uuemate kaubikute kogemused
#41
(15-01-2015, 12:38 PM)Jossu Kirjutas: Esimese gen Boxer oli. Esindusest 98a ostetud. 2.5 tdi. Sõita oli mugav juhil.

Minu kogemuste põhiselt üks kohutavama ergonoomikaga aparaate üldse. Pooletunnise sõiduga tekkis alati soov endal ise mootorsaega jalad alt ära lõigata. Sõita sai ainult siis hädaga, kui diivanipadja lisaks istumisealla toppisid.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#42
(15-01-2015, 15:49 PM)DevilDeVille Kirjutas:
(15-01-2015, 12:38 PM)Jossu Kirjutas: Esimese gen Boxer oli. Esindusest 98a ostetud. 2.5 tdi. Sõita oli mugav juhil.

Minu kogemuste põhiselt üks kohutavama ergonoomikaga aparaate üldse. Pooletunnise sõiduga tekkis alati soov endal ise mootorsaega jalad alt ära lõigata. Sõita sai ainult siis hädaga, kui diivanipadja lisaks istumisealla toppisid.

M.O.T.T.
arvamus on nagu perse - igal ühel oma

seepärast ma ei pööranud ka siin teemas küsimust selles suunas mis kellegile meeldis või sobis
üks sõidab jeebiga ja naudib teine ropsib samas autos merehaiguse pärast

inimesed on erinevad kellel käed pikad jalad lühikesed või vastupidi ehk sealt tuleb ka see sobiv või sobimatu sõiduasend

eks me ikka enne proovi kah

üldpildis aga tehnika probleemid või probleemitus oli selle teema algne mõte
aga miks mitte ka kasutamise ebamugavuse kiiksud ehk eripärad vms.
Vasta
#43
(15-01-2015, 15:49 PM)DevilDeVille Kirjutas:
(15-01-2015, 12:38 PM)Jossu Kirjutas: Esimese gen Boxer oli. Esindusest 98a ostetud. 2.5 tdi. Sõita oli mugav juhil.

Minu kogemuste põhiselt üks kohutavama ergonoomikaga aparaate üldse. Pooletunnise sõiduga tekkis alati soov endal ise mootorsaega jalad alt ära lõigata. Sõita sai ainult siis hädaga, kui diivanipadja lisaks istumisealla toppisid.


No krt võrreldes selle järgmise sprinteriga oli nagu diivanil sõitmine.
Sprinteril vahet pole kas oled roolis või kõrval, perse ja selg kohe haiged. tunnine sõit oli ikka ülipask. Plus siis lisaks sprinter oli niipalju kõrgem, et tuulega vibas vägevalt.


Vasta
#44
(15-01-2015, 17:29 PM)Jossu Kirjutas: Sprinteril vahet pole kas oled roolis või kõrval, perse ja selg kohe haiged. tunnine sõit oli ikka ülipask. Plus siis lisaks sprinter oli niipalju kõrgem, et tuulega vibas vägevalt.

Tühja autoga vibab jah. Nagu iga teine kõrge kuut. Tonnise koormaga ei olnud külgtuult tundagiWink

Ilmselt sõltub see jalgade ärasaagimise vajadus või perse krampumine personaalsest füüsise eripärast. Sest minul tekivad sarnased tundmused makaronisööjate toodangut tarbides...

Samas mitteseatav kõrvaliste tänasel kuupäeval kuulub juba koonerdamise valdkonda... Täpselt nii, nagu püsikiiruse või kütteseadme temperatuuriautomaatika või elektriakende puudumine.
Vasta
#45
(15-01-2015, 17:52 PM)v6sa Kirjutas:
(15-01-2015, 17:29 PM)Jossu Kirjutas: Sprinteril vahet pole kas oled roolis või kõrval, perse ja selg kohe haiged. tunnine sõit oli ikka ülipask. Plus siis lisaks sprinter oli niipalju kõrgem, et tuulega vibas vägevalt.

Tühja autoga vibab jah. Nagu iga teine kõrge kuut. Tonnise koormaga ei olnud külgtuult tundagiWink

Ilmselt sõltub see jalgade ärasaagimise vajadus või perse krampumine personaalsest füüsise eripärast. Sest minul tekivad sarnased tundmused makaronisööjate toodangut tarbides...

