[donn]

Nii, mulle kui enamuse elust suurlinnades peeretanud ja TV-d vaadanud tölplasele jääb arusaamatusk, milles on teema iva, mis vaevab lugupeetud maa-asukaid?
...
Kuigi suurlinnades osatakse juba nii mõndagi ravida, sealhulgas ka psüühikaga seotud probleeme. 

Mind isiklikult vaevab see, et meie pealinnast pärit inimestel on kombeks küsida minu, kui meie riigi "kauge perifeeria" elanikult, millal ma viimati üldse pealinnas käisin nagu see oleks teatud arv kordi mingi perioodi jooksul must-be asi, milleta ma elada ei peaks saama. Samas kuskilt reisult tulles ja lennujaamas maandudes näen, et ka pealinn on samasugune väike küla nagu kõik teised siin Eestis võrreldes äsja nähtud mastaapidega. Ärge saage nüüd valesti aru, aga vahel on linnainimesega suheldes samasugune tunne nagu õue sõitnud jehoova-tunnistajatega, kes raiuvad näivalt viisakal ent pealekäival viisil oma, aga kellega alati jutt lühikeseks jääb. Kuigi jah, eks praegune teema võib maainimesest jätta samasuguse mulje linnainimesele.

Noh, siis on selge - kõigil linnaelanikel peaks siis psüühika olema terveks ravitud. Aga kes ravijaid ravis? 


Elamine on valik.