Katla siibri sulgemine, poolautomaatselt muidugi
#1

Tere targemad ksf-lased,
asi on niikaugele jõudnud, et sooviksin väikest nõuannet.
Nimelt tahaks teha koduses katlamajas väikese mugavus-lükke ja seisneks see katla suitsulööri sulgemise automatiseerimises. Hetkel näeb asi välja niimoodi, et alfredo paneb katla alla viimase sületäie puid ja kui see on millalgi tuhaks saanud, avab silmad, otsib voodi serva alt ülesse oma soojad sussid ja paneb kapjade plaginal kuskil kesköö paiku pimedas keldris asuvasse katlamajja, et sulgeda siiber. Üks käeliigutus küll, aga selle tegemiseks selline trall. Katlaks on tavaline tubli Hareti oma ja väga hästi vastu pidanud, lähemal ajal välja vahetada ei plaani.

Mõte kuidas asja inimlikumaks muuta, seisneb tõigas, et kasutaks ära suitsugaasi temperatuuri peale reageerivat termoregulaatorit, mis käivitab ja lülitab välja tsirkulatsioonipumba, mis hoiab töös väikese ringi katla ja akupaagi vahel. Tavaliselt olen vaadanud, et kui regulaator pumba seiskab, siis on sõed põlenud ja võiks siibri kinni lükata küll. Mehaanilises osas ei hakkaks kedagi tüütama, kuna selle proovin ise valmis nikerdada. Abi vajaksin just elektrilise poole pealt. Nimelt oleks vaja mingit jupstükki, mis toite välja lülitamisel(selle juhtme võtaksin tsirkulatsioonipumpa minevast otsast) liigutaks füüsiliselt midagi, või laseks lahti, tõmbaks sisse, või lükkuks välja, ehk oleks päästikuks minu poolt vinnastatud mehhanismile, mis seejärel siibri kinni lükkaks. Käisin ka oomipoes ja proovisin seal midagi segaselt seletada, aga ei tulnud midagi head ka sellest. Ilmselt seal polnud ka sihukest asjandust. Jube kehva on seal üldse minusugusel poolvõhikul asjalikku muljet endast jätta, kuna kogu aeg on järjekord taga ja ise ka ei tea täpselt mida vaja.  Üldiselt siis 230V pealt käivat asjandust, mis pinge kadumisel kolvi, konksu jms. algasendisse tagasi laseks ja seejärel teeks oma töö mehaanika.
Kui kellelgi nüüd tekkis veel küsimus, et mis saab siis, kui ahvid voolu ära võtavad, kas siiber sulgub automaatselt ja tuli kustub?  Siis võin ausalt üles tunnistada, et kogu süsteem on varustatud UPS-iga, mis ei jäta meid umbes kaheteist tunni jooksul ilma sooja radiaatorita.

Kui kellelgi on ideid, mõtteid või niisama toetust jagada, siis oleks ette tänulik.
Vasta
#2

Natuke oled ikke mõtelnud ka. Ups tagab voolu "ärakadumise" korral sul kindlalt siibri sulgumise. 
Kas sa ka lihtsalt tehnilise/elektrilise rikke pääle oled mõelnud. Kuskil idioodis tekib miskit lühis ja täie põlemise pealt keeratakse siiber kinni. See võrdub tervisele sama, mis motikaga kurve peal tagaratta plokeerimine.
Parem mõtle pealeantava õhu hermeetilisele sulgemisele ja sa jääd ellu. Õhu peaelevoolu katkestamisel ei toimu enam erilist sooja väljumist korstna kaudu. Eriti veel siis, kui "leegitoru" käib põranda vastast läbi.
See minu 5cents.
Vasta
#3

Üks võimalik lahenduskäik oleks pakkuda.
Päästva asja saab teha magnetkäivitist kinnitades liikuva osa külge varda, mis tõmbab seda päästikut.
Loogika oleks selline, et siiber on avatud olekus vinna tõmmatud ja nn päästik hoiab seda lahti ning käiviti tõmbab saades kustiganes temperatuuri langedes omale 230V.
See päästab selle päästiku lahti ja käiviti mähise vool lülitatakse välja siibri lõpplülitiga, mille kontaktidest läheb läbi käiviti vool ning kui siiber kinni kukkunud lahutab kontaktid ja katkestab vooluahela.
Vasta
#4

