[unimüts]

Vahepeal lihtsalt võiks ka vedada.

Kuna kõiki käigukasti juppe pole veel kohale jõudnud. Siis sai terve kast korraks tühjaks tõstetud ja erinevaid kohtasid töödeldud relaka ja trelliga.
Nüüdseks kast jälle paigas ja väikestviisi olen suutnud hakata kasti kokku laduma.

kast

Siin eelnevalt oli juttu ka tihendite tegemisest. Siin on üks stiilinäide mida mõtlen topelt tihendi paigutuse all.
tihend


Käise ja käigukasti korpuse vahel tegelt tihendit ei ole. Samas olen ise pannud sinna alati tihendi. Esmalt leevendamaks käise tikkude otsas mutrite lahtitulemist. (tihendiga hea pingutada neid. Sest tihend annab veidi järgi ja ongi pinges.
Teisalt selle tihendi eelis on olnud et käigukasti sisse mineva 214 laagri saale hoidja (sisemine poldiring) m10 poltide keermete vahelt jookseb alatihti õli käigukasti. Sama effekt on ka mõningate käise tikkude keermete osas, mis on lahtiselt käigukasti seest poolt.

  2 masina simmerihunnik.
Osaliselt on siit veel simmereid puudu. Need mis ära lagunesid, kuna ei saanud korpuste seest enam vähem tervena kätte.

Võtsin ka ette hüdropumba. See raibe tilkus igast otsast alati. Mootori vahetuse ajal jäi ajami-sidurikoja tihend just ajami poolele ja ei pannud tähele keevitust. Kuradi insenäärid remontijad ei suuda diftide otsa panna ajamit ja sikutavad mutritega ajamil kõrva küljest. Olgu keevitavad tagasi, kuid kurat kõverdi keevitatud ja õli jooksebki külgedelt välja.
hüdropump


Lisaks sai uuritut ühte teist käigukasti nuhtlus detaili.
fiksaator karp
karp alt

Sama viga mis hüdropumba ajamiga. Sellelgi 2 difti mis tuleb esmalt paika ajada ja siis saab lles polte pingutada. See karp oli aastakümneid üks defkamaid karpe üldse, Kõiksugu lappimisi olen näinud selle kallal. Küll keevitatud, küll vitsadega pandud. kõiksugu klambreid jne jne. Nüüdseks õnneks poolakas toodab neid jälle.
Selle karbi õnneks jätsin endale eelmise masina lammutusest tagavaraks. Õigesti tegin. Olgugi, et üks nurk keevitatud. Fiksaator võll on kinni mädanenud. Ja seda liikuma saada suht võimatu. Samas see võll peab liikuma, sest see takistabki käigu väljaviskamist. Sellel karbil on näha, et kinni on asi roostetanud vabakäigupeal. Kõiksugu lõtkude tõttu keegi ei pannud tähelegi, et selle viga võiks ka olla. Tehase poolt loomulikult igavene idiootsus, et õlitus käib käigukasti poolt. Loomulikult jääbki see võll sinna kinni, kui vähegi vett ja väljas seismist saab.
Uuemal tüübil (alates 1980a) õnneks on fiksaator juba käigukasti seespool.

[unimüts]

Hetkel kahjuks pildimaterjali pole, kuid üritan tööjärjekorda seletada.

Poest tulid jupid ära. Nüüd vaja vaid kolme laagrit juurde (406, 407 ja 1209) Tartus poes polnud venelast sees hetkel terasseparaatoriga.

Sai täna tagumine differ sisse paigaldatud. Differ käis veel vahepeal lauapeal pulkadeks, kuna väikeste hammasrataste lõtk tundus liiga suur. Sai paigaldatud uus võll ja uued distantsseibid. See võttis lõtku rahuldavasse piiridesse. Differ sai ka uued diftid ja poldi fikseerivad lehed. Põhiprobleem ongi, et suurel koormusel  ja plokkdifriga sõites tuleb difri küljest plokkdifri pool lahti poltidest ja diftid on kulumisjälgedega. EKS  selle probleemile polegi lahendust. Poldid on seal küll M10 keermega ja 14mm peadega suht keskmise karastusega (oletan 8,8) Siis isegi nende tugevusastet parandades ei saa plokkdifri kaant korralikult igaveseks kinni.

Käigukasti sääresuka fiksaatorlehti ei olnud aga poest võtta. Kui difri olin sisse pannud ja külgmised sukad ka küljes, sai külgülekanne külge pandud.  Parema poole oma (lühikese nuudiga) variant läks ilusti vanasse pessa.
Vasakuga sai aga maadeldud kõvasti. Tõsta üles aja simmerist läbi, plokkdifri käbist läbi ja siis veel difrisse sisse. Nu ei lähe. Pikk nuut oli õrnalt muljuda saanud otsast ja vajas nii 5mm ulatuses relakaga töötlemist.  Lauapeal kuigi jupid jooksid tihedalt otsa.  Seepeale oletasin, et käbi on valesti. Sai seda siis igate pidi difri otsas sätitud võetud isegi lisavõll, mille abil õige nuudi otsa lõpuks sai õige. Pole veel seda muret mul olnud, kuna alati olen pannud plokkdifri pedaali peale raskuse eelnevalt, mis ei lubaks käbil kohapealt lahkuda. Nüüd pulkadest kokku ladudes ei oodanud seda probleemi kokkuladudes korrigeerida nii, et käbi oleks küljes ja sisenuut jookseks otse.
 Kuna peale neljandat korda proovimist jooksis külgülekanne käest lahti ja rebis simmeri ribadeks tuli sukakaas jälle maha võtta ja uus simmer sisse laduda. Kuidagi ennetavalt sai juba 1 simmer üleliia arvestusega ostetud. (mitte tahtlikult)  Kõik kokku tagasi.  Seekord jooksid esimese katsega külgülekanne läbi difrikäbi  otse difrisse. 

Sai laotud ka sidurist tulev esimene käbivõll sisse. Kõik tore ja ilus, kuid hammakas ei lase laagril pessa minna. Poob nii kõvasti kinni, et annna olla. Kõrvutades vladimiri tehase hammakaga siis võlli peal oleval hammakal oli hamba paksus erinev. Kuna vahetasin alumise hammaka uuema vastu sai ka ülemine uuema tüübi vastu vahetatud. Siis sai käbivõlli paika.
Samas kogu aeg on probleeme olnud sidurivõlli ja käigukastist sidurisse mineva võlli kiilude ja splintidega. Olgugi, et originaalis on splindid 3mm ei taha nad nii kergelt 3mm soonde minna. Selle jaoks oli vaja rõngassplindid veidi relakaga ovaalseks lihvida ja kokkupoole pigistada. nad peavad võimalikult pingega jääma võlli peale. Vastasel juhul jääb vahe sisse ja kahe võlli vahepakk närib kiilud ja kiilupesad ära. 
Kiilude osas leidsin juba eelmine kord, et poes müüakse 6x6x80mm kiilusid. Mul on aga vaja 4 kiilu mis on 6x6x38mm. Kuna aga otsad olid ka kumerad, siis sobisid nad nagu valatult poolekslõigatuna. Ainukene imekspandav asi oli, et kiilud on suht pehmed. Relakaga pooleks lõigates aga tõmbasid siniseks ehk karastusid. Siiani oletasin alati, et kiilud peaksid ka olema karastatud juba.


Järgmine teema oli peavõlli ja reeversvõlli komplekteerimine.  Reversvõll ise oli ok. Ei olnud pesasid, ega nuute sisse söönud. Selle eest oli reevershammakate puksid läbi. Terve reeversplokk vahetusse. NB kui keegi vahetab reeeversplokki. siis tuleks see korralikult enne ära õlitada. Sest muidu jahvatab uued puksid ka ära. Õli ei jõu väga kiirelt kõikidesse nurkadesse.
Originaal hammakatel olid imelikud värvitäpid (heleroheline) peal. Kuid oletan, et tegu kapitali teemaga, kus näidati, millised hammakad uuesti käiku lähevad.
Sai lauapeal kõrvutatud uusi ja vanu hammakaid mõõdetud igate pidi ja pandud vastavad paarid kokku, mis sisse lähevad. 
Reeversvõlliga saab veel kõvat vatti näha, kuna kulunud võlliga on vaja tavaliselt reguleerseibidega mängida (paremal pool laagrisaale all)


