[ZIL 131]

Olen sündinud linnas. Elanud linnas täisealiseks saamiseni ja natuke peale. Lapsena sai palju oldud vanaema juures maal. Siis tuli pereelu, naine pärit maalt. Enne teise lapse sündi hakkas naine otsima maja kuskile maale. Nüüdseks üle 20 aasta maal elamist. 
Tööl käin 185 km kaugusel. Õnneks seda vahet vaja sõita kuus korra. Umbes. Koju jõudes...midagi hingele, istudes söögilauda...midagi hingele.
Kui suur on keskmine talu Eestis? Kuskil meeldejäänud number, 12 hektarit. Et sellise maalapipeal pere ära elaks, peab olema kuradima hea tegevus-äriplaan. Meil maad õnneks oluliselt rohkem. Enamus mets. Ikkagi pean tööl käima. Palk oluliselt alla keskmise aga sissetulek oluliselt üle keskmise 
Maainimesed mõtlevad oluliselt kaugemale ette, kui seda suvatsevad teha linnainimesed. Toit, küttepuud, vesi jne. Kui olen kodus siis pole probleemiks elektri äraminek. Panen autoakude pealt vajaliku toimima. See aeg on muidugi piiratud. Peaks ikka generaatori ostma. 
Maal eriti, kui oled suurema maalahmaka omanik, on hea metsas ragistada, järvel kalal käia ja muidu "trepipealt" põit tühjendada ikka kuradima hea.
Suitsusaunast rääkimata. Hing puhkab. 
Kes teab see teab. Ajan ringi rekkaga. Ei kujuta ette, et peaksin rekkakuudist ronima peale tööd paneelika kuuti. Suurt vahet ju pole. Aga maale koju minna on hea. Mürast kaugemale. 
Tööandjale sai kurdetud, et kaugel tööl käia...vastuseks tuli, et koli linna  Ei vaheta maalelamist linnakuudi vastu.

Loeme siis pudulojused ka üle. Kaks kitse, kaheksa kana, koer ja kass. 

Keegi pidas siin kitsi. Ostan kitse! PS.