Sobiv hetk vist vahele kiiluda, võib lugeda teema laiendamiseks. Sarnased mõtted aga automaadi paneks korstna otsa? Nimelt selline paha nähtus nagu konvektsioon veab pärast siibri sulgemist korstnajalga salvestunud soojuse õue. Muidugi toas oodata kuni piisav temperatuur otsasiibri avab on ilmselt jama Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#5

Kas on mingi võrdlusmoment ka olemas, palju temp. kukub, kui siiber jääb lahti võrreldes sellega, kui kinni lükata?
Mul näiteks korstnal siibrit pole, katla omal on aga väljalõige tehtud. Vanasti saeti siibril nurk maha, et vingu väljapääs oleks ka suletud olekus tagatud.
Õhuklapi kinnilaskmine tundub hea mõte. Samamoodi: mingi vinnastusmehhanism, mida hoiab kinni elektromagnet.
Vasta
#6

teed, mis teed, aga igal juhul varusta oma majapidamine vinguanduritega.
ja tegelikult soovitan seda kõigile, kes mingit moodi tulega oma ruume kütavad.
Vasta
#7

Katla puhul jätaks ma siibri näppimata elektrooniliselt ja kui muidu ei saa/ei taha, siis paneksin kinni õhuvoolu katlasse. Kui midagi juhtuma peaks, on tulemuseks põlemata puunotid, mitte aga majatäis lämbunud inimesi. Katlal ei ole see siiber peale katelt ka eriti tähtis, kuna soojendatud vee mass asub mujal, ning kui pumbad on välja lülitatud, ei tekita tõmme korstnasse selle sooja massi kriitilist jahtumist nagu ahjul näiteks.  Kadu on loomulikult olemas, kuid see ei ole väga suur ja määrav oma olemuselt, ning miinimumini saab seda edukalt viia ka katla õhuklapiga.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#8

Tore, et keegi teiste peale ka mõtleb.
Vingusurma ei saabu seepärast, et mingi õhu liikumine läbi katla jääb ikka - siiber ei sulgu hermeetiliselt, tegu on pöördsiibriga ja alumine õhuklapp jääb ka lahti. Natukene olen ikka mõelnud tõepoolest asja üle.

UPS ongi voolukatkestuse üleelamiseks paigaldatud, mida on mõnikord isegi juhtunud ja siis toimivad küttesüsteemi väikese ja suure ringi pumbad rahumeelselt edasi, kui kütmine näituseks samale ajale juhtub. Hiljem, kui paagid on kuuma vett täis ja kütmisisu üle läinud, jahtub katlast väljuv lühike plekist korsten maha ja termolüliti lükkab katlaringi pumba välja. Tehnilist riket ja idiootide läbipõlemist me välistada ei saa, aga kuna tegu on maineka firma poolt valmistatud, just küttesüsteemide jaoks tehtud seadeldisega, siis loodame kõige paremat.

Olen mõelnud ka sellise lahenduse peale, mida tublid ksf-d välja pakkusid - et sulgeme hoopis pealemineva õhuvoolu ja ka korstnaotsa võiks paigaldada pöördsiibri. Asja teeb keeruliseks see, et õhu pealevoolu reguleerib keti ja vardaga  varustatud konstrui, mis siis seadistatud temperatuuri ületades(minul pandud kuhugi 80 C kanti), sulgeb õhu pealevoolu(mitte täielikult) ja katel ei lähe keema, mis poleks ka hea. Seda juhtus ikka mõnikord tugevama tuule korral  ja siis panin kivist korstnale tõmberegulaatori.
Aga korstnale ma ühel ilusal päeval paigaldan ka pöördsiibri . Loomulikult seon selle asendi katla siibri asendiga mehhaaniliselt. Ja päris kinni ei lähe kumbki, et ei saabuks vingusurma, nagu targemad on hoiatanud. Ka vinguandur on paigaldatud. See selleks.

