Puurpink
#41
No Meelis. soovin õnne! Ei ole mina enam ainus oinas, kes ostis põrsa kotis e enne maksis ja siis läks kruustange lattu vaatama(küll 25 aastat tagasi)... No oli ikka raske zigulile tõsta. Muuseas väga hea pressina kasutada. Ära siis lase puuriotsa alla keerme kallale.
Vasta
#42
(08-03-2015, 00:18 AM)pen.skar Kirjutas: Ära siis lase puuriotsa alla keerme kallale ja tee jalale vahetükk.

Ei jaga nüüd asja välja, et mismoodi see vahetükk peaks olema? Mingi samasugune klots, nagu punasega pildil märgitud?
Eks mõõte sai küll muidu ette uuritud, aga kätevahel asja keerutades lugu väheke teine.
Üldiselt hakkavad mulle need kruustangid järjest rohkem meeldima. Head rasked ja selle pingiga ei pea kinnitamisega vaeva nägema. Seisavad paigal.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#43
Olen jah u 250 mm pikkuseid mitmes laiuses plaate koos keeramisvändaga ühte kasti kogunud. Puurimisel valin sellise raualataka sinu punase ruudu kohale, et detaili enne kinni laseb keerata. Kui puuriots läbi läheb, hakkab too plaat nüüd hoiatavalt lõgisema. Muidu puuriots enne vindi kallal kui auk täielikult läbi, seal vahe jääb väga väike. Ja puurmasin tõsta ka kõrgemale nelikanttorujupiga aluse- samba vahel. Või keevitad sellise avaga, et kruustangid päris läbi mahuvad.
Vasta
#44
(07-03-2015, 21:29 PM)meli666 Kirjutas: Puurpink hakkab enam vähem töökorda saama.
Otsisin siin pikalt kruustange ja õnnestus oksjonilt ühed saada. Kui ükskord need postionu poolt toodi, siis jäi karp lahti ja selg haigeks. Pakitud oli põhimõtteliselt toidukilesse, mõned papitükid ainult teravamates nurkades. Ja reaalkaaluks märgitud 88Kg komadega.
Nüüd uus häda. Kui kruustangid alla padrunile susata, ei ole ruumi enam puuri jaoks. Kõrgusesambast ka maksimum käes.
Teagi, mis nüüd teha. Peab hakkama vist seda sammast pikendama.
Samba enda mõõt 70mm. Mõtlesin, et kõige kavalam oleks vist hüdrosilindri varre materjali osta.
Kiirkinnituspadrun ka käes. Esialgsed proovimised näitavad, et hoiab kinni vabalt ka suuremaid puure. Isegi neid, millel juba saba kahjustada saanud ringitõmbamisest.
Padrun on omapärane veel selle poolest, et on isepingutav. Ehk siis, mida suurem koormus puurile, seda kõvemini kinni kerib pakke. Muidugi mõnevõrra miinuseks see lahendus ka. Vastupäeva puuridega toimetada ei saa. Kerib kohe lahti ja puur kukub välja.

Sel pingil kinnitub ju sammas aluse külge kammitsaga ja saab vabalt 360 kraadi pöörata. Kui puurpink paigutada näiteks töölaua otsale ja alus korralikult ära fikseerida, siis võiks näiteks 90 kraadi pöörates keerata padruni laua kõrvale ja sinna paigutada siis need vägevad kruustangid. Sõltub muidugi, mis töid sellega plaanis tegema hakata.. 
Vasta
#45
No need kruustangid ei lähe kohe mitte! 
Tervitab Veteran.
Vasta
#46
(12-01-2015, 01:20 AM)meli666 Kirjutas: Minul on seniajani suht negatiivsed kogemused olnud nende võtmega padrunitega. Varem või hiljem kulub see võtme otsa ava padrunis suureks ja võti ise ka hakkab hammastest üle viskama. Muidugi, eks käega seda võtit õiges asendis hambasse surudes saab seda asja vähendada.
Sattusin seie juhuslikult. No ütleks ühe väikse vihje, kuidas seda võtme-padruni suhtlust pikendada. Nimelt tuleb padruni kinnikeeramist harrastada paremalt poolt, surudes võtme sabale alt ülespoole ehk padruni poole. Ja lahtikeeramist jällegi vasakult poolt, surudes jällegi alt üles padruni poole. Nii surutakse võtme hambad kenasti padruni hammasvöösse ja väheneb kulumine. Vot.

Vasta
#47
Ma viskasin ühe jõhkardi müüki, kui kellegi huvi. Big Grin
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=64389908
Vasta
#48
(08-03-2015, 01:05 AM)meli666 Kirjutas:
(08-03-2015, 00:18 AM)pen.skar Kirjutas: Ära siis lase puuriotsa alla keerme kallale ja tee jalale vahetükk.

Ei jaga nüüd asja välja, et mismoodi see vahetükk peaks olema? Mingi samasugune klots, nagu punasega pildil märgitud?
Eks mõõte sai küll muidu ette uuritud, aga kätevahel asja keerutades lugu väheke teine.
Üldiselt hakkavad mulle need kruustangid järjest rohkem meeldima. Head rasked ja selle pingiga ei pea kinnitamisega vaeva nägema. Seisavad paigal.

Lihtsalt küsimus kruustangide kohta. 

Olen freesimistöödel samasugustega kokku puutnud. Kas nendel sai kuidagi kelgulõtku peale ka keerata ? 

Mida rohkem oli kelguosa kulunud seda enam ajas kelku ülesse kui kinni keerasid. Tükk tööd oli detaili ülesse seadmine , et oleks täpselt sirgelt. 
http://www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#49
Vajadus puurpingi järgi ja leidsin sellise isendi: http://webshop.koneita.com/et/porakoneet...akone.html Tähtis on just kaugus samba ja puuri vahel, mis tavalistel puurpinkidel jääb väikseks. Või on need erinevad kallutamisvõimalused lihtsalt lisa lõtkude allikaks? Kas keegi on tellinud antud lehelt või omab kogemusi antud puurpingiga? Peamiselt kavas puidu puurimine kuni 40mm puuridega.
Vasta
#50
Kas ja kuidas käib sellel padrun ära?
Oleks vaja värskema vastu vahetada, aga ei saa küljest ära.

[Pilt: 56b0bba6d1c24af7f05b8e81bb10670c.jpg]
Vasta
#51
To: pannkook
Padrun istub võlli otsas koonuse varal (mitte morse ), kogenud puurpinkidel hakkab ise ära käima, siis ei aita enam suurt ka uue padruni kasutamine. Kui ei taha võlli ümber teha, siis pead samasuguse istuga padruni leidma. Võimalik, et kuuletub löögile, aga kuidas sa võlli toetad, ei tea. 
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#52
Padrun tavaliselt jacobi koonusega otsas (ka morse koonusega puurpingis on tihti jacobi koonusega padrun aga selleks kasutatakse üleminekut) sul on vaja kiilu mis läheb võlli ja padruni vahele on sellise u kujulise profiiliga, et toetaks mõlemat poolt võlli. Kõige parem oleks kui sul oleks veel kaks kiilu ühe lööd üheltpoolt sisse ja ja teise teiselt, siis on surve avaldamise pind sile.
Vasta
#53
Padruni ''mokad'' ei hoia puuri kinni. Ja padrun kergelt viskab.
Küsimus oli, kuidas ma saan selle padruni sealt kätte. Paneks uue ja värske.
Mulle need Jacobid ja värgid kahjuks ei ütle midagi.
Vasta
#54
Keera padruniava suureks ja piilu igaks juhuks luige moodi  või peegliga sisse- seal võib olla võlli otsa keeratud hoidekruvi. Kui pole, siis hoiab ainult morsest järsema nurgaga Jacobsi koonus padrunit. Toeta treitera keha kujuline rauatükk padruni  tagaservale ja haamriga terav löök. Puuri kindla kinnihoidmisega omajagu häda tõesti. Olen peenematele täpi, suurematele juti traatkeevitust sabale lasnud. Puuridel, mis üle padruni nimimõõdu, olen saba üle treinud ja siis kolmetahuliseks käianud. Loodan et ükski koolipapa ei sattunud mu soovitusi lugema.
Vasta
#55
(14-06-2015, 19:51 PM)pen.skar Kirjutas: Keera padruniava suureks ja piilu igaks juhuks luige moodi  või peegliga sisse- seal võib olla võlli otsa keeratud hoidekruvi. Kui pole, siis hoiab ainult morsest järsema nurgaga Jacobsi koonus padrunit. Toeta treitera keha kujuline rauatükk padruni  tagaservale ja haamriga terav löök. Puuri kindla kinnihoidmisega omajagu häda tõesti. Olen peenematele täpi, suurematele juti traatkeevitust sabale lasnud. Puuridel, mis üle padruni nimimõõdu, olen saba üle treinud ja siis kolmetahuliseks käianud. Loodan et ükski koolipapa ei sattunud mu soovitusi lugema.
Nii haamriga lüües tekib peale uue padruni paigaldust küsimus,miks padrun või puur viskab.Kõige parem moodus oleks eelpool mainitud kahe U kiiluga variant.Osadel puurpinkidel on spindlikaelas mutter padruni mahapressimiseks.
  Minul on treipingis ja puurpingis käega keeratavad padrunid ja ei ole mingit puuri ringikäimise probleemi.Võtmega padrunil oli see probleem.
Vasta
#56
(14-06-2015, 11:11 AM)pannkook Kirjutas: Padruni ''mokad'' ei hoia puuri kinni. Ja padrun kergelt viskab.
Küsimus oli, kuidas ma saan selle padruni sealt kätte. Paneks uue ja värske.
Mulle need Jacobid ja värgid kahjuks ei ütle midagi.

kui padrun viskab siis julgeks väita,et võll kõver.Löögiga lahti nagu juba mainiti.Mul oli sama jama ,et viskas ja ka padrun ei tahtnud kuidagi koonuse otsas püsida.Lammutasin krempli laiali võll välja ja treiereisse.Treial treis koonuse asemele keerme ja samaaegselt ka sirgeks ja tänapäevane võtmeta padrun otsa ja väga rahul tulemusega.Kui vahepeal oli treipink puurpingiks siis nüüd enam mitte.
Vasta
#57
Kindlasti keegi kokku puutunud sagedusmuunduritega. Oleks teinekord ikka puurpingil pöördeid alla vaja saada. 
Ühendasin muunduri mootori külge, aga sagedust kruttides muutub ainult mootori "vile", võll seisab paigal.
Juhtmestik korras. Teiste mootoritega muundur toimetab.
Kas on selline asi võimalik, et osa mootoreid ei saagi sagedusmuunduriga juhtida. Puurpingi küljes miskine 60-date vanakooli mootor.
Vasta
#58
Tsitaat:Kas on selline asi võimalik, et osa mootoreid ei saagi sagedusmuunduriga juhtida. Puurpingi küljes miskine 60-date vanakooli mootor.
Kui on tegemist 3F asünkroonmootoriga, siis pole vahet mis sajandil ta tehtud on, juhtida saab ikka.
Pigem lõhnab selle järgi, et muundurist mõni faas ei jõua mootori mähisteni.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne