[maisalup]

Minul on tee otsa 500 meetrit. Aga pole platsi ümberpööramiseks. Prügivedaja ütles kohe, et nad võivad õuepeale järgi tulla, kuid kevadel ja sügisel pole eriti ilus vaatepilt kui suured traktorid kraabivad mu õue segamini, et seda autot kätte saada.
 Rattad kukkusid alt ka minu konteineril. Ostsin laagritel muruniiduki rattad ja installisin need vana rattavõlli otsa. Teljevahe läks laiemaks, ei viska küllili, ei kuku enam rattad alt ja kuna veidi laiemad siis ka kergem vedada. Mõtlesin, et peaks autohaakesse käru tegema konteineri veoks. Hommikul tööle minnes viin teeotsa ja tulles toon tagasi.

[taavi]

meil ka umbes 500 meetrit suurest teest maja eemal, prügiauto jaoks plats keeramiseks ka olemas ja viivad täiesti tavahinnaga prügi ära. Aga meil kasutusel ühe kantmeetrine konteiner, mis talvel ei saagi täis ja suvel võib kord nädalas täis saada (veod on tellimusveod, mitte graafikuveod). auto käib iga 2 nädala tagant meie külas.

[olli]

meil ka umbes 500 meetrit suurest teest maja eemal, prügiauto jaoks plats keeramiseks ka olemas ja viivad täiesti tavahinnaga prügi ära. Aga meil kasutusel ühe kantmeetrine konteiner, mis talvel ei saagi täis ja suvel võib kord nädalas täis saada (veod on tellimusveod, mitte graafikuveod). auto käib iga 2 nädala tagant meie külas.

See variant iseenesest võiks ju päris hea olla, et võtaks nt 600 või 800L konteineri ja siis telliks veo vastavalt vajadusele ja tee olukorrale. Muidu võib ju juhtuda tõesti et satub vedu täpselt sellele ühele-kahele nädalale kevadel kui tee vähe porisem on. Iseasi kas korraldatud jäätmeveo piirkonnas nõndaviisi lubatud on.

[Henry]

(veod on tellimusveod, mitte graafikuveod). auto käib iga 2 nädala tagant meie külas.

Kus külas sedasi on? Peaks ju olema see nö kohustuslik prügivedu e. korraldatud jäätmekäitlus.
Mulgimaal (ja ehk ka mujal) on ju nii, et tiheasustusalal iga nelja nädala tagant ja hajaasustusalal 
iga kaheteistkümne. Seda graafikut muuta ei saa. Ei sagedasemaks ega harvemaks.

[muska71]

Prügivedaja ütles kohe, et nad võivad õuepeale järgi tulla, kuid kevadel ja sügisel pole eriti ilus vaatepilt kui suured traktorid kraabivad mu õue segamini, et seda autot kätte saada.
 

huvitav mis firma teenust pakub?suured traktorid ja puksiirid ju maksavad kenasti ja maksab veofirma.

mul naabril mullu suvel ka vihmaperjoodil auto hommikul tühjalt põrutas otse väravataha,juht paras oinas ja tagurdas süüdimatult heinamaale mülkasse,lisaks kraapis rattaid seni kui masin munadeni sees.asi lõppes sellega,et tuli mingi puksiir,see uppus ise mülkasse pinnasteel,esivintsi hüdrovoolik kah pooleks ja sinna jäi.siis mitu tundi hiljem tuli kohila karvane ja sellel õnnestus siis lõpuks masinad kätte saada.kusjuures esimesel puksiiril oli raskusi tagurpidi sõiduga kruusteel.llihtsalt vajus külgkaldega teel põllale kuhu jäi.tõstis tagaotsa üles ketid alla ja siis sai liigutud.vahepeal käisid 2 pumit puksiiri sikutamas,aga nagu tänapäeva tehnikale kombeks pole need mõeldud asfaldilt maha keeramiseks ja neil oli tegemist et ise liikuda.3 firmat esitas arve radiksile ja mitte väikse.ilmselt autojuht plekkis selle lõbu kinni.nüüd ja edaspidi kui vihmaperjood siis lihtsalt lükkab edasi prügiveo,et teid mitte lõhkuda.

[metsakohin]

Usu,rõõmsam on vedada kui vaadata pinnasetee lõhkumist. Meie IT riigis on üldse kombeks, mida suurem, seda parem teenus. Mingi monopoolne firma hakkab metsasihte ja kraave uuendama, tahavad kõrval asuvalt eramaal ruumi juurde saada, nende tehnika ei mahtuvat kitsal sihil töötama. Soovitasin väiksema ekskavaatori osta ja maakeelt mõistva operaatori palgata, mitte 100 tonnise masina ja umbkeelse migrandiga opereerida.
Vaatad mujal maailmas ringi ja näed, et seal on tehnika suurus/võimsus vastavuses töömahule ja vajadusele. Šveitsis olid piimaautod ja prügiautod, mis külades majandasid, 3,5 tonni masinad.

[Sm.Autojuht]

Tallinnas Hr.Sarapuu hüüdis kunagi välja et prügi autod linnas hahhavad olema kuni 6t. Näed siis, ei lasta kohe mõtteid ellu viia.!

[alfredo]

Olen näinud Tallinnas pisemaid prügimasinaid liikumas küll, isegi nõmmel on ette juhtunud. Mark ja mudel ei meenu, aga sellised madalamad ja kompaktsed olid.

[tcumen]

Elu maal - uuriks teiste kogemusi selles osas.  Nimelt teemal, "korraldatud prügivedu". Mu talu asub 400m kaugusel "suurest" teest. Taluni viib kõva ja korralik pinnasetee. Talu juures suur ja kõva pinnaseplats ümberpööramiseks olemas. Aga jäätmevedaja keeldub konteinerit tühjendama tulema (olgugi et lepingut sõlmides sai nii kokku lepitud). Ajakulu ja kõik muidugi arusaadav, aga maapiirkonnas teenust pakkudes peaks ometi olema sellega ju arvestatud? Või ongi nii, et kes vähegi suurest teest eemal, veavad ise oma konteinerit? Või matavad lihtsalt prügi maha? Ma kardan, et võibolla ühe korra vean selle konteineri ise ära, aga teisel korral juba pudenevad rattad küljest.

Kaeba vallaviletsusele. Nende mure on vedajat utsitada, et see oma kohustusi täidaks.
Või siis nõua vabastust klausliga, et organiseerid ise oma prügi kuskile jäätmejaama näiteks.
Sel juhul võivad tõestust nõudma hakata.

Kodust väga kaugele oma prügianumat tassida pole alati väga mõistlik, võidakse teine pihta ka panna. Läänemaal ma tean üht juhtumit: läks koos prügiga. Oli teine prügifirma rendikonteiner ja mammil oli päris hulga sekeldust sellega pärast.

[v6sa]

Elu maal - uuriks teiste kogemusi selles osas.  Nimelt teemal, "korraldatud prügivedu".
...

Kernu vallas käib küll prügihamster koduõues ringi keeramas. Tõsi, mul on 700 m ka.

Mida KOV kostab selle 400 meetri peale?

[olli]

Vabastuse veost saaks vast küll kuna linnas ka leping olemas, aga see pole hetkel eesmärk. Üritan pigem just leida võimalikult mugavat lahendust, et haisvaid pamperseid ja muud maal tekkivat sodi (eriti autoga - jumal hoidku selle eest) kuhugi tassima ei peaks.

KOVga veel suhelnud ei ole, mõtlesin kõigepealt viisakalt prügivedaja jutule minna. Emaile nad saadavad mulle küll selle kohta kuidas veopäeval teeotsas mu konteiner puudu on (koos pildiga, muideks), aga minu kirjadele vastata ei vaevu - eks peab otse ühendust võtma. Aga kõigepealt tahtsingi natuke teiste kogemust kuulda, ega meie külas vist väga rohkem selliseid majapidamisi pole, kes teest nõnda kaugel.

[13piisab]

ise jäätmejaamaga majandamine on tüütu ja ka suurusjärgu võrra kallim. KOVde konkursid prügiveole on hinnad nii alla viinud, et ma tunnen end lausa prügiveoettevõtte nöörijana ja imestan, et ettevõte elus püsib - 0.14m3 konteineri korraline tühjendamine maksab Saku vallas 0.34eur/kord koos KMga. Ehk siis ka "tilgutatuna" maksab prügi + äravedu 2,4eur/m3. Jäätmejaamades (Pääsküla, Sõjamäe, Kopli) tuleb ehitusjäätme äraandmisel maksta 20eur/m3. Plus oma vaev.
küllap toidab prügiettevõtet kas mõni muu klient (korterid?) või lisateenused (konteinerirendid, ülalmainitud väravaavamised või käsitsi vedamised).

[Marko]

Prüge peaks tasuta ära viidama, see läheb ahju ja muundatakse soojuseks või elektriks. Jääb veel puudugi, vahepeal toodi Soomest laevaga juurde.

[DevilDeVille]

Prüge peaks tasuta ära viidama, see läheb ahju ja muundatakse soojuseks või elektriks. Jääb veel puudugi, vahepeal toodi Soomest laevaga juurde.

Kui vanainimese mälu nüüd väga ei peta, siis kõige " rentaablim" oli versioon, kus kodumaine põlev kraam ladustati prügimäele ja siis osteti "soodsalt" iirimaalt laevatäitekaupa kokku.

Edith Artois: vabalt võis olla nii, et importmaalt ostetud saasta eest oli võimalik maksata lisatasu. Nimeks roheline elekter

[Henry]

Prüge peaks tasuta ära viidama, see läheb ahju ja muundatakse soojuseks või elektriks. Jääb veel puudugi, vahepeal toodi Soomest laevaga juurde.

Viljandi vallas vaata, et ongi pea tasuta.
kuni 340l kasti tühjendmine on 0,01€ ehk 1 eurosent.
Nii juba 11 kuud. 

Hange võideti 5 aastaks ja selliste hindadega.

Aga on juba kuulda nurinat, et prügifirma ei vea välja ja peab vist hakkama hinda tõstma.
Näis millise "vabandusega" nad välja tulevad.

[veix__]

Prüge peaks tasuta ära viidama, see läheb ahju ja muundatakse soojuseks või elektriks.

Enamasti vist mõlemaks. Elektri tootmisel tahes-tahtmata tekib koguseliselt (kwh) soojust umbes sama palju kui elektrit ja patt oleks see soojus kasutamata jätta. Prügi otsene põletamine on üks meetod, teine on see, et prügimäel käärimisprotsesside käigus tekib metaan ja siis seda kasutatakse energia saamiseks. Vähemasti mõned aastad tagasi Tallinnas uhasid päevad ja ööd läbi 2 suurt sisepõlemismootorit (võimsus u. 1000 kW), mis ajasid elektrigeneraatoreid ringi ning heitgaasi, õli, jahutusvedeliku ja turbo intercooleri soojused kasutati kütteks (suvel sooja vee tootmiseks). Samas mõnes väiksemas prügilas ei ole otstarbekas elektritootmise seadmeid üles panna ja soojust ka kuhugi panna pole, seal lihtsalt nö. lahtise leegiga põletiga põletatakse see gaas ära, muidugi kahju vaadata kuidas mõnekümne kw (kütaks talvel paar eramaja ära) võimsusega leek õues lihtsalt taeva poole läheb.

[viplala]

Prügimajandus on mega kasumlik äri niikauaks kui prügi tasuta või lausa peale makstes kätte jookseb. Metsast saad toota energiat aga kahjuks pead maksma puidu eest. Maapõuest me ei hakka siinkohal jahuma, sest see on riigi pärusmaa. Prügi eest maksab sulle peale kodanik, kellele on sarvede vahele taotud kohustus olla eeskujulik prügisorteerija. Ja nii ongi, prügi on üks kullast auk, mida on hää rookida ja ahju ajada. Prügi omanik maksab pappi sulle, et sa tema kallihinnalise energia ära veaksid, põletaksid ja siis talle tagasi müüksid. Parim äri eales... vähemalt niikauaks kuniks tasuta prügi jätkub uute põletusahjude loomiseks ja kasumi kokkuajamiseks.

http://www.err.ee/574886/eesti-prugilate...-importida

[honkomees]

... Emaile nad saadavad mulle küll selle kohta kuidas veopäeval teeotsas mu konteiner puudu on (koos pildiga, muideks), aga minu kirjadele vastata ei vaevu - eks peab otse ühendust võtma. Aga kõigepealt tahtsingi natuke teiste kogemust kuulda, ega meie külas vist väga rohkem selliseid majapidamisi pole, kes teest nõnda kaugel.

Ma pole teest nõnda kaugel, aga sama seis, ei vasta kirjadele, kõned ka mõttetud - omal ajal sai juurdepääsuteele korralik kruusakiht peale veetud, ikka mitmed, ca 10+, suured kallajad puistasid ja höövel lükkas laiali, tee kannab keda tahes, ja ka riigimaanteelt tagurdades jääb lepingus oleva lisateenuse " jäätmeveoki tagurdamine kliendi mahutini alates 151 meetrist"  piirist allapoole, st nii kaugele elik 150 m peaks tagurdama tasuta ja ilma mölinata.

[v6sa]

... Emaile nad saadavad mulle küll selle kohta kuidas veopäeval teeotsas mu konteiner puudu on (koos pildiga, muideks), aga minu kirjadele vastata ei vaevu - eks peab otse ühendust võtma. Aga kõigepealt tahtsingi natuke teiste kogemust kuulda, ega meie külas vist väga rohkem selliseid majapidamisi pole, kes teest nõnda kaugel.

Ma pole teest nõnda kaugel, aga sama seis, ei vasta kirjadele, kõned ka mõttetud - omal ajal sai juurdepääsuteele korralik kruusakiht peale veetud, ikka mitmed, ca 10+, suured kallajad puistasid ja höövel lükkas laiali, tee kannab keda tahes, ja ka riigimaanteelt tagurdades jääb lepingus oleva lisateenuse " jäätmeveoki tagurdamine kliendi mahutini alates 151 meetrist"  piirist allapoole, st nii kaugele elik 150 m peaks tagurdama tasuta ja ilma mölinata.

Kui prügivedaja ei reageeri (mis on tegelikult imelik ja ma tahan seda vedaja nime teada), siis tuleb vastust nõuda KOV-lt. Nemad peavad jälgima, et prügivedajad oma lepingut täidaksid.

[taavi]

(veod on tellimusveod, mitte graafikuveod). auto käib iga 2 nädala tagant meie külas.

Kus külas sedasi on? Peaks ju olema see nö kohustuslik prügivedu e. korraldatud jäätmekäitlus.
Mulgimaal (ja ehk ka mujal) on ju nii, et tiheasustusalal iga nelja nädala tagant ja hajaasustusalal 
iga kaheteistkümne. Seda graafikut muuta ei saa. Ei sagedasemaks ega harvemaks.

Jah, täitsa korraldatud jäätmekäitlus on, leping sõlmitud ja vähemalt 1 kord aastas peab veo tellima. aga võid ka iga 2 nädala tagant tellida. Muidugi see kaootiline tellimine maksab kõvasti enam, kui graafikujärgne (240l on 5 vs 15€, 1100l on 23 vs 69€). See nüüd jah meil muutus seoses uue (vana) jäätmevedajaga. Vanasti polnud hinnakäärid nii suured.