Samas mitteseatav kõrvaliste tänasel kuupäeval kuulub juba koonerdamise valdkonda... Täpselt nii, nagu püsikiiruse või kütteseadme temperatuuriautomaatika või elektriakende puudumine.

meie praegune transit mudeli nr.ga 330M ehk poolkõrge ja lühike koos kogumassiga 3000+kg püüab küljetuult ikka mõnuga

ja viimase osaga koonerdamisest olen samuti nõus
vaadates nt. kasutatud vw craftereid siis enamus on ilma kliimata - ju siis oli liiga kallis lisavarustus
samas paljud transitid on aga koos kliimaga.
Vasta
#46
(15-01-2015, 17:09 PM)MeelisV Kirjutas: üldpildis aga tehnika probleemid või probleemitus oli selle teema algne mõte
aga miks mitte ka kasutamise ebamugavuse kiiksud ehk eripärad vms.
Vastus on see, et kõigil on vead, kõik lagunevad ja rohkem, kui head sõiduautod, jääbki disaini ja ergonoomika pool. Üks mis aga raudpolt kindel: räägime siin kuutidest ja ergonoomikast, siis on kõik kõneldud kui sitavankrid korraliku ameerika Inimese istmetega VANi kõrval Big Grin Kahjuks ei pakuta mei lsiin kohe üldse midagi, rääkimata mistahes suurusega kuudiga ja 260 hobusega V8 turbadiisliga muhedast Cutaway'st. Valget eurooplast sunnitakse sõitma igasuguste imelike kuutidega, mis ei ole lõppkokkuvõttes kuidagi mugavad ega ergonoomilised, sest neid ei saa ka parima ahtmise juures selleks ümber ehitada. Enamus jääb ikkagi kööbakaks...
Ahjah, kui Sul on vajadus tõesti maksimum-suurt käru vedada, siis ka see pool tuleb alati passist üle vaadata! See on üllatav aga ei ole see teps mitte "elementaarne" et seal 3500 kg ilutseks. 
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#47
(13-01-2015, 23:44 PM)MeelisV Kirjutas: ja kange selg tuli siis millest ?
vale sõiduasend või ?
eelnevalt sõitsid millega ?


OT: mul omal sama kogemus kui istusin 76 aasta vw T2 bussi ja sõitsin Põlvast Tallinasse - ega see just mugav ei olnud

tänapäevasel autol ootaks võimalusi rohkemaks reguleerimiseks

Asend oli siuke ebamäärane, ei osand ma paremaks ka saada kuidagi teda (ma 183cm), kuid ega seal midagi mugavat ka polnud.


 Ma ei sõida kaubikutega peaaegu üldse ning seetõttu ilmselt ei päde minu ere kogemus ~2008 tippvarustuses Sprinterist mis oli mega mugav ja sõitis kui kuld.
Oma põgusat kogemust jagasingi lihtsalt selle mõttega, et kui proovima lähed siis pööra sellele veidi tähelepanu. Kui miski juba nii väikese maa peale sellist mõju avaldab siis võib seal midagi valesti olla, kui sulle sobib siis teiste kasutajate infot arvesse võttes võib ju tegu olla päris hea asjaga Smile
Vasta
#48
(15-01-2015, 17:52 PM)v6sa Kirjutas:
(15-01-2015, 17:29 PM)Jossu Kirjutas: Sprinteril vahet pole kas oled roolis või kõrval, perse ja selg kohe haiged. tunnine sõit oli ikka ülipask. Plus siis lisaks sprinter oli niipalju kõrgem, et tuulega vibas vägevalt.

Tühja autoga vibab jah. Nagu iga teine kõrge kuut. Tonnise koormaga ei olnud külgtuult tundagiWink

Ilmselt sõltub see jalgade ärasaagimise vajadus või perse krampumine personaalsest füüsise eripärast. Sest minul tekivad sarnased tundmused makaronisööjate toodangut tarbides...

Samas mitteseatav kõrvaliste tänasel kuupäeval kuulub juba koonerdamise valdkonda... Täpselt nii, nagu püsikiiruse või kütteseadme temperatuuriautomaatika või elektriakende puudumine.


Tühi auto oli täitsa hull. Meie autodel kogaueg täiskoormad ja rohkemgi peal. Sprinter oli siuke kits ja igalpool talvel sees istus.