Peavõlli väljavõttes nägin suurt kilplase vaeva. Lõpuks sai mädanenud võlli kätte. Üks probleem oli ka selles, et kapitalis oldi pannud 10mm kuulide asemel 10,5mm kuulid. Nu jopakolla. Mõõtma hakates need ei saagi ju välja kukkuda 10mm august. Suutsin ka doonormasinalt võetud ühe kuuli ära kaotada. Nüüd ei teagi kas minna 9,5mm kuuli peale või lihvida üks auk 10,5mm peale, et kuul kergelt välja tuleks vajadusel.

[unimüts]

Vehepeal palju vett merre voolanud ja edasised arengud toimunud

Kõige selle ilu juures on alati kokkupanek kõige mõnusam. Siis on vaid poldikeeramine ja igasuguste imelike jubinate juurde lisamine. Kahjuks selleks perioodiks, kui ma igat polti mutrit juurde lisasin ei teinud pilte. Eelmisest postitusest võib lugeda enamiku töö sisust.

Tänase seisuga on masin koos. Õlisid pole veel käigukasti ja hüdrosse lisatud. Peab poest juurde tooma.
Paljudest kohtadest sai likvideeritud ka ameerika splindid ( loe traatkinnitused) Johhaidii mu kingatallad kulusid päris palju garaazide vahel jooksmisest.
põranda vaade


Laiali lammutasin ka jagaja. Suuri kulumisjälgi ei näinud. Uus remont komplekt läks küll käiku, kuid ainult tõngas tihendid ja kaane tihendid. Neid munaka ümber kausse mina välja ei mõelnud, kuidas 1mm suurema deameetriga asju kasutada 1mm väiksemas augus.
  põrand




Sabakont sai ka kokku laotud. Kuna vaja palke vedada ligematel päevadel, varustasin masina ka korralike risttõmmitsate ja jumzi haakelatiga.


Kahe masina peale kulus vaid nii väike hunnik laagreid. Mõlemal masinal said vahetatud kõik käigukasti laagrid simmerid.
 laagrihunnik

Lõpptulemus.
külg



Kui remont tehtud saab hakkab tegelt see kõige ebameeldivam osa. Nimelt minule on õpetatud, et kõike võib teha, kuid tuleb arvestada tagajärgedega. Keegi ei taha teise s..a sees tööd teha. Seega viimase asjana tuleb taastada garaazis olukord enne remonti. See tähendab, et järgmine tegelane ei tohi aimata, mida tehti. See, et kõik töölauad on tööriistu pillapallla laiali ei ole aksepteeritav. Enamasti ongi nii, et peale remonti kulub 2 päeva garaazi koristuse peale. (minul on selleks nädalavahetus ees/töös/planeeritud)

[Veiko Varik]

Ilus töö.
Millist õli käigukastis kasutad?
Veiko

[unimüts]

Ilus töö.
Millist õli käigukastis kasutad?
Veiko

Blää küsi midagi kergemat.

Üldjoontes käigukasti transmisiooni õli ikkagi. Samas võid sinna praktiliselt kõike sisse valada, mis on mõeldud laagrite- hammasratastele- Tänapäeva omadest mõtlen.

Varem kasutasin Tep15 ja Tap17 õlisid. (või kumba pidi need numbrid ongi) Kogemused nendega suht viletsad sest vähegi külmemate temp. korral on paras sült.
Samas mõlemad tõmbavad ka enda sisse korralikult niiskust- vett. Ja õli värvus muutub koheselt hallikaks - see ei istu mulle.

Seetõttu selle masina puhul ei olegi otsutanud. (pole veel õli ära ostnud)  Eks ma seekord katsetan mingit õli. Seetõttu hetkel veel käigukasti õlist ei räägi Vilets ette soovitada õli, kui ei tea kuidas ta käitib.

[mlsluik]

Vene värgile olen Neste gear õlisid sisse kalland, nii 75w-90 kui ka 80w-90. Kuna nagunii käib seda sama marki hulgi käest läbi pidevalt siis kasvõi vaadi põhjad jms jäägid olen kokku korjand ja vanemate masinate juures ära kasutanud. Midagi suurt rääkida siinohal nagu polegi aga talvel veereb masin ikka väga mõnusalt. -25C on isegi võimalik t25 käima vedada mis on minuarust väga hea näitaja, tep'i ja tapiga   ei tahtnud kohe mitte rattad ringi käia...

Suht puusalt tulistades pakun et ega määrdeomadused halvemad vast küll ei ole, pigem vastupidi.  

[kopraonu]

Masin müügis?: http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...string=T40

[unimüts]

 Sedasi parem link: http://www.kuldnebors.ee/51692209

Panin jah masina müüki, kuna mul t25a masinaid kuuris päris mitmeid ja viimased päevad on näidanud, et vaja üht 4x4 veoskeemiga masinat ka Tartumaale.  Mul lihtsalt maru künklik maastik, mille peal on raskemate tööde jaoks vaja neliveolist masinat. Ei jõua iga asja jaoks ka 75+75km kauguselt russi tuua.

Aastaid plaanisin linti tuua kodu, kuid sellega ei saa ma aias toimetada. (keeramistel ei jää murust midagi alles - proovitud. - ja oh häda siis selle selgitamisel naistele)

[Veiko Varik]

Pisike küsimus. Nimelt kas jõuvõtu võllid on ühesugused uuemal ja vanemal?

Veiko

[unimüts]

Pisike küsimus. Nimelt kas jõuvõtu võllid on ühesugused uuemal ja vanemal?

Veiko

Käigukastis jah on samad. Eest taha lähevad pisike ja pikk võll - need on samad.

Jõuvõtuvõlli ots on disainilt erinev. Neid on 3 mudelit. Otsast mutriga kinnituv (laager tõmmatakse mutriga kinni), siis üheltpoolt rõngassplinditud ja siis kahelt poolt rõngassplinditud.

Kõik variandid on kasutatavad ja kõik variandid on ka omavahel vahetatavad.

[Veiko Varik]

Selge. Aitäh info eest.
Veiko

[unimüts]

Peale remonti nende lastevigadest ja probleemist.
Kas kellegil on olnud või oskab vihjata kuidas probleemi lahendada.

Täna sai võetud uuesti käigukasti kaas maha.

Nimelt käigukast hakkas ulguma. Sidurit vajutades jääb ulgumine ära.

Käigukasti seest pakun et ulgumine liiga tihedareeversploki tõttu. Mõlemalt poolt on lõtk olemas (risti siduri poolt tuleva võlli suhtes). Siduri võlli ja reeversploki vahel  tundub ka piisav lõtk olevat. Pole küll millegiga mõõtnud.  Kuid ma ei usu, et selle tõttu ulub.



Eelnevast teemast:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=37085

See 1,5  mm koonuseplokis  on ikka viimane piir, mis olla veel võib. Kui üle selle, siis vedav koonushammasratas ja reversiploki omad loeti piirkulunuks, jõukal ajal pandi uued. Kui remont, siis ikka tuleb seada lõtk väikseks, nii et teeb käega pöörates-loksutades vaid tõk-tõk e. raamatu järgi 0,3- 0,6 mm. Reguleerimine on igavene tüütus T 25`l loodud. Kõigepealt see vedava võlli käigukasti mineku sügavus paika. Koonushammasratta taguse laagri pinnast reversiploki tsentrini nõutakse 76,5- 77 mm. Kaugust timmitakse vahelehtedega, mis on vahekasti jääva laagrikannu-tihendikorpuse all. Siis korjan koonilised reversihammasrattad sisenuudiga puksile nii, et kui lukustusseibi olen pool nuuti pööranud, on jäänud lõtk 0,2- 0,4 mm. Selle saab kätte remontkomplektis olevate vaheseibide juurdepanemise- äravõtmisega libisseibi ja lukustusseibi vahele. Kui normis, löön lukustusseibi kõrva tugiseibile. Vaevalt reversiploki k.hammasrattad on vedava võlli koonushammasrattast mõlemalt poolt ühekaugusel. Võlli koos plokiga saab nihutada reguleerseibide äravõtmise-juurdepanemisega käigukasti paremal küljel oleva laagrikannu alla. Enne muidugi kaitsekuppel, mutter ja rihmaseibi asendav puks ära, siis saab laagrikannu kätte. Vaevalt tehasest kastiga kaasapandud terasest reguleerlehed alles on, tuleb siis lisamisvajadusel neid papist juurde teha. Nüüd lase kontrolliks plii või paksu paberi riba reversi vahelt läbi. Kui tinaribal alla milli (0,3- 0,6 mm) jälg, asi korras. Kui ei klapi, tuleb vedava võlli käigukastiminekut uuesti vahelehtedega timmida, see 76,5-77 mm on esialgne mõõde. Kui ikka kõik poldid kinni tõmmatud, lõtkud olemas, ei tohiks kaua karjuda see kast. Vedava võlli laagrikannu alla vahelehtede panekuks on traktor pooleks vaja võtta. Kui rev. koonushamasratta plokk on hästi väikse lõtkuga kokku pandud, siis reversivõlli rohke välja võtta ei tule, Edasi kõik käib küljel kannudealuste vahelehtedega. Et kümned T-25 omanikud pole iial revarsiga hädas olnud, näitab vene värgi töökindlust. Aga tagumist võlli pole ma puutunud, vaikin. Häid pühi!  

Isiklikult kokkupannes meenub, et sidurivõll asetses maru kõrgel (mitte siduri sees või väljas vaid maapinnast maru kõrgel. (ehk käigukastist tulev,  ja hooratta sees olev laagri telg pole ühe joone peal.)  Või on võimalus ka selle vaheklambris, et ta tõmbab sidurivõlli maru lakke kinni?
 Ideid???
Kas kellegil on sarnane probleem olnud. (ma olen küll sellest kuulnud, kuid lahendust pole nagu kuskilt kuulnud, Enamikus läinud masin lammutamisse)
Eelnevalt enne remonti käigukast ei ulgunud. Siis oli ka käigukastist väljamineval võllilaagritel ikka hea millimeetrine lõtk ja terve võll logises igas suunas.

[unimüts]

Täna sai masin jälle kokku ja seekord sai oletatud, et ulgujaks on reeversplokk. Sai see uhiuus veneaegne sisse pandud.  Ulgumine jäi ikka.
Teisalt arvasin, et äkki mõni laager ulub. Sai kõik käigukasti laagrid ka käigukasti õliga üle uputatud, et kuskilt kuiv ei oleks.
Järgmisena sai igate pidi seda sidurivõlli mõõdetud. No ei ole ta kõverdi sees.

Hetkel pakuti võimalust veel.
Kuna käigukasti läheb nn käbivõll, mis veab reeversit edasi. Siis kas on loogiline, et tänapäeva (poola) käbivõlli hambad ei ole nii nagu peavad? Liiga tihkelt ei ole kindlalt ka see reeversplokk sees. Jätsin talle mõlemalt poolt piisavalt ujumisruumi.   

[unimüts]

Kas käbivõll jäi samaks ja reeversiplokk läks siis ainult uus?
Ise käitusin oma T-25 juures samamoodi. Lõtkud said välja reguleeritud. Ja ulgus samuti.
Ei tea nüüd, kui palju see mõjutab. Aga käbil ikka hambad mõnevõrra ilmselt kulunud ja hambumine ei pruugi olla päris perfektne.
Lõpuks sai isu täis ja suvi otsa nipet näpet tööd tehtud 30 töötunni kanti. Ja saabus täielik vaikus.
Ilmselt, kui ikka kohapeal käies ilma sõitmata ulub. Ja sidurile vajutades vaikus saabub, siis peale reversploki muud olla ei saa.
Ahjaa. Mäletamist mööda oli vist kuskil reeversi juures ka mingi õlisuunamisplekk. Kas see ikka olemas?

Ei mõlemad on uued nüüd. Algselt olid jah nii, et uus käbivõll ja korralik kasutatud reeversplokk.   Ma ise kahtlustasin ka seda, et reeversploki hammakad kuigivõrd kulunud ja ei ühti. Seetõttu võtsingi veel kasti lahti ja vahetasin ka kasutatud reeversploki uue vastu. UUe reeversploki ujutasin igati pidi õlist läbi, et see ka kõikjalt õliga koos.

Kusjuures teisel masinal millel sammuti sai reeversplokk ja käbivõll vahetatud on vait kui sukk algusest peale. Loomulikult seal oli erinevuseks, et kõik veneaegsed tehasejupid läksid käiku. Sellel masinal ei olnud käbivõlli mul enam võtta. Seetõttu pidin poola oma (tänapäeva toodet)  kasutama.  Ise kahtlustan, et need hambad ei ole seal päris hästi lihvitud ikka paika. Nagu autodelgi B-varuosa plekid tahavad ikka plekkseppa näha.

Õlisuunamis plekk olemas täies ulatuses. See ujutab 2/4 käigu hammakaid. Kuid reeversit see plekk ei ujuta. (jvv esimesed hammakad peksavad õli üles ja sealt läheb nirena asi 2/4 käigu hammakale ja ka laagrile (teoorias)

[saarrand]

Lihtsalt küsimus, kus kurat sa neid Poole juppe koguaeg saad? 

[unimüts]

Lihtsalt küsimus, kus kurat sa neid Poole juppe koguaeg saad? 

Põllumajanduskaubamaja. - nad poola kauba maaletoojad ju.
Eestis on hetkel poodides 100% Poola kaup. Mõningates poodides võib kohata ka Hiina ja India kaupa.
Veneaegseid originaale olen igalt poolt kokku ostnud kui kuskil kellegil kuulutus üleval on. Eesti poodides Russia või CCCR kaupa ei ole. (silmaga jupid eristatavad juba)

 

[honkomees]

Põllumajandu. Eesti poodides Russia või CCCR kaupa ei ole. (silmaga jupid eristatavad juba)

 

Kas võrus kulikovi vova poes ka enam pole?

[saarrand]

Lihtsalt küsimus, kus kurat sa neid Poole juppe koguaeg saad? 

Põllumajanduskaubamaja. - nad poola kauba maaletoojad ju.
Eestis on hetkel poodides 100% Poola kaup. Mõningates poodides võib kohata ka Hiina ja India kaupa.
Veneaegseid originaale olen igalt poolt kokku ostnud kui kuskil kellegil kuulutus üleval on. Eesti poodides Russia või CCCR kaupa ei ole. (silmaga jupid eristatavad juba)

 

Mina olen Võrust saanud Ukraina omi, neljakümnele kõik jupid siiani .ua tähisega olnud.

[unimüts]

Põllumajandu. Eesti poodides Russia või CCCR kaupa ei ole. (silmaga jupid eristatavad juba)

 

Kas võrus kulikovi vova poes ka enam pole?

Võrus Kulikov on jutu järgi toonud kõik jupid venemaalt. Ainuke asi, et mina ei usu, et ta viimase 20a jooksul venemaale jalga on astunud. Kõik leedust toodud kaup.
Välimuselt on näha mis on originaal ja mis on järeltoode. Kulikovil kohe kindlasti ei ole t25 juppe käigukasti, mis on vene toode. Helistasin aastavahetusel kõik poed läbi, kui otsiisin üht veneaegset hammakat (teokäigule) Ja juba kirjelduse järgi võib ära öelda, et pole originaal.
Originaalil on kirjad peal (kõige kindlam on kolmnurkne tempel. Seda järgi ei teha)

Lihtsalt küsimus, kus kurat sa neid Poole juppe koguaeg saad? 

Põllumajanduskaubamaja. - nad poola kauba maaletoojad ju.
Eestis on hetkel poodides 100% Poola kaup. Mõningates poodides võib kohata ka Hiina ja India kaupa.
Veneaegseid originaale olen igalt poolt kokku ostnud kui kuskil kellegil kuulutus üleval on. Eesti poodides Russia või CCCR kaupa ei ole. (silmaga jupid eristatavad juba)
 

Mina olen Võrust saanud Ukraina omi, neljakümnele kõik jupid siiani .ua tähisega olnud.

Ukraina juppe toob sisse Tehnikatugi. Kõik hüdropumbad, jagajad selle kaudu. Toovad ka traktori juppe. Kuna poed teevad koostööd, siis said lihtsalt edasimüüjalt ukraina kaupa.

Ma ei ole eriti kursis t40 juppidega, kuid tean kuidas Eestis jupid liiguvad (vene traktrorite omad). Seetõttu suuremate juppide puhul võid helistada 5 poodi läbi ja kui 6ndasse helistad on esimesed 5  juba omavahel suhelnud järgmistega kellel seda juppi võiks olla ja üritavad seda sulle vaheltkasuga maha müüa.

Aastaid traktori äris olnud inimesed teavad täpselt kelle käest osta juppe, kes on maaletooja ja kelle laos võib olla rariteetsemaid osi.  Mind on viimase aasta jooksul tõsiselt koolitatud selle osas. Seega ma lürbin vaid supivahtu.  Mtzi juppide otsimisega palun isegi targemate abi, kes, kus ja ehkupeale aitab juppi otsida.

[unimüts]

Ei ole küll selle masinaga seotud, kuid ikkagi t25a küsimus.

Probleemid siduriga.  (Andestust, et ei tea kõigi asjade õigeid termineid esmalt)

Nimelt sai ühel masinal tehtud siduri uuendus. Uus siduriketas, uued käpad (musta värvi). Algselt peale remonti tundus kõik ok. Sidur võttis nagu peab, mootoril käis traktorist jõud üle. (" vilistas kummi nö pehmel maapinnal" )  Nüüd raskematel töödel tundus asi väga väga kahtlane. Mootor töötab ühtlaselt, enam ei sureta suurem haakeriist raskemates tingimustes masnat välja. Selline tunne, et sidur "tõmbaks läbi"  Vana siduriketas oli lihtsalt paari kohapealt mõrane, mistõttu vahetuse ette võtsin. Sõitmisel kuigi midagi tunda ei andnud.

Küsimus:
1) Kas veneaegne siduri ketas võib mingeid vanusemärke näidata ja libedaks muutunud? Hooratta ja sidurikorvi puutepind oli korralik sooni minimaalselt. 

2) Kuidas annavad järgi siduriketta surve vedrud? Need surevad ikka ajapiku ära, mitte pauguga ju?

3) Algslet ajas ka mootoripoolne suur simmer mingi viinapitsi täie õli sidurisse, kuid see oli alguses. KUid see mure kadus peale paari tundi ära. Samas sidurikorv ise maru kuiv (ei tundu õline. Väike 20:40:10 simmeri vahetasin hoorattas küll ära. Tagumist aga mitte.


4) Sidurikäpad said uued pandud. Tean et hiina sidurikorv ei tööta nii nagu peaks. Teisisõnu sidurikäpad ei lase tollel korvil sidurit lahutada. Minul sai aga poola omad, mis lahutamises ei ole mingit muret. Käpad ja survelaager seetõttu uuena sisse saidki.   Sidurit reguleerisin lihtsalt: Käpa poldid keerasin nii sisse kui sain ja siis reguleerisin vahemiku kõigil käppadel puurepinna ja korvi vahelise vahemaa samaks.  Siduri pesin ise kõik saastast puhtaks. Vedrud said paika, vedrude all olevad seibid mõlemale poole kõikjale tagasi.



Selline tunne hetkel, et sidur tahaks jõulisemaid vedrusid saada, siis surub ta tugevamini korvi vastu ketast ja ei libise läbi. Kuid kas selliste süntomitega on viga loogiline või on kellegil veel ideid?



Lahti võtan ma ta nagunii. See pole raske päev tööd ja õhtuks koos. Kuid tahaks enne kindlaks teha, millele rõhku pöörata.