survepesur Ehk saame siis aru, et inimesed on erinevad, nende kogemus, võimalused ja vajadused on erinevad.

[karvik]

Sul on kuldsed käed Aga ütle mulle nüüd, milleks on sellist jebenni vaja? -Selleks, et tõestada, et ilma saab ka? Saab ikka jah, saab gaasipitsiga kuumaks ajades, lihtsalt asjakohaseid vedelikke vahele pritsides ja ilmselt paljusid teisi meetodeid kasutades ka - näed, pole üldse traadikeevitust vaja nagu ma ennist ütlesin.

Vooluga, mida mainisin, läheb paar punkti ja on polt parajalt kuum ning omab mutrit otsas, millest saab teda lahedasti lahti keerata. Puhtaks tuleb ots tõesti enne lasta, aga see on minu meelest traadikeevituse juures elementaarne, ei vaja eraldi mainimist.

Ksf Võsa mainis siin kuskil rusikareeglit 1mm paksuse kohta 30A. See peab üldiselt paika küll: seega, et 8mm pidevaga lasta ja täies mahus korralik läbikeevitus saada, peaks olema kasutada ~240A voolu. (300A jaoks ongi siis u 10mm maksimum, mille veel korralikult läbi võtab.) Osa mehi keevitab nö punkti-meetodil, siis saab jah väikese masinaga punkt-punkti haaval ka suuremaid asju kokku lasta (olen kohanud nt veoauto kasti raami 8mm karbist, mille mees ilma maskita lasi punktides 180A masinaga kokku ja käras küll). Võib ka muidugi lasta väikse vooluga paksemaid materjale ning mittesulanud metalli pärast maha käiata, eks ta midagi ikka peab. Aga noh, minu meelest seda keevitamiseks nimetada ei kannata. Ongi viga susside ja käpa vahel, tunnistan ausalt.

Aga võrdluseks, oli ka üks huvitav vaidlus: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=45024&highlight=survepesur Ehk saame siis aru, et inimesed on erinevad, nende kogemus, võimalused ja vajadused on erinevad.

Jebiid on vaja siis kui muud üle ei jää. Rahakott ei kanna välja 600A masinat. Majapidamise vool nõrk ja EE-le ei raatsi maksta oi-PLÄÄ selle eest, et saada mõni amper peakaitset juurde. EE lihtsalt ei anna voolu piisavalt alajaamast. Jne.
Ega väga muud põhjus ei olegi.

Minupoolt ei olnud lõpuni aus rääkimata jätta mõningad nüansid toru keevitamisel. Tegu oli põkk ühendusega ja ma sain toru jooksvalt keerata, mis võimaldas mul teha vertikaal seina. Toruotsad olid korralikult faasitud ja puhtad. Toru otste vahe oli 2mm. Keevitus Inverter. elektrood 3,2. Keevis jooksis ühekorraga läbi ja täitus ära mitte küll päris 90* seinas vaid kusagil natuke laugema pinnal millest kõrgemal hakkas niimodi susistamine läbi kukkuma. Vastutusrikkama kohapeal oleks tulnud teha vähemalt kahe läbimiga. Kuna see oli mingi suvaline sam-kompun ahju lahendus, siis ei olnud sellel suurt tähtsust.

Püsti keevitusel ei kehti kindlasti mitte 1mm/30A
Kuna keevitan natuke tunde järgi ja ei jälg vägapalju voolude numbreid, siis ei mäleta neid täpselt enam, aga 6mm nurk vertikaal oli esimene läbim 3,2mm elektrood ja vool mindi 40-50A ja teine 4,... elektrood ja mingi 60-80A. Jah, sedasi läheb oluliselt rohkem aega. Põkk ühenduse puhul faaside ise tegemisega koos on produktiivsus u. meeter tunnis. Keevi tuleb sõltumatta pisikesest voolust siiski tugev, sest materjali soenemiseks ja sulamiseks on aega. Keevis tehakse suurema kui 1,5mm(parandused oodatud) materjali puhul alt ülese.

Kui selliseid õmbluseid tuleb mõni üksik aastas ja nad ei ole väga pikad, siis ei ole ka mõtet soetada kodutarbeks suurt ja ränkrasket masinat. Vaid saab hakkama ka väike. Nii, et väide, et ei ole mõtet suurt elukat koju lohistada on täitsa mõistlik.
Kui aga ressursid ja võimalused vajadused olemas, siis hoopis kaks masinat. Kui vajadused teada, saab tabeli abil vajalikud masinad koju soetada ja on elu nagu hernes. Omalgi oleks neid vähemalt kolm(AC/DC TIG, MMA[olemas], MIG/MAG) kui võimalus oleks.

Punkt punkti haaval süsteemi kohta paksu materjali puhul ütleks, et ei kõla keevitamise moodi, kui voolu vähe.
Punkti haaval saab läbi mädanenud summutit tagasi kasvatada.
Auto plekki keevitatakse ka vist niimodi kokku.

Puhtus on muidugi  ükskõik mis tüüpi keevitamise üks kõige tähtsamaid asju.

Võrdluste ja inimseste vajaduste kohapealt on omalgi siinsamas foorumis üks kogemus kus mina kiitsin üht pealampi mis oli minuarvates sobilik, laitis teine maha. Hiljem selgus, et minul oli vaja lampi, et ma näeks võileva kotist üles leida ja suhu pista ja teine kaevas nii sügavaid auke, et isegi mullamutid ahhetasid  auguserval.