Vasta
#49
(16-01-2015, 00:02 AM)Jossu Kirjutas: Tühi auto oli täitsa hull. Meie autodel kogaueg täiskoormad ja rohkemgi peal. Sprinter oli siuke kits ja igalpool talvel sees istus.

Mis imerehv seal pidi all olema, kui täiskoormaga Sprinter igal pool kinni istus? Või paistab siit kerge mersuallergia Rolleyes

Tühjana on kõik tagavedused liikuvkuurid oma raske nina tõttu probleemsed libedakulgurid. Hea rehv ja peatumiskohtade valik on siin märksõnaks. Ning selle viimase juures pean silmas peatumistehnikat, mitte laadimisplatvormi valikut Toungue

Küljetuule tundmise kohta pisike tähelepanek: madal kuut on kordades tundetum, kui vaid mõnikümmend sentimeetrit kõrgem veli. Paratamatu füüsika...

Kõrge ja pikk tunnetab alati küljetuult, siin pole vahet. Küll on vahe selles, kas see küljetuul vajab korrigeerimiseks olulist jalgade ja käte tööd või piisab kergest rooliga vastu nõjatumisest. Ning siin on vahed sees, konnasööjate kahjuks...
Vasta
#50
käisin selle eelmainitud normaalse mootoriga transitiga sõitmas
saabusime platsile ootamatult
aku oli tühi seega käivitamine boosterilt
lükkas ikka pahvaku tagant välja ja kohal külmalt tiksudes oli hall/valge lont taga

hääl aga oli mmmmm

prooviks tegime väikse tiiru 20+km läbi lasnamäe maardu järveni ja tagasi ehk ergonoomikaks pole rohkem vaja sest transit on transit ja selles ma persetan igapäevaselt

AGA no on ikka minekut sellel loomal
nüüd viskas ikka niimoodi sügelema, et .... Big Grin

pärast sõitu enam mingit suitsu ei olnud.

ainuke mida ma hetkel põen, et on natuke suur s.t. pikk - praegusest on 1m pikem
raskem leida parkimiskohta.

pärast oma olemasolevas transistoris võrdlesin siis olukorda
vahe oli muidugi kaalus kah ehk hetkel oli meil koorem peal 1+natuke tonni ja uus oli tühi aga
uue ja vana vahe oli selline et uus kiirendas 5 käiguga paremini 40 pealt edasi kui vana kolmandaga
rääkimata kiirenusest 6nda käiguga maanteel 100-st edasi.
aga noh vahe on ka ilmne 66 vs. 147 kw ja 210 vs. 47O nm

mÖtleme

ja kindlasti proovime ka masteriga liigelda.
 
Vasta
#51
(15-01-2015, 20:36 PM)PlyVal64 Kirjutas: Ahjah, kui Sul on vajadus tõesti maksimum-suurt käru vedada, siis ka see pool tuleb alati passist üle vaadata! See on üllatav aga ei ole see teps mitte "elementaarne" et seal 3500 kg ilutseks. 

Vabandust kui on juba vastatud

Küsimus tekkis järgmine:Millisel suurel kaubikul on lubatud haagis massiga 3500 kg?

MInu Boxeri registrimass on 3500 kg ja haagist on lubatud 2500

Uhel ettejuhtunud Transitil oli registrimass 3050 kg ja haagist on lubatud 2800 kg

Millisel kaubikul on lubatud haagise massiks 3500 kg?
Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#52
(16-01-2015, 18:51 PM)zurik Kirjutas:
(15-01-2015, 20:36 PM)PlyVal64 Kirjutas: Ahjah, kui Sul on vajadus tõesti maksimum-suurt käru vedada, siis ka see pool tuleb alati passist üle vaadata! See on üllatav aga ei ole see teps mitte "elementaarne" et seal 3500 kg ilutseks. 

Vabandust kui on juba vastatud
Ega vist polegi vastatud Big Grin Mõnel kindlasti on, minu mäletamisel oli selline number kindlasti Ivecol (see ja reaalse tagaluuktõstuki tugevusvaru olidki kunagi ammu peamised kriteeriumid sellise soetamsiel) ja on kohe raudselt normaalsetel Chevy Van'idel, sest neil on ka päriselt võimu seda vedada! Neil lausa tehase poolt kuulpeaga lubatud Ameerika mandril Max Conventional Trailering 10 000 lbs ehk 4535 kg ja GCWR (see on vist mingi poolt-toetuv vms) kuni 16000 lbs ehk 7250 kg!!! Ma usun, et ka 3500+ kg massiga kuutidel on 3500 käru olemas, näiteks Sprinteri 500-seerial (5 tonni täismass). 
edit: miskipärast salatsetakse UUTE kuutide tehniliste andmetega ja veebis on üldsõnaline möla a'la praeguse uue Daily kohta: 6 täismassi vahemikus 3,3–7 tonni; kasulik kandevõime (sh juht) kuni 4700 kg ja haagise suurim mass kuni 3500 kg;
No fakk, kas on siis raske kirjutada, et millisel millised massid on???
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#53
(16-01-2015, 18:51 PM)zurik Kirjutas:
(15-01-2015, 20:36 PM)PlyVal64 Kirjutas: Ahjah, kui Sul on vajadus tõesti maksimum-suurt käru vedada, siis ka see pool tuleb alati passist üle vaadata! See on üllatav aga ei ole see teps mitte "elementaarne" et seal 3500 kg ilutseks. 

Vabandust kui on juba vastatud

Küsimus tekkis järgmine:Millisel suurel kaubikul on lubatud haagis massiga 3500 kg?

MInu Boxeri registrimass on 3500 kg ja haagist on lubatud 2500

Uhel ettejuhtunud Transitil oli registrimass 3050 kg ja haagist on lubatud 2800 kg

Millisel kaubikul on lubatud haagise massiks 3500 kg?

Mingi gen 2. Masteri dokumentides selline number igatahes oli. Masin ise oli ka 3500 täismassiga, ma ei mäleta kas kõrgust-pikkust ka maksimaalselt oli. 
Aga käru vedamiseks Master eriti ei sobi: Üüratupikk teljevahe, minimaalselt pööravad esirattad ja olematu tagaülend teevad manööverdamise väga keeruliseks. Pöörderaadius hullem kui rekkal.
Vasta
#54
Uurisin natuke veel ja 2013 aasta pikal Transitil millel on täismass 3500 kg on lubatud haagise mass 2900 kg. Ise olen kohanud ainult ühte sõidukit ja selleks on 87 aasta 7500 kg täismassiga Renault Midliner, millel on lubatud haagise suurim mass 3500 kg,aga see on juba teisest muinasjutust ja raskekaallane, kui arvestada seda teemat Big Grin . Mulle isiklikult tundub veider, et kahel sama registrimassiga kaubikul on haagise lubatud massidel selline vahe? On kellelgi kommentaare?
Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#55
(17-01-2015, 01:35 AM)zurik Kirjutas: ... Mulle isiklikult tundub veider, et kahel sama registrimassiga kaubikul on haagise lubatud massidel selline vahe? On kellelgi kommentaare?

Ega käru mass ei anta veduki lubatud täismassi järgi. Iga autol on olemas ka autorongi lubatud täismass, mis on antud/arvestatud tehase poolt (ilmselt on arvestatud rohkem juhitavust). Sealt lahutatakse siis auto täismass ja saadaksegi käru lubatud max mass. Teinekord võib tunduda imelik, et väiksem mudel (ühe ja sama põhja peal masina eri mudelid) võib vedada suuremat käru.
Iveco Eurocargo, täismassiga 7500kg, võib vedada 3500kg piduritega käru. 
MB 410, täismassiga 4600kg, võib vedada 2000kg piduritega käru.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#56
Tere.
Ka väike RAFik võib vedada piduritega haagist 2500kg.
Ja suur IVECO ainult 3000kg. piduritega haagist.
A.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#57
sprinteriga, vist eelviimane mudel, umbes 50000km läbitud(odomeetril oli algul150000) , oli üsna väike mootor, 1,8 või 1,9 ,kahe turboga(ärge küsige, miks) 3 meetrit kõrge, 7 pikk,2 tonnise koormaga vaadata oli küll hirmus, aga sõites ei saanud arugi, et 700 kg üle oli, läks mäest üles ja kiirteel liikus edasi,alles politseikaaludel selgus tõde, ses mõttes punktid lähevad sprinterile, kütusekuluks polnud ka vahet enne, kui sai mingi jupp 140ga sõidetud, siis tekkis küll hommikul kahtlus, et keegi paagi kallal käinud. muidu kulus umbes 8,5 , põhiliselt kiirteedel 90 km/h kui mälu ei peta(sõiduauto rüüpas sama palju bensiini) Ducatosse , mingisse vanemasse, istusin korra sisse ja tahtsin kohe välja tulla, sprinteri kasuks räägib ka, et tuttaval neid kasutuses paras posu, saavad vatti mis hirmus, erinevad juhid, rasked koormad, linnasõit, pidid paremini vastu pidama kui muud aparaadid kuigi ka nemad lagunevad ja roostetavad. Haagise massi teema on ka omaette asi, mul on kaks sõitvat T3 , ühel passis maks 750kg, teisel 1500 kg, täismasss mõlemil 2400 millegagi.
Vasta
#58
haagiste massidega on vist nii, et see sõltub mootori kw. käigukasti tüübist ja mudelist, piduritest ja ehk veel mõningasest erinevusest auto tehnilises varustuses nt. lisa õlijahuti vms.

ehk üks asi on seda käru tirida aga teine asi on ka seda pidurdada jms.

kerge nüansi lisab siia ka meie kohalik nn. ARK´i lototron. Big Grin


 
Vasta
#59
Räägiks Sprinteri garaaži poolest.
Kaalu probleeme pole veel täheldanud.
Näiteks Delaval kasutab lühikesi Sprintereid, kõik on triiki tööriistu/varuosasid täis (3.5t nelipost tõstuk neid maast lahti ei saa). Tagaosa äravajumise märke pole, lehtvedrud puruks läinud pole, sidurid samuti kestavad ülekaalus. Vedrud kipuvad poolduma raskemates tingimustes, ala ajutised teed metsasihtidel aastaid nühkides. Taga on 1 leht "pakis".
Teisel kliendil pikk/kõrge 300000 km kahe aastaga sõitnud. Vahetanud hooratta, dorsselklapi + kuluosad. 200000+ km pealt sai DPF-filtri tuhasisaldus täis(tehas käseb vahetust), sai pesu ja sõidab edasi. Veab pakke selle bussiga laiali, mis on triiki täis. Nurinat pole kuulnud
Mõlemal juhul tegemist OM651 (2.1L) mootoriga, mis tuli turule 2008 a.
Probleeme on selle mootoril olnud drosselklappidega, kehva kütte puhul surevad pieso pihustid ära, mis peaks kõikide tootjate viga olema Eestis. Samuti on olnud egr'iga vigu.
Sprinter ja v6. Üldiselt mootoritega vigu pole olnud. servomootorid surevad ära, kui turbo õhusissevõtu tihendit ei vaheta õigel ajal. Raud kestab. Kui on leke siis üldselt on vahejahuti, mis V keskel asub ja mootori külje täis tatistab. 
Kui sprinterite puhul korralikut sidurdada ei oska, kostub tagasillast pauk, mis viitab rattalaagrile, mille nuudis tekib lõtk, maksab kuskil 400€ ringis, kui õigesti mäletan. 
Kurdetud mured ebamugavast sõidust on üldiselt tingitud comfort istme puudumisest. Võrreldes eelkäiaga lähevad arvamused lahku, osade jaoks on vana parem, teistele meeldib jälle uuema ergonoomika rohkem.

Midagi konkreetsemalt soovi teada võin küsimustele vastada
Vasta
#60
Paneks ka natuke asjalikkku,

mul olnud transit 2003 täiskõrge standard pikkus - pikal otsal suhteliselt mugav, jalgadel ruumi ja leiab ikka istumiseks sobiva asendi,
ducato - pisike, pikkal otsal selg väsib ära rooli asend nagu lassil
transporter t5 - nii linnas kui maanteel täitsa ok, aga ikka gi transit oli parem.

ducatot regades küsis onu ARKist kas käruga sõidan, vastasin jah. nimelt originaalis lubatu 1500kg- suurendasime 2000 kg-ni lisatingimusel et autorongi täismass ei muutu. Sama asi oleks kindlasti võimalik ka teiste bussidega. Lihtsalt tuleb ARKis see õige leida kes viitsib seda sinna trükkida.

H
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne