[meli666]

Jumzile velje auke ma puuriks muidugi purjus peaga ja aku trelliga, saaks sama viskamise mis orig veljel . 
Selle pärast ei hakkaks küll pinki soetama. Kuid kui tahtmine on, siis on juba teine tera. 
Küll sellele  seadmele ka kasutust leiab hiljem. 
Kui kahte pinki ei jõua soetada, siis mina valiks samuti freesi (juhul kui saab koos ristvaraga). 

Asi ei ole viskamises vaid rummupoltide täpses sobivuses avadega. Mutter koonusega ja tuleb ka kilbi sisse saada täpse paiknemisega avad. Kui läheb natuke nihu, siis mutri koonus toetab ühe küljega kilbi avale ja kõvemini kinni keerates ajab niimoodi rummu poldi kõveraks.
Tehtud neid velgesid ringi erinevate töövahenditega ja nähtud neid probleeme küll.
Näiteks enda velgedele sai siin teemas kunagi puurpingi teenust sisse ostes avad tehtud.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=30834&pid=331968#pid331968
Eelnevalt ise olin ava kohad ära märkinud ja väikse puuriga ette puurinud. Läks suurde pinki, korralikult aluse külge kinni ja kohe õige mõõduga ava läbi. Hiljem sobisid nagu valatult.
Mõni aeg hiljem jäi minu tuusade rehvidega põka silma tuttavale ja tahtis too endalegi selliseid alla.
Läksin tookord lihtsama vastupanu teed ja jukerdasin ka käsitrelliga sisse. Käsitrellile võimsuse puudumise tõttu ikka nii kõvasti peale suruda ei saa, et korraga õige puuriga ava läbi saaks. Seega sai puuridega mindud lihtsalt järjest suuremaks. Paraku kipub ikka ava niimoodi kõrvale kõndima, käe vahel põlve otsas teab mis nurga all tegemine ei ole ikka see. Ega ei jäänudki muud üle, kui täis keevitada ja ikka jälle pingi alla minna.
Muidugi kokku keerata võib alati midagi ja kiita takka "otsen luutse". Paraku ei tasu siis imestada, miks küla pealt abi soovijaid järjest vähemaks jääb.
Selles vist ei tasu kaheldagi, et vähegi tehnikat omav isik teenib puurpingi raha ka omanokitsustega kas või 15 aastaga tagasi. Kui tal muidugi on üldse tahtmist ise asjaga tegeleda.
See aeg on läbi, kui sai kolhoosi töökotta pudel viidud ja järgmisel päeval terve hunniku treipingist tulnud võlle vastu. Ei saa isegi raha eest tänapäeval, lihtsalt tootmine on efektiivseks viidud ja mahud taga. Pole mõtet oodata, millal see talumees oma murega ehk kunagi tuleb.

Tegeikult on  hoopis mugavam kasutada 20mm+ aukude jaoks augufreese. 45mm ava veoki raamitalasse (7-10mm) on napp minut puurimist. Ainus paha asi asja juures, et kui ära nüritad (ja see on krdi lihtne), siis teritada pole miskit.
Boonusena saad suuri seibe pealekauba...

Ma olen julmalt ära nürinenud augufreese relakaga jälle teritanud, saab abi küll. Aga nende puhul jah ikka aeglased pöörded ja õliga või emulsiooniga jahutada. Üks hea nipp see, et augufreesi sisse paneb porolooni ja selle immutab õliga ära. Annab ise automaatselt õli peale augu sügavnedes.
Paksu materjali, näiteks 30mm ikka kehv puurida. Laast ei pääse kuidagi välja ja suruõhuga vaja puhastada. Aga tehtud saab küll.

Ma olen ka kuulnud, et enamus auke tänapäeval stantsiga tehakse. Niiet, algandmed avalikuks!

Töötanud ligi 5 aastat uut põllutehnikat müüvas ettevõttes remondimehena ja näinud, et koordinaat plasma, laseri peale tundub ikka tootmistehnoloogia suunduvat. Stantside valmistamine ajamahukas ja eeldab ikka suure seeria tootmist pikaajaliselt. Muidugi traktori mudelid ka uuenevad tihti ja jällegi detailid muutuvad.
Üks näide. Pildil on Saksa esi frontaallaaduri tootja detail. Täpsemalt tagaratta käise külge minev, mis ühendab vahelati abil laaduri põhikinnitusraami käisega. Neid detaili sees olevaid poldiavasid vaadates torkab silma üks eripära. Lisaks väikesele küljele lõikele on ka ava natuke koonuses.
         

Vot ei ole spetsialist, kas on plasma või laseri teema. Aga materjalil paksust ka on.
   

Ehk siis näide ilmselt kulude optimeerimisest. Üks pink teeb nii detaili enda kui ka avad. Puurpinki vaja enam ei olegi.
Samas kogemustele põhinedes töötab see lahendus sama hästi, kuigi see lõige nagu häirib. Kui ikka poldid õige jõuga kinni, kannatab traktoriga vabalt igapäevaselt sõnnikut kangutada.
Selles valguses ja omades 150A plasmalõikurit, peaks ehk puurpingi asemel vaatama kasutatud pisema koordinaatlaua. Aga on päris hinnalised teised.
Käsitsi olen plasmaga proovinud auke teha metallplaati. 5mm väga ok, aga 20mm ikka pritsib tagasi ja jama. Kuigi aparaadi manuaal läbistussügavuseks pakub 25mm ja puhtaks lõikeks 40mm.