[pen.skar]

Leedu pink Praktica? Komunaras?, selle eelkäijad ikka kõige paremad. Juba vaadates tuleb meemaitse suhu. Oli mulgi autotöökojas rublaajal. Kiirusi sel küll ei tasunud taga ajada. Aitas kõige aeglasemast. Kiirematel käikudel plirtsuta õli kannuga, et puuriots siniseks ei läheks ja samal ajal keri rattast allapoole. Miskitmoodi jublakat kinni hoida ka vaja. Mootor tal just paras- ei jää tollise puuriga hätta, samas ptüi,ptüi, kui häda käes, jõuab käega kinni hoida. 0,25 kw on isegi pisikese, praegu laialtlevinud hiina lauapuurpingi jaoks armetult vähe. Muidu mul omal leeduka vanem mudel (sambal tõstmiseks  hammaslatt, mitte keere) töötoas laual, püsib oma massi tõttu ülihästi paigal. Pisipingi jälle võtan vahest kaenla, toon majja, teen köögis puurimised ära (kui garaaz külm) ja tagasi. Ka see unistuste suur puurpink on mul olemas, kuid 20 aastaga pole tööle pannud. Nimelt panin üles, aga ei arvestanud madas töötoas spindlivõlliga- see ju vajab ülesliikumisruumi. Äsja ksf aspelund pakkus sellist metallihunnikust- tal ju isa juurest Viljandi Cronimet`i kiviga visata.  Mis sel ikka häda saab olla. Vast emulsioonipump küdsa ja ettenihked segamini lastud. Neist pole lugugi-  käsirattast ikka saab tõsta-langetada. Töökojajuhatajana sai traktoriste keevitusruumi puurpingi juurest ära aetud- need tõprikud ei viitsinud enne puurimist kruustange töölauale kinnitada. Kui ikka puur kinni jäi, lõi kruustangidega ringi peale ja mehe pildus nurka hunnikusse. Järgi ei annud kusagilt- ainult kilbist sai siis seisma jätta. Autojuhid kasutasid seda pinki ka pressina rooliotste kaante-stoprite paigaldamisel.