Kehva arusaamine tekkis arvatavasti minu kehvast eneseväljendusoskusest. Kogu mehhanismuse kavatsen ma ikka niimoodi toimima saada, et katla siibri sulgemise "ragulka" vinnastan sellal, kui lähen ja viimase sületäie alla panen. Ja see füüsiline lüke, mis siibri kinni lükkab-keerab, seisneb u.20cm-ses otsesuunalises liikumises. Siibri avan hiljem ikkagi käsitsi, kui uuesti on plaanis tuld alla tegema hakata.
Et siis põhimõtteliselt on mul tarvis leida mingi pisike seadeldis, mis imiteerib "ragulka kummi" kinnihoidvat ja toite kadumisel(kui termoregulaator arvab, et aitab küll tänaseks)seda vabastavat "sõrme".

See mähisevärki kätketud liikumine oleks ka lahendus, kuid siis on tarvis toite kadumisel uuesti kuskilt toidet organiseerima hakata ja seejärel uuesti katkestama. Kuna toide ja katkestus on senises toimimisloogikas sisse ehitatud, prooviks siiski esialgu neid ära kasutada. Oleksin seega just toite katkestuse peale toimivast asjandusest huvitatud. Päästiku liikumiseks pole ju palju tarvis - nullkomaviis kuni üks sentimeeter näiteks.

Mõtlesin, et mis see väike asi teha pole aga nüüd olen üpris segaduses isegi. Võrdlusmoment talvisel ajal katla siibri sulgemise ja mittesulgemise vahel on olemas küll. Ja see räägib asja vajalikkusest. Eriti külmal ajal on varesed külgepidi korstna otsas, kui kütmine lõppenud on. Aga lahtise siibri korral jahtub kogu kupatus kiiremini maha küll, see on fakt. Seega prooviks algul lihtsama asja ära teha, hiljem siis ühendaks korstnasiibri ja õhu pealevoolu kuidagi sinna asjandusele lisaks.

Mingi selgema pildi katlast endast, peaks saama internetist kaaperdatud pildiga. Vasakul on siis musta nupukesega varustatud siiber ja paremal, termomeetri all paistab alumist õhuklappi reguleeriv termopea. Seal on tegelikkuses veel üks tubli 20cm varras lisaks, mis keerdub siis koos peaga ja  tõmbab ketti pingule või laseb lõdvemaks, Sellega suletakse-avatakse alt õhuklapp. Siin pidil on kodanik sellele kupatusele muidugi palju asisema otstarbe leidnud, aga toimib.


Ok. Kas keegi oskaks mulle öelda, mis asja ma peaksin elektri- või elektroonika poest küsima, et seal mitte sama suurt segadust tekitada, kui siin. Ei saa ju olla, et maakera peal pole sellist releed vms välja mõeldud, mis töötaks katkestusele ja seal oleks küljes füüsiline väljund, mis elektri voolu toimel vähesel määral liigub.

Võibolla tegin üldse pahasti, et siin sellise teema avasin, et oleks võinud parem mingis elektroonikafoorumis asja kohta küsida? Aga seal ei jaga tarkpead jälle katlaasjadest suurt midagi ja hakata neile pikalt-laialt lahti seletama, et näed paned puud alla ja tuleb soe tuba lõpuks aga kodanikud pakuvad selle peale niikuinii välja, et  overdraivi siis oma arvuti prosed või lapi parem rohkem servereid toanurka, kui soojemat tuba tahad...mis oleks ka muidugi tore Smile
saksamaal pidi juba selline asi olema küll, et miski internetifirma toob sulle koju ühe kapitäie servereid, mis siis sinu maja hakkab kütma ja elektri eest maksab kompanii. aga lähiajal sinna kolimise plaani pole, et peab seega siin hakkama saama Rolleyes
Vasta
#9

(16-12-2014, 09:09 AM)alfredo Kirjutas:  ...
Päästiku liikumiseks pole ju palju tarvis - nullkomaviis kuni üks sentimeeter näiteks.
...
Parajasti nõukaaegse magnetkäiviti käiguulatus. Rolleyes

Paned tööle pöördtoimega: "vinnastamisel" lülid sisse ja temperatuuri langemisel alla seatud piirväärtuse avanevate kontaktidega temperatuurianduri ühendad mähisega jadasse. Kui mähise vool katkeb, hüppab liikuv pool pea sentimeetri.

Siin on muidugi see paha asi, et mähis töötamisel ikak tarbib ja peab läbi rehkendama, kas UPSist ikka jagub voolu sedakaua, et viimasest sületäiest ei saaks Seda Viimast...
Vasta
#10

Ehk mingi servomootor? Selline, millel on lõpulülitused ja metallhammasratastega ülekanne. pane siin http://www.rc-est.ee/ otsingusse "servo", ehk leiad midagi sobivat?
Eelnevalt tasuks välja selgitada, palju sul jõudu ja distantsi vaja on, et siibrit avada/sulgeda. Kui servo ei sobi, siis kasuta mõnd kojamehe mootorit ja paigalda ise lõpulülitid. 12V toidet saad võtta UPSi akult.
Lülituseks kasuta kahe asendiga releed, mis saab toite sobiva adapteri abil pumba kaablist - kui toide sees, on ühendatud ühed klemmid, kui väljas siis teised.
Sobivaid releesi ja toiteallikaid on saadaval ka DIN liistule otse elektrikilpi paigaldamiseks aga need pole just soodsa hinnaga.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#11

1 mõte. Kasvuhoonetel kasutakase nn. automaatseid akende avamise süsteeme. Tegu on silindriga, mis on täidetud mingi ollusega, mis temperatuuri tõustes paisub ja paneb kolvi silindris liikuma. Siin kohal on muidugi tarvis täpselt teada, et mis temp. jne. jne., aga töötab ja ilma elektrita/elektroonikata.
Vasta
#12

Minul käib asi samuti põlemisõhu sulgemisega, mis käib siiani käsitsi. Siiber puudub, ei taha mingi äparduse läbi buchenwaldi korraldada. Viimastel päevadel on mitu korda kütmise ajal vool ära käinud. Niigi vaja sebida, et katel keema ei läheks. Kui nüüd mingi vidin samal ajal veel suitsul ka tee kinni lajataks...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#13

(16-12-2014, 09:09 AM)alfredo Kirjutas:  Aga korstnale ma ühel ilusal päeval paigaldan ka pöördsiibri  

Korstnasse ära pöördsiibrit küll pane, see seadusega keelatud tegevus juba sügavast vene ajast.Kipuvad kinni roostetama-kiiluma ja ka hilisem puhastamine rasekendatud.
Tegemist Haret katlaga ja siibri jätaks rahule nagu juba soovitatud ja keskenduks õhuluugi sulgemise .
Vasta
#14
Star 

(16-12-2014, 11:04 AM)muska71 Kirjutas:  keskenduks õhuluugi sulgemise .
Õhuluugi keti (trossi/nööri) lased üle kahe ratta, millest ühe kinnitustelg on vinnastusmehhanismil. Vinnastuse päästab lahti ... keskluku mootor?
Vasta
#15

Ma paneks lambda anduri korstnasse, mis mõõdab CO sisaldust ja vastavalt selle vähenemisele sulgeb siibrit järk-järgult (vajadusel võib ka avada) - siibri liigutajaks loomulikult püsikiirushoidja samm-mootor. Katla õhu pealevoolu mõõdab MAF-andur, põlemisõhu etteande klapi asendit kontrollib TPS-sensor, puidu etteannet saab reguleerida pihusti(te) juhtsignaaliga, kogu kompotti juhib Motronic juhtaju. Kulu varuosadele null euri, ainult kokkupanemise ja häälestamise rõõm.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#16

See ära korraldada näiteks lisareleega et elektromagnet pingestada siis, kui pumbast vool ära kaob pole keeruline teostada.
Selleks on olemas igasuguseid lahendusi nii elektrilisi kui mehaanilisi.
Äkki aga tuleb odavam ja lihtsam selleks hoopis oma andurit kasutada.
Näiteks sellist http://www.germansupply.com/home/custome...ctid=18062
Kuna nüüd on soovijale ka õhuklapi sulgemine söödavaks lahenduseks muutunud siis selle saaks ka puhta füüsikaga ära lahendada.
Sinna tõmbava keti vahele on vaja lihtsalt üks kangisüsteem ehitada.
Põhimõte oleks et temperatuuri tõustes läheb klapp järjest koomale ja katla jahtudes avaneb see siiber uuesti aga pikemalt kui vesi jahtub alla teatud temperatuuri.
Kui ta pikemalt avaneb läheb kangisüsteem üle surnud seisu ja õhuklapp kukub kinni.
Või tõmbab näiteks ketilüli asemel oleva päästiku lahti ja õhuklapp kukub kinni.
Vasta
#17

(16-12-2014, 09:36 AM)v6sa Kirjutas:  
(16-12-2014, 09:09 AM)alfredo Kirjutas:  ...
Päästiku liikumiseks pole ju palju tarvis - nullkomaviis kuni üks sentimeeter näiteks.
...
Parajasti nõukaaegse magnetkäiviti käiguulatus. :rolleyes .....

Njaa, ega siis vool koguaeg ka ära ole... ups on pidevalt vooluvõrguga ühenduses ja kui vaja akut laadima hakata, siis ta seda teeb. Nagu arvuti oma aga suurem ja ilusam. Sinna võib panna külge vist kuni 100Ah akumulaatori vms. Mul on poole väiksem mudel, kui sellel viidatud lingil välja tõin. Sinna külge ühendatud akuks on hetkel 60Ah. Seni on toiminud.
Muidugi seda, kui palju see mähis voolu tarbib, oleks ka huvitav teada, näiteks voolukatkestuse korral oleks teadmisest abiks ikka ja siis lükkaks siiberi käsitsi kinni, nagu seni. Teoreetiliselt saab seda mähist voolu all hoida kütmise viimased kaks-kolm tundi, kuni pump veel toimib. Aga no jah, et vene ajal tehti igast toredaid asju, mis pidid olema maailma suurimad, võimsaimad ja võitlesid üleüldise rahu eest, siis võib see jublakas tõepoolest meie kodanlikus vabariigis omakorda suurema voolukatkestuse korraldada Rolleyes
Teine küsimus on, et kustkohast seda asjandust välja võluda. Kui satun veel mõne vanakraamisuli otsa, kes õhust tunneb, et ma asjadest suurt midagi ei jaga, on ilmne, et lahkun sealt kotitäie täielikult ebavajalike vene tuumaallveelaeva varuosadega, millega hiljem suurt midagi peale pole hakata.

Kuna ei osanud rohkem lisandusi välja tuua, siis proovin käsitsi vastata.

Hr.Isandpauk.

Servot ja ülekandeid ei tahaks paigaldada, sest siibri sulgemise  jätaks mõne sobiva pikkusega vedru hooleks. Tahaks võimalikult lihtsa asja teha. Ise vinnastan sobival hetkel ja elektri lahkumine ahelast vabastab päästiku. Käib üks kerge sahin ja siiber on kinni lükatud. Määrisin tagant liigendid ka ära ja nüüd käib asi väga kergelt, kui on hambumisest välja tõstetud. Mehhaanilise poolega olen kodus ja küll ma midagi välja haudun hiljem ses osas, elekter teeb muret hetkel

Mr.Kalju1

Keeruline ilmselt leida sellist sulgurit, mis olemasolevate  parameetrite järgi toimiks.  Aga tänud kaasamõtlemast.

Lgp.Basiilio

Buhhenweld ei ole hea muidugi ja kindlasti hakkan järgmisel viisaastakul põlemisõhu klapi põlemisjärgse automaatse sulgemise peale tihedamalt mõtteid mõlgutama, kuigi suures osas teeb ta seda niigi. Lihtsalt pärast tuleb käsitsi maha keerata, et ta vasta hommikut end lahti ei keriks ja seda saab ära korraldada ühe käimisega, koos siibri sulgemise rituaaliga. Hetkel oleks lihtsalt soov ellu viia käesoleva viisaastak hakul endale püstitatud ülesanded. Küll väikese viibega, aga siiski. Kuulub nende hulka ka unistus isesulguvast siibrist, mis peaks osaliselt öist sussisahistamist vähendama.

Hr.Muska

Seda on muidugi kurb teda, et tegelen seadusevastaste mõtetega. Hea, et vähemalt vene ajal riigivastase tegevusega ei pidanud oma pead vaevama, kuna enamus minu lapsepölvest jäi sinna aega. Pooldissident olen siis vist ikka Toungue
Aga loomulikult, kui seadus seda konkreetselt keelab, siis enam selliseid mõtteid ei mõtle. Sügaval sisemuses mõistan ka seda, et seaduste mittetundmine ei vabasta mind vastutusest ja igale pahateole peab järgnema karistus,mistõttu teen ettepaneku karistada mind seltsimeheliku noomituse ja käendusele võtmisega ksf-te poolt Big Grin


P.S.Vaatan isegi imestusega, et sihukest roppu punamöla tuleb sõrmede alt täiesti vabalt. Peaks äkki nime ära muutma, engels või belomorkanal või smuul või midagi sellist.  Ärge siis pahandage palun...

Täname Onu.Raivo  
Kuigi vanasti oli piltidel rohkem postikana&co nüüd aga värvilised rattaksesd  Rolleyes  aga tänud, kuigi see pole üldse paha mõte muidugi. Tegelikkuses on asi muidugi selline, et termopea laseb katla temperatuuri tõustes ketti niigi lõdvemaks ja  õhuklapp sulgub täis paakide ja kaheksakümne kraadini tõusnud katla tõttu ikka, no väike vahe jääb, u.kolm millimeetrit, mis on poldiga seadistatav. Et siis vastu hommikut, kui veetemperatuur langeb, uuesti avaneda mingil määral.

Hr.Walter

Täielik äratundmisrõõm, et ka teie hindate peenikest huumorit sama kõrgelt kui mina. Aga idee iseenesest pole samuti paha.


Lgp. 2715
Aga hea meelega kuulaks neist lahendusist, odavamatest loomulikult. See webasto värk....et käib samuti vist plekkkorstnasse ja lülitb midagi välja või sisse...no tegelikkuses on midagi ligilähedast mul juba olemas ja dubleerida..kas on mõtet.

Aga see ketisüsteemi katkestus ja värk on küll nutikas mõte, kuigi päris täpselt asja lahendusest kohe aru ei saanud, eks ma loen veel mõned korrad ja teen omale mõned kritseldused, küll lahti arutab.
Vasta
#18

Elektromagnet. Kui vool kaob, laseb päästiku lahti.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#19

Pakuks omalt poolt välja paar mõtet, mida uurida:
  Kas ei anna ära kasutada mehhanismi, mis vabastab elektrooniliste koodlukkudega ustel (nagu on paljudel korterelamutel) lukukeele? Küsi mõnest luku-võtme töökojast.
  Käi läbi mõnest kodumasinate remondiga tegelevast firmast ja uuri sellist teemat, nagu pesumasina ukse turvalukk, mis hoiab töötamise ajal ukse lukus ja mingil hetkel peale töö lõppu vabastab.
Ehk saad kasvõi mõne idee
Edu!
Vasta
#20

(16-12-2014, 12:39 PM)viplala Kirjutas:  Elektromagnet. Kui vool kaob, laseb päästiku lahti.

täname. aga kust mingit pisemat sedasorti asjandust hankida, mida poes täpsemalt küsida, millises poes seda teha sobiks üleüldse? kas meil ongi siin üleüldse seesugust poodi?
ütlen veelkord, et kui voolu ja pinget anti koolis, siis olin vist pikemalt kodus haige, ei mäleta eriti neid asju...ja eks asjad ole osaliselt muutunud ka. samas, kui keegi näitaks ära, et vot, sihuke asi, vool taga - tõmbab kangi  sentimeeti jagu sisse, kaob vool ära ahelast, siis laseb sellesama kangi lahti sentimeetri jagu...küll ma ülejäänud juba korraldan, et kord ja kohus. puurin ja liimin ja viilin jne. siis valmis ta ongi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne