Soomes Taastatakse RAF 977
#21

Mul oli Eraz paar aastat tööautoks. Uuena sai kohe võistlusbagi ehitajate-sõitjate Heiki-Madise juures üle keevitada, tugevdada lastud. Tasuks said nad ka rihvelalumiiniumist põranda omale. Muuseas sai käigukasti kohale spetsjomm luuk spidomeetri ajamile ligipääsuks tehtus... Tore vaadata, kui liiklusonu lasi mõnda kannupoissi madala autokese alla roomata plommi sakutama. All kael niipalju ei käändunud, et üleskäiva põranda oleks ära tabanud. Vastu pidas masin küll, v.a mõnd uksekaotust. Esisillal oli ainult tohutult nipleid määrida ja käigukangiga ei saanud võõras hakkama. Rool kergem ja kiirem kui Yaz`l, kuut andis kaalu ja stabiilsust kiilasjäälgi. AsTroSS- minagi kutsusin teda "peldikuks". Andku ta mulle nüüd andeks, kui ta veel kuskil võsaveeres losutab...Ja kui piinlikkuseni aus olla, siis vahest motokrossil käies saigi luuk üles tõstetud ja... Sel ajal neid tõstetavaid-veeretatavaid plastkempse ju polnud, ainsa puitpalee juurde ikka pikk järjekord.
Vasta
#22

Aastaid tagasi tundus Eraz  jubeda peldikuna , tänasel hetkel suht sümpaatsena, paistab et olen vanaks jäänud...... Big Grin
Vasta
#23

--
(24-12-2014, 09:23 AM)trajet321 Kirjutas:  RAF i ja ErAZ i erinevus oli ka kvaliteedis. Mägedepoegade töökultuur jättis pehmelt öeldes soovida. Lätlaste bussike oli omas ajas
korralik ja moodne sõiduriist.Eriti vanem kumerate katuseakendega variant.
Nõukaajal öeldi selle kohta, et kuna mägedepoegadel viinamari koguaeg ei kasva, et jooki teha...  siis ehitati vahepeal  "Eraz" e  ja Kolhiidasi. 
  Kui aga viinamari kasvama hakkas, siis visati vasar nurka ja  kiiresti   istandusse.
ETV- Raadio garaazi toodi tuttuus Kolhiida.  Selle alla õmmeldi koheselt mootori pikkuses-laiuses present...  Päeval auto küljest eraldunud jupid leiti kerge vaevaga õhtul garaazis õllet libistades  presendi pealt

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#24

erazi kohta oli selline jutt: tulnud armeenlane abikaasaga riiga raf-i tehasesse asja uurima, naine jäänud paariks päevaks üksi tööliste ühikasse. Kui abikaasa tehasest tagasi tuli siis kuulis pikantseid üksikasju. Lausunud, siis : "Teie nu..isite minu naist kaks päeva, nüüd nu..in ma teid kümneid aastaid" ja läinudki koju eraz-e ehitama
Vasta
#25

(23-12-2014, 20:21 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Keegi kes keelt oskaks võiks taastajale kirjutada ja anda märku. Kuna tegu on ju meie maal levinud masinaga,kindlasti ei olda sealpool lahte kõikide selle masina nüanssidega kursis.  Praegu pole veel hilja nõuga abistada. Kellel võimed see abistagu. Smile

Aga keegi aktivist võiks sobiva teksti valmis kirjutada. 
Ma trükin ümber ja saadan põdrahärrale ära. 

(22-12-2014, 22:47 PM)kalacompany Kirjutas:  Kahjuks voi onneks soomes muutub see soiduk peale tehnilise ylevaatuse labimist museo..mustanubri soidukiks, Ja 

Soomes ei ole sellist asja nagu "mustanumbri" sõiduk.
Museoajoneuvo võib olla vabalt ka tavalise valge numbriga. 
Must number oli soomes kasutusel 1930-1940 (ainult paaris arvuga aastatel. Paaritutel oli valge number)
Must number tuli täielikult kasutusele 1950 ja kasutati kuni 72 aastani kui hakati vahetama valgete vastu. 

Ehk tavakeeli mustanumbriga sõidukid on soomes registreeritud nendel väljatoodud aastatel. Ja on enamjaolt siis alkuperased numbrid

Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
#26

kusjuures, kui üleeelmisel soome uunikuterallil kiirabiga käisime, siis sai seal ühe tegelasega suheldud, kes väitis end olevat kohaliku RAF-i guruna ja tegeleb just ümmarguste isenditega, minu soomekeel muidugi on keskmisel tasemel (panen eestikeelsetele sõnadele laista ja -enninen lõppu) aga kalac. oli ka kambas ehk tema mäletab rohkem
Vasta
#27

Spetsialistide märkused on taastajale kindlasti teretulnud. Eriti kena, et pakutakse abi tõlkimisel soome keelde. 

Tahaksin tähelepanu juhtida mõnele ebatäpsusele vanasõidukite teemal. Olles ise näinud lähedalt Eestis vastava regulatsiooni arengut ning omades ka veidi teadmisi meie naabrite praktikast tahaksin ümber lükata mõned eksiarvamused:
1. vanasõidukina tunnustamiseks ei pea ükski sõiduk vastama 100% originaalile. Originaalsusprotsent on sõltuvuses sõiduki valmistamisaastast. Kõige kõrgem latt on ette nähtud 1971 ja hiljem valmistatud sõidukitele ning see on 95%. Kui raske on sellises vanuses sõidukitele leida tänases avatud maailmas originaalosi? Ja millega me õigupoolest tahaksime neid asendada? Kui küsimus on GAZ 21-le GAZ 24 mootori paigaldamisest, siis see on tõepoolest asjaolu, mis välistab vanasõidukina tunnustamise. Nagu ka 1975 aasta Opel Rekordile 1989 Opel Omega või mõne BMW mootori paigaldamine. Muuseas ka Soomes on samasugused nõuded nagu Eestis, kusjuures protsent ei ole küll määratud, kuid praktikas on see reguleeritud selliselt, et kuni detailideni peab sõiduk olema võimalikult lähedane sellele, kuidas ta tehasest tuli. Täpsemat infot leiab sahk.fi lehelt. Ka rooste ja välimuse osas on nõuded sarnased, kuid lati seavad paika tunnustamist teostavad eksperdid. Nimelt hindab nii Eestis kui Soomes ekspert lõpuks ikkagi visuaalset pilti. On tõsi, Eesti eksperdid on natuke nõudlikumad, kuid seetõttu, et vanatehnikaklubid on kokku leppinud, et printsiibis võiks iga vanasõiduk vähemalt tunnustamise aja seisuga seista olla häbenemata eeskujuks. Uunikute Talveralli stiilis sõidukid ei saaks ka Soomes museoajoneuvoks. Ja see ei ole öeldud halvustamiseks, vaid arvestades reaalset pilti võrrelduna suviste vanatehnikaüritustega. Peame arvestama ka Eesti vanasõidukite baasiga, võrreldes Soomega on pink lühem ning hästi säilinud sõidukeid ei leia nii lihtsalt.
2. Soomes on olemas eraldi regulatsioon museoajoneuvo registreerimiseks. Ja sellisele sõidukile antakse musta taustaga number. On tõsi, et liigub ka selliseid masinaid, millel must number juba esmasest registreerimisest, kuid need on pigem erandid. Muuseas, ka Eestis võib vanasõiduk sõita valge numbriga, see on omaniku vaba valik.

Eestis ei ole mittemingisuguseid piiranguid vanade sõidukite kasutamiseks. Must number ei anna tegelikult mingeid olulisi eeliseid, kuid on tõepoolest kvaliteedimärk, mille üle saame uhked olla ka välismaal. Olen avatud ettepanekutele, mis võiksid aidata kaasa musta numbri ja üldiselt vanatehnikaharrastuse populariseerimisele. Seda võiks esialgu teha privaatselt ning soovitavalt suhtleksin ma inimesega, mitte anonüümse solvanguid või halvustavaid hinnnaguid pritsiva "delfi kommentaatoriga". 

Julgustan oma vana auto või mootorratta taastanud inimesi rohkem taotlema vanasõidukina tunnustamist ning juba taastamise käigus suhtlema nii ekspertide kui teiste harrastajatega, et vältida ümbertegemist. Ma julgen arvata, et Eestis on kümneid või isegi sadu valge numbriga liikuvaid sõidukeid, mis saaksid kohe või väikese vaevaga musta numbri. Lihtsalt ei julgeta asja ette võtta, eriti kui end asjatundjateks nimetavad inimesed järjepidevalt teevad antireklaami ning väidavad, et see midagi võimatut. 

Ilusat jõuluaega ja häid emotsioone ühise hobiga tegelemisel.

Indrek Sirk
Vasta
#28

(09-01-2015, 21:29 PM)kalacompany Kirjutas:  
(27-12-2014, 21:57 PM)indreksirk Kirjutas:  Eestis ei ole mittemingisuguseid piiranguid vanade sõidukite kasutamiseks. Must number ei anna tegelikult mingeid olulisi eeliseid, kuid on tõepoolest kvaliteedimärk, mille üle saame uhked olla ka välismaal. Olen avatud ettepanekutele, mis võiksid aidata kaasa musta numbri ja üldiselt vanatehnikaharrastuse populariseerimisele. Seda võiks esialgu teha privaatselt ning soovitavalt suhtleksin ma inimesega, mitte anonüümse solvanguid või halvustavaid hinnnaguid pritsiva "delfi kommentaatoriga". 

Julgustan oma vana auto või mootorratta taastanud inimesi rohkem taotlema vanasõidukina tunnustamist ning juba taastamise käigus suhtlema nii ekspertide kui teiste harrastajatega, et vältida ümbertegemist. Ma julgen arvata, et Eestis on kümneid või isegi sadu valge numbriga liikuvaid sõidukeid, mis saaksid kohe või väikese vaevaga musta numbri. Lihtsalt ei julgeta asja ette võtta, eriti kui end asjatundjateks nimetavad inimesed järjepidevalt teevad antireklaami ning väidavad, et see midagi võimatut. 

Ilusat jõuluaega ja häid emotsioone ühise hobiga tegelemisel.

Indrek Sirk

Kallis Indrek ,  siin ongi see murekoht, et peale 4 aastase ylevaatuse ei anna see must number midagi. Aga voiks seda seadust muuta hobiautode omanikele positiivsemaks. On hulk inimesi kellel on vahendid vanemad kui 35 aastat. Ei pea tegema nii nagu soomes, et 3 kuud aastas on sul voimalus oma autoga soita maksusoodustusega. 
Point on lihtsalt selles, et noored vanatehnikahuvilised saaksid soodsamalt oma tehnikat tarbida. Ei peaks muretsema sellep'rast, et LKF esitab neile arve kuigi autot ei kasutata ...jne. Minu ajurakud toimivad vaid ainult yhes suunas ja see on eesti vanatehnika sailitamine. 

Ja üks punkt, milles vanatehnikahuvilised kogu oma väheses organiseerituses võiks abiks olla, on vanatehnika kindlustamine. Praegu saab vanatehnikale eestis vist ainult räige juudihinnaga kaskot, aga tavalise liikluskindlustuse puhul lükatakse korralikud Youngtimerid samasse patta täielike rontidega. 

N.ö "kergem" vanatehnikaregister võiks  ju olla olemas ka ümberehitatud ja mõnevõrra uuematele autodele, mis on selgelt identifitseeritavad hobiautodena ja see võiks olla ühtlasi teatavaks kvaliteedimärgiks kindlustusfirmadele, et neid autosid ei saa samastada "veel elus olevate" autodega.

Näitena kasvõi MB W123, igikestev auto aga korralikud maksavad $$$
Vasta
#29

Head kaasfoorumlased Gert ja Martti

Lugesin mitu korda teie postitusi, aga ei saanud päris hästi aru, kuidas vanasõidukina tunnustamine ning sõidukile musta numbri kinnitamine on seotud teie soovidega. 

Gert soovib, et noored vanatehnikahuvilised saaksid oma tehnikat soodsamalt tarbida. Ja tema ajurakud töötavad ainult Eesti vanatehnika säilitamise suunal. Aga kuidas sellele saaks kaasa aidata musta värvi registreerimismärgiga? Sõiduki tarbimisel ehk kasutamisel liikluses ei ole mitte mingit vahet, mis värvi on registreerimismärk. Kui kogu mure on selles, et LKF saadab meeldetuletusi vajaduse kohta registreeritud sõidukeid kindlustada, siis täpselt samamoodi toimib see kogu tsiviliseeritud maailmas. Kas Sinu idee on selles, et teatud vanusepiirist alates ei oleks sõidukite kindlustamine üldse kohustuslik? Või peaks see olema odavam? Vabatahtlikuks ei saa kahjuks mootorsõidukite kindlustamist muuta, sest eelkõige on kohustuslik kindlustus vajalik kannatanule kahju hüvitamise tagamiseks. See ei ole muuseas noore inimese jaoks üldjuhul ka mitte odavam, kuna enda tekitatud kahju tuleks ikkagi hüvitada. Noorel on statistika kohaselt suurem tõenäosus kahju põhjustada - kogenematus ja kehvema juhitavusega vanem auto jne annavad selleks põhilise aluse. Kindlustuse hinna paneb paika turusituatsioon - nõudlus ja pakkumine, kahjude suurus. 

Mina olen ka sõidukeid ajutiselt arvelt kustutanud, aga ei ole saanud LKF-st arveid. Gert, mis on Sinu probleem? Ma küll ausalt öeldes ei tahaks Sind enam nõustada arvestades Sinu suhtumist Eesti õiguskorda, aga eelkõige seda, kuidas Sa kandsid selle üle minule olukorras, kus tegelikult aitasin Sind heast südamest (ja tasuta nagu kümneid selle foorumi kasutajaid). Kuid olen valmis tegema erandi ja arutlema, mis oli konkreetselt põhjuseks, et asjad ei sujunud. Kui küsimus on mingis aastate taguses juhtumis, siis ei ole mõtet seda muidugi arutada, sest olukord on tänaseks oluliselt muutunud . 

Täiesti õige on Gerdi antud soovitus kontrollida ajutiselt registrist kustutatud sõidukeid. Kui tõepoolest olete sõiduki omanikuna otsustanud kasutada seda moodust, siis teie enda poolt määratud tähtaja möödudes loetakse sõiduk jälle registris olevaks. Aga seda otsustab ju omanik ise, mis ajast ta soovib, et sõiduk oleks jälle registris. Sellest ajast peab ka sõidukil olema kindlustus. Kui omanik selle ära unustab, siis rakendub tõepoolest sundkindlustus. See on juba pikalt arutatud teema ühes teises arutelus. Kui inimene unustab ära, mis talle kuulub ning millised kohustused talle tema elukohariik on kehtestanud, siis järgnevad sanktsioonid igas riigis. Aga need on välditavad. 

Kõik kindlustusega seotud probleemid muutuvad olematuks, kui sõiduki viimase ülevaatuse ja kindlustuse lõppemisest on möödunud rohkem kui 2 aastat. See on väga soodne regulatsioon ja suurepärane viis säilitada kasvõi aastakümneid oma sõidukeid muretsemata kindlustuse pärast, aga samas säilitades võimaluse väga lihtsalt ja kuludeta riigi ees asuda taas sõidukit kasutama - kui sõiduk tehniliselt korras, siis vaid ülevaatuse ja kindlustuse tegemise vaev ja kohe liiklusse. 

Martti võiks ka oma ettepanekuid selgitada, sest ma ei saa neist aru. Kaskokindlustust mulle teadaolevalt vanematele kui 10 aastat sõidukitele Eestis kindlustusseltsid üldjuhul ei paku. Küll saab vanemaid sõidukeid kindlustada muu varana. Üldjuhul see kindlustuskaitse ei laiene sõidukite kasutamisele liikluses. Hinna paneb paika turg. Kui on rohkem teenuse tarbijaid ja väiksem risk, siis alaneb ka hind. Näiteks loobusid Eesti kindlustusseltsid mõned aastad tagasi Dodge Viperite kindlustamisest või kehtestasid sellele väga kõrge hinna ning lisatingimused. 

Mis puutub kohustuslikku kindlustusse, siis see on ette nähtud sõiduki kasutaja poolt teisele liiklusõnnetuse osalisele tekitatud kahju hüvitamiseks. See tähendab, et kohustuslikust kindlustusest ei ole muud kasu kui see, et ei pea omast taskust kinni maksma ka teiste inimeste vara. Ma vabandan, et selliseid aabitsatõdesid siin üle kordan, kuid jäi mulje, et kindlustuse põhimõtted on segamini läinud. Kui küsimus on selles, et oled kannatanu ja kindlustusselts ei hinda Sinu sõidukit piisavalt kõrgelt, siis tuleb enda eest võidelda. Sõiduki väärtus on tema turuväärtus ning selle hindamiseks on võimalik tellida ekspertiis. Väide, et kindlustusseltsid vaatavad esmalt vaid üldist pilti ning püüavad vähem maksta, on iseenesest õige. Kuid avades nende silmad ja lastes sõiduki ära hinnata tema tegelikku seisukorda arvestades on võimalik saada ka oluliselt kõrgem hüvitis või remont. Igaks juhuks juhin tähelepanu ka sellele, et tegelik turuhind ja sõiduki omaniku soovunelmad on tihti mitmekordse vahega. Ja iga autosse panustatud euro ei tõsta samavõrra tema turuväärtust. Aga seda ei pea vanatehnikaga tegelejatele ilmselt keegi meenutama. Me teame niigi, et ostes kopikale uued rehvid ei tõuse tema väärtus rehvide hinna võrra. Ja et ka mootori kapitaalremont ei tõsta tegelikult sõiduki turuväärtust samas vääringus nagu sinna raha sisse pandi. 

See on väga huvitav mõte luua veel mingi eraldi hobiautode register. Kas kusagil mujal maailmas on selline asi olemas? Mis kriteeriumide alusel sinna registrisse sõidukeid kantakse? Mis eesmärgil? Kes hindab MB W123, kas see on "veel elus olev auto" või hoopis hobisõiduk? Kes selle kinni maksab? Mis garantii või kvaliteedimärgi see annab?

Me oleme kõik tegelikult jutumehed. Teeme midagi ära ja naudime seda. Ei ole vaja tühja kogu aeg targutada, teisi kritiseerida ja kõige üle viriseda. Kui on konkreetne mõte, ütle välja. Aga ebaselge jauramine raiskab meie kõigi aega. 

Ilusat jätkuvat aastat 

Indrek
Vasta
#30

Väga asjalik vastus natuke nürimatele pliiatsitele, kuid eks nii saabki õppida õigesti elama - toimetama siin vabariigis.
  Küsimus oleks Hr. Sirk´ile väikse nüansi kohta....
##Kõik kindlustusega seotud probleemid muutuvad olematuks, kui sõiduki viimase ülevaatuse ja kindlustuse lõppemisest on möödunud rohkem kui 2 aastat. ##
 Kas  "ülevaatuse  j a  kindlustuse"  asemel ei peaks olema   " ülevaatuse V õ i  Kindlustuse"......?


Parimat   Margus.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#31

(11-01-2015, 13:01 PM)h2rra Kirjutas:  Väga asjalik vastus natuke nürimatele pliiatsitele, kuid eks nii saabki õppida õigesti elama - toimetama siin vabariigis.
  Küsimus oleks Hr. Sirk´ile väikse nüansi kohta....
##Kõik kindlustusega seotud probleemid muutuvad olematuks, kui sõiduki viimase ülevaatuse ja kindlustuse lõppemisest on möödunud rohkem kui 2 aastat. ##
 Kas  "ülevaatuse  j a  kindlustuse"  asemel ei peaks olema   " ülevaatuse V õ i  Kindlustuse"......?


Parimat   Margus.

Just sõna JA on selles valemis olulisel kohal. St et nii viimase kindlustuse kui ülevaatuse kehtivuse lõpust peab olema möödunud 2 aastat. Ühest ei piisa. Kui ülevaatuseta autot ikkagi on kindlustatud (nt sõitmiseks remondikohta vm) või on küll viimasest kindlustusest juba 2 aastat möödunud, kuid sõidukil on endiselt kehtiv ülevaatus või viimase ülevaatuse kehtivuse lõpust möödunud vähem kui 2 aastat, siis ei peata Maanteeamet automaatselt liiklusregistris sõiduki registrikannet. Kui aga registrikanne ei ole peatatud, siis on sõiduk endiselt nn "aktiivses" registris ja sellel on kindlustuskohustus. Vt liiklusseaduse § 77 lg 8.2. 

Selle ajalise augu ületamiseks (sundkindlustust hakatakse rakendama, kui on möödunud 12 kuud viimase kindlustuspoliisi lõppemisest) ongi soovitatav kasutada sõiduki omaniku enda poolt tehtavat ajutist registrist kustutamist, mille maksimaalne tähtaeg saab olla sobivalt 24 kuud. Vt liiklusseaduse § 77 lg 7. Ja seejuures võib vaatamata enda märatud tähtajale siiski sõiduki ka enne selle tähtaja möödumist "aktiivsesse" registrisse tagasi tuua. Tasuta, mõne minuti jooksul oma kodus arvuti taga. 

Liiklusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108102014011

Liikluskindlustuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014066
Vasta
#32

(13-01-2015, 21:42 PM)kalacompany Kirjutas:  Minul ei ole enam midagi lisada ega vaielda. Ykski arst ei avalda vihjeid oma patsiendi kohta...   

Minul patsiendina ei ole muidugi midagi selle vastu, et oma diagnoos teada saada. Suudan taluda ka seda, kui avalikkus sellest teada saab. Meil on kõigil mõtteid peas, mis pärast väljaütlemist tunduvad teistele arusaamatud ja vahel isegi rumalad. Minu vastuse teravik oli suunatud pigem sellele, et sildistava ja lahmiva süüdistamise asemel võiks püüda leida igas olukorras lahendust. Musta numbri õiguslik regulatsioon on selline nagu ta on Eesti suuremate vanatehnikaklubide ühisel tahtel. Mul ei ole andmeid, kas ja millise vanatehnikaklubi liige keegi on, kuid järjepidev musta numbri teema halvustamine ja süüdistamine selles, et must number pärsib vanatehnikaga tegelemist, on häiriv. 

Õiguslik regulatsioon vanatehnika vallas on mõjutatav vanatehnikaharrastajatele soodsamas suunas, kui sellega tegeleda arukalt ning esitada pädev argumentatsioon. Põhjendused, et las igaüks kasutab oma sõidukeid nagu ise heaks peab ja riik peaks pöörama pilgu kõrvale, kui sõidukil vanust üle 25 aasta, ei ole kahjuks arukas. Kindlustada ja registreerida on vaja sõidukeid, mis osalevad liikluses. Mis ei osale, saab tänaste seaduste järgi üsna lihtsalt ja tasuta tõsta lihtsalt hoiule. Auto ei ole nagu margialbum, mis võib riiulil tolmu koguda. Auto sarnane looma, relva või ka majaga, mis vajab tähelepanu ka siis, kui justkui huvi ei ole temaga tegeleda. 

Kindlasti ei ole meie seadusandlus ideaalne, kuid see ei ole ka vanatehnikavaenulik. On hea tava, mis lausa meie põhiseadusse sisse kirjutatud, et seadust tuleb tunda. Vähemalt niipalju, kui seda nõuab meie valitud mingi tegevusala. Ja seadust tundes ning ise tähelepanelik olles ei ole vaja süüdistada riiki asjades, kus saab ka ise midagi ära teha. Õigusnormidel on ka oma eesmärk ja mõte. Kuigi vahel tehakse teisiti, ei ole see mõeldav, et igaüks meist hakkab olemasolevale autole teise auto identiteeti andma (ostes lihtsalt dokumendid autole) või sõitma ülevaatuseta ja suverehvidega sõidukiga talvisel ajal Tartust Tallinna. 

Rohkem tegusid ja probleemide nägemist ning vähem inimeste sildistamist ja diagnooside panemist soovides. 
Vasta
#33

(23-12-2014, 10:46 AM)Aspelund Kirjutas:  Võimalik, et veel mõned on. Lähim eksemplar, mis taastamist vääriks, on Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas.

http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...t&S_ID=324

A.
Saladuslik müügiportaalis (ja sealt loetud tundidega kadus) olnud "vana Rafik" Rakverest ootab ka ju kuskil oma aega. Julgen spekuleerida, et vist parima säilivusega tänasel päeval.

Aga ühe kere osas siinmail olen vihje saanud, ootab kontrollimist.
Vasta
#34

Tere

Kahjuks ma ei tea kui Eest kirjutama. Minu RAF-977 on yks niist 20 kui see on imporditud Soome. Ma ei tee auto, kuid muuseumi. Raf-977 tulevad tagasi liiklust. Ma ei ole enam kui veebilehed. Teen auto valmis, sest see on viimane Soome RAF-977. üks on müüdud Riga. kaks jäägid võib leida. Teine ei ole

Vabandust kehva eesti keele Sad . Kui keegi kirjutab Soome või inglise keeles, ja tahab rääkida auto jõuda mind mikko.miettine@netikka.fi
Vasta
#35

(04-02-2016, 02:08 AM)Regardman Kirjutas:  
(23-12-2014, 10:46 AM)Aspelund Kirjutas:  Võimalik, et veel mõned on. Lähim eksemplar, mis taastamist vääriks, on Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas.

http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...t&S_ID=324

A.
Saladuslik müügiportaalis (ja sealt loetud tundidega kadus) olnud "vana Rafik" Rakverest ootab ka ju kuskil oma aega. Julgen spekuleerida, et vist parima säilivusega tänasel päeval.

Aga ühe kere osas siinmail olen vihje saanud, ootab kontrollimist.

Tere!
On Sul andmeid, mis sellest Magistrali parklas kunagi (umbes 2003-2004) seisnud isendist sai? Lisaks oli samal ajal üks jäänus ka Pärnu maanteel Tallinn-Väikese kandis ühes hoovis.
Vasta
#36

(19-04-2016, 20:57 PM)stretch Kirjutas:  
(04-02-2016, 02:08 AM)Regardman Kirjutas:  
(23-12-2014, 10:46 AM)Aspelund Kirjutas:  Võimalik, et veel mõned on. Lähim eksemplar, mis taastamist vääriks, on Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas.

http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...t&S_ID=324

A.
Saladuslik müügiportaalis (ja sealt loetud tundidega kadus) olnud "vana Rafik" Rakverest ootab ka ju kuskil oma aega. Julgen spekuleerida, et vist parima säilivusega tänasel päeval.

Aga ühe kere osas siinmail olen vihje saanud, ootab kontrollimist.

Tere!
On Sul andmeid, mis sellest Magistrali parklas kunagi (umbes 2003-2004) seisnud isendist sai? Lisaks oli samal ajal üks jäänus ka Pärnu maanteel Tallinn-Väikese kandis ühes hoovis.


Magistrali parkla oma oli liikuv ja kindlasti oli seal veel 2007. või isegi 2008. 
Vasta
#37

(19-04-2016, 20:57 PM)stretch Kirjutas:  
(04-02-2016, 02:08 AM)Regardman Kirjutas:  
(23-12-2014, 10:46 AM)Aspelund Kirjutas:  Võimalik, et veel mõned on. Lähim eksemplar, mis taastamist vääriks, on Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas.

http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...t&S_ID=324

A.
Saladuslik müügiportaalis (ja sealt loetud tundidega kadus) olnud "vana Rafik" Rakverest ootab ka ju kuskil oma aega. Julgen spekuleerida, et vist parima säilivusega tänasel päeval.

Aga ühe kere osas siinmail olen vihje saanud, ootab kontrollimist.

Tere!
On Sul andmeid, mis sellest Magistrali parklas kunagi (umbes 2003-2004) seisnud isendist sai? Lisaks oli samal ajal üks jäänus ka Pärnu maanteel Tallinn-Väikese kandis ühes hoovis.
Ei tea.
Viimane läks rauaks.
Saladusliku isendi asukoht selgines ka vahepeal - kadunud Heinsare käes.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne