uuemate kaubikute kogemused
#61
kuidas transiti kütusekulu on? ja uutel prantslastel? viimastel lubab tehas mõnedele 6l /100 km ?
Vasta
#62
Trafic, primastar pigem 7 sajale. Transporter 2,5 dpf-iga sain vähimaks 7,8 sajale. Seega küllaltki janune pill. Ja kõrvalistmel on transporteris eriti piin olla kui oled üle 1,80 pikk. Jutt T5 kerest
Vasta
#63
Transporterilt on sel aastal tulemas välja T6.

Aga ma vaataks näiteks Hyundai H350 suunas. Hannoveris IAA-l uurides tundus täiesti kaubiku moodi kaubik. Erinevaid vidinaid pole ehk küll nii rohkelt kui konkurentidel, aga Hyndai õppimisvõimet arvestades ei tohiks see sugugi paha ktöömasin olla.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#64
(18-01-2015, 21:44 PM)hullmaks Kirjutas: kuidas transiti kütusekulu on? ja uutel prantslastel? viimastel lubab tehas mõnedele 6l /100 km ?

Boxeri linnakulu on 2,2 se mootoriga 9-10 oleneb kes sõidab. Minu t5 kulu on 8 kanti,(mootor 1,9),mis minuarvates on normaalne kuna kogu elu alati kaasas. Ehk siis mingi 600 kg.

Isiklikult arvan, et 6 l sajale on kaubikute puhul helesinine unistus,eriti kui kaupa tahad vedada.
Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#65
eks asja juures on kaks suunda
üks asi on kui vaatad tuliuut autot ja vaid ehk kolmeks aastaks vms. siis on ehk kütusekulu esmane
sest garantii katab kõik rikked ja ootamatused
vaadates kasutatud autot siis tuleks lisada ka remondikulud

mina ei vaataks omale kasutatud kaubikut stiilis 6 sajale (kaubik siis vähemalt poolkõrge ja üle 3000 reg massiga buss)
sest arvan selle ressursi otsas oleva just sidrun pesukott fiat suunas ja selle 6 sajale killib kohe ära pidev remondivajadus

olen nõus maksma vabalt 2...3 liitrit sajale rohkem kui on parem töökindlus.

lolli talumatsi loogika ütleb, et suurem motor omab ehk suuremat ressurssi kui väiksem

kui 2L-sest on välja väänatud 120kw või kui 3L-sest on võetud 120kw siis ma pigem vaataks 3-st 
arvan, et see kestab kauem - võimalik, et eksin

ja lisaks nagu siin ka soovitati siis jah neid 2L-seid ja 85kw-seid mina ei vaataks (ja ei vaata kah hetkel)

olles nüüd ise üle aasta sõitnud 66kw transitiga täislastis siis rohekm seda viga ei tee.

istmetest rääkides siis pole vist ühegil neist inimlikku kõrvalistuja istet mis on 2 kohaline
isegi neil väiksematel ehk transporteri mõõdus bussidel.

mis iganes nüüd loosi läheb siis sellel läheb ka kohe "piinapink" istme vastu vahetusse.
Vasta
#66
Kui kauemaks, kui garantiiaeg, siis Primastar/Master/Vivaro. Kestavad teistest paremini. Kogemus 2005 aastast.
http://www.kingibaar.ee | firmatekstiil ning äri- ja reklaamkingitused aastast 1994 üle EESTI!

Vasta
#67
(18-01-2015, 21:44 PM)hullmaks Kirjutas: kuidas transiti kütusekulu on? ja uutel prantslastel? viimastel lubab tehas mõnedele 6l /100 km ?

Äia 2.2 Transitiga (aastast u 2006) veetud ca 2,5 tonnist käru (autotreiler koos üsna kandilise ja kõrge autoga) ja mina pole iial veel nii väikest kulu näinud - keskmine tuli 9,6-9,8 l/100 km (u 200 km sõit). Muidu enamasti alla 12-16 liitri ei saa kunagi hakkama sellise rongiga (igasugu teiste vedukidega ma mõtlen).
Muidu tühja auto kulu kuskil 6,x (pigem sinna 7 ligi), aga täislastis kulu ei teagi.
Ulme öko mootor on küll. 150k läbisõiduga pole vastupidavusega ka midagi (veel). Hilisemat ju ei tea.
Vasta
#68
mingil osal traficutel oli problem käigukastide vastupidavusega läksid need õhtule seal vist isegi alla 200K läbisõidus

aga kindlasti on nad parem valik kui mersu "vito" perekonna esindajad

aga kas ka vw transporterist siis seda ma kahtlen

jutt siis vanematest - päris uutest ei tea eriti miskit
Vasta
#69
(19-01-2015, 01:12 AM)MeelisV Kirjutas: mingil osal traficutel oli problem käigukastide vastupidavusega läksid need õhtule seal vist isegi alla 200K läbisõidus

aga kindlasti on nad parem valik kui mersu "vito" perekonna esindajad

aga kas ka vw transporterist siis seda ma kahtlen

jutt siis vanematest - päris uutest ei tea eriti miskit

Käigukastid ja sidurid kipuvad vist pea kõigil esiveolistel enneaegselt otsa saama.
See vist ka Jumperi/Ducato/Boxeri viga kipub olema. Aga vot ei mäleta, kumb kast see lõppema kippus, kas 5-ne või 6-ne.

Eriti palju esineb seda probleemi suuremate mootorite puhul, seal rammu nii palju, et kiputakse kõrgeid käike liiga vara sisse toppima ja nendega kiirendama.
Vasta
#70
(19-01-2015, 00:56 AM)Ivar Kalev Kirjutas: Kui kauemaks, kui garantiiaeg, siis Primastar/Master/Vivaro. Kestavad teistest paremini. Kogemus 2005 aastast.

Töö juuures oli Primastar, sai ka vahel temaga sõidetud. Väga hea oli, juhitavus, teelpüsivus jne. Aga täielik sillaremont oli iga õlivahetuse kohustuslik osa (kolises ja kiskus teel), lisaks muud absurdsed pisivead -eest kukkuvad kuudi klaasid, uste probleemid jne. Ka k-kastiga tekkisid mingi 250 000 kandis probleemid.
Vasta
#71
Renault käivitamise kohta väike huumor elust enesest. Helistas hommiku müügijuht et tema võrus ja auto ei lähe käima. Ma siis ütlesin et lase eelsüüdet paar korda ja siis käivita ja vastus tuli "miiiidaa" ehk kuni 27 miinuseni läks 1.9 diiselt traficus ilma eelsüüteküünalde tule kustumist ootamata käima. läbisõit siis 250 K ringis.
Aga jamadest ei mäleta muud et käigukasti trossid vahetati välja, elektriaken ei töödanud(kallis lülitiplok tuli vist vahetada) ja hoolduses(stadiooni tn)unustati 1x kütusefilter lahti. Muidu sõitis hoolduset hoolduseni. 
Vasta
#72
Ei saa selle Fiati/Citroeni mahategemisega kaasa minna. Endal oli eelmine töömasin Ducato Maxi 2,8 aastast 2004.
Stabiilselt vähemalt mõnisada kilo ülekaalus ehk siis tegu liikuva töökojaga, kus koorem võtmeid, õlivaate, tagavaraosi ja muud säärast. Tugevdatud tagavedrustusega. Kihutasin maha 443 000 km. Igasugu teedel ja ka teedeta maastikul.
Mootor käis veel nagu uus ja mootori küljes ainuke vahetatud osa oli ca 400 tuhhi peal kõrgsurvepumba peal magnetklapp, mille poolile tekkisid lühiskeerud.
Käigukast hakkas häält tegema pärast seda kui service mehed õlipunni lahti jätsid ja ma teadmata arvu kilomeetrid kuiva kastiga sõitsin. Ja vahetusse läks ainult üks laager kastis. Masin sai selle aja peale uued esirattalaagrid, 2x amordi tugilaagrid, tagasilla puksid, 2xesiamordid, tagaamordid, mootori padjad, geneka, kaks akut, käigutrossid, veovõlli otsa ja ühed rooliotsad ja sarniirid. Pluss pidurikettaid ja klotse... Tiivaääred ja karbid said 2x roostetõrjet ja värvi. Kuskilt läbi ei mädanenud. Elektriprobleme polnud. Käivitus iga ilmaga ja soojenes vaatamatta kuulujuttudele hästi. Ainuke veidrus oli soojenduse lahendus, kus juhi jalad praadisid ja kaassõitja omad külmetasid külmema ilmaga. Kere pehmeks ei läinud. See kere pehmeks minek oli vist rohkem teemaks tavavedrustusega masinatel mille tagaosa puhvritel istus.
Läks vahetusse kuna kardeti et varsti peab midagi lagunema hakkama. Sad Mõnusalt kõrge ja sigahea läbivusega masin oli. 
2011 aastal vahetasime masina 3,0 Jumperi L3H2 vastu. Praeguseks 220 000 ees. Pidev ülekaal(suvel +600 kilo ja talvel ca 400). Jalg ka suhteliselt raske. Rolleyes  Auto kulumisega seotud remonti pole tehtud rohkem kui 200 000 peal vahetatud esirattalaagrid+ tagavedrude puhvrid ja 160 000 peal üks amordi tugilaager. Üks tagaamort läks hiljuti õliseks. Pidurikettaid ja klotse on kulunud. Seoses masina raskete töötingimustega on lapitud puruks sõidetud ABS-i juhtmeid, vahetatud 2 korda põhjakaitset, paigaldatud tagasi alt ära sõidetud summutit. Uuena jäätus küljeukse tross, mille tegi korda selle puhastus ja määrimine. Tagavararatta tõstuk külmus lõhki Big Grin . Uus sai määrdenipliga varustatud ja silmini täis löödud. Pole seda õnneks seni ka tarvis olnud. 
Võrreldes 2,2 jms mikromootoritega on 3,0(Ivecolt) tõsine tegija. Käivitub iga ilmaga. Soojeneb väga hästi ja mõnus madala otsa moment lubab madalatel pööretel põristada, käruga manööverdada ja õige rehvivaliku korral ka suht kehvades oludes maastikul liikuda. Sõiduasend on ka suhteliselt minu kehaehitusega kooskõlas. Jah, A piilarid on häirivalt laiad, aga see on paljude uuemate masinate häda. Ainuke häda on madal kõhualune, samas on sisse-välja käia seoses madala põrandaga tunduvalt mugavam kui kõrgematel masinatel.
On ka 2,2 Boxereid paar tükki. Miski 2007 või 2008. Hullumaja. Aru ma ei saa... Läbisõidult võrdsed Jumperiga, kuigi aastaid rohkem. Lagunevad nii et paha hakkab. Pidevad elektriprobleemid, õlilekked ja korduvad teele jäämised. Just siis, kui tundub et vist vigadest üle saadud, algab uus trall. Mootorid söövad õli, käima ei lähe, karterituulutused lähevad jäässe, käigukastid lagunevad jne.
Kõige uuemad 2013 aasta Transitid paar tükki. No ei ole head. Elektriprobleemid. Genekas lõpetas lepingu. Küll jukerdab ABS, küll mootor, küll kesklukk. Üks taob käike raske veo all välja. Webastod mõlemal jukerdavad. Käima saab webasto siis kui auto juba käib. 40 000 sõitnud masina mootor/jõuülekanne alt õline ja sild koliseb. Leket ei leita. Ühel tühjeneb kont saladuslikult talvega. 
Lisaks on kong kitsam kui prantslastel ja ülevalt jookseb see ka kokku, mis piirab riiulite paigaldust. 
Kui praegu peaks uue masina valima siis Iveco tundub parim enda vajaduste jaoks. Jumper saab miinuse madala põhja eest, Crafter(klientidel ja tuttavatel mõned) elektriprobleemide eest, Vana kerega Transit ülalkirjeldatu eest, T5, Hiace, Trafic jms väikse kaubaruumi eest.
Uue kerega 2014 Transiti kohta väga midagi arvata ei oska.
Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#73
täpselt minu arvamuse kinnitus

2,8...3,0....3,x mootorid on OK
igasugused 2,0...2,4 on mitte nii OK

vaadates uut transitit siis see on päris kandiline ehk seal on ka üleval palju ruumi

küsimus: kuidas on raske koormaga esivedu ? ma omas mõttes tagavedu rohkem hindaks .
maanteel pole vist vahet aga linnas, talvel.

natuke kogemust veel kah
proovisime korra täna 92 kw ranault masterit - tühja kuudiga

noh iseenesest liikus küll - kuidas koormaga ei tea
käigukast ja vahetus tundus kuidagi "kandiline" ehk see kas tahaks harjumist või jääb häirima ei tea

istumisasend oli nii ja naa - ehk linnas saaks hakkama küll aga tekis kahtlus kas ka maanteel
oleks nagu tahtnud natuke kaugemale lükata ehk seljatuge alla poole aga sein oli juba ees

pöörderaadius puhtalt tunde järgi polnud nii suur kui esmalt kartsin
esiveduse bussi tõttu oli kongi põhi madal
tegelikult on Renault üldse madal - nagu taksikoer
põhi madal kabiin ja istumine kõrge seega kabiini peal kongi poolt vaadates panipaika  praktiliselt ei olnud.
salongis panipaikade võrdlus läks transiti kasuks AGA allaklapitav seljatugi keskmisel istmel ja istmealused panipaigad olid plussiks jälle
Vasta
#74
(19-01-2015, 22:26 PM)MeelisV Kirjutas: küsimus: kuidas on raske koormaga esivedu ? ma omas mõttes tagavedu rohkem hindaks .
maanteel pole vist vahet aga linnas, talvel.

Ise otseselt esiveo üle ei kurda talvel. Kui asjade paigutus kongis läbi mõelda, nii et kaal sildadel võrdselt või esisilla kasuks jaotub siis liigub küll. Kindlalt tasub esiveo ja raske koorma puhul eemale hoida kerevariantidest millel tagaosa pikalt üle tagasilla ulatub. See pikk osa surub tagasilda koorma all maasse ja võtab koormatuna esisillalt kaalu. Kõige vastikum on olukord kus tuleb väiksel kiirusel libedasse järsku mäkke minna. Olen seda trikki nii mõnigi kord tagaots ees tegema pidanud. Aga ega see alati võimalik pole. Väga oluline on rehvivalik veosillal. Tüüpiliste kaubiku pikitriibuga rehvidega ei ole mõtet tuntud headuses pinnakattelt maha keerata...
On olnud sama tööd tehes tööautoks ka MB 207, MB 307 ja vanem 90-ndate Transit. Kui nüüd tagasi mõelda nende olukordade peale kus kinni jääma kippus, siis tagaveduliste kong on enamasti veosilla kohale niimoodi paigutatud et kauba paigutus nii väga läbivusele ei mõju. Tühjalt jääb tagaveoline lihtsamini kinni kui esiveoline. Sõitmatta pole kummagi veoskeemiga ükski sõit jäänud.
Samas kui oled juba selle kauba paigutuse esiveolisel paika saanud siis tõesti ainuke häiriv olukord  võrdluses on tõesti libe tõus. Esiveoliste eelis on jälle madalam põrandakõrgus, mis lihtsustab asjade sisse- välja laadimist ja sageli kongis käies on ka vähem väsitav.
Muidugi tõeliselt raskete koormate veoks mõeldud kaubikute maailmas ei ole esiveost tagaveole vastast. Üldiselt selle koha pealt on Iveco tõsine tegija. Kuigi vähemalt vanematele kipub roosteuss kallale. Ja kõige vähem olen kriitikat kuulnud Iveco kohta.
Üks oluline pluss tagaveoliste puhul on ka see, et osadele tagasildadele pakutakse difriluku võimalust. Uuematel kipub see teinekord küll olema kunstlik ehk pidurite kaudu toimiv veojõukontroll.
 Enda Jumperil on nn veojõukontroll ka. Ainuke häda on see, et vähemalt konkreetne lahendus toimib nii, et kui juba seisad, siis abiks pole. Kui masin natukenegi liigub, veavad mõlemad rattad. Kui nupust välja lükata, siis mootori jõu kallale ei minda aga mõlemad veavad ikkagi.
Mõne korra aastas käib peast läbi ka mõte, et peaks nelikveo poole vaatama(täitsa pakutakse) aga soolasem hind ja kõrgem küttekulu selle mõne korra peale kui seda tõesti vaja oleks seda ilmselt ei kompenseeri.
Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#75
Saksa post on minu arust kõik uued ostnud ivecod. varem olid mersud. Ju siis hinna kavaliteedi suhe on iveco kasuks. Keskmine kulu on Postis 15.6-16.9 l/100 (keskmine kiirus 19km/h). Aga automaat on võibolla pikal otsal hea aga linnas on selle asja nimi "alte Oma" (robotkast)
Vasta
#76
Igal tuhandel juhul töristaks linnas vana vanaemaga, kui et vabatahtlikult kepiga õli segaks kastis. Maanteel pole vahet.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#77
(19-01-2015, 01:56 AM)zazik Kirjutas:
(19-01-2015, 01:12 AM)MeelisV Kirjutas: mingil osal traficutel oli problem käigukastide vastupidavusega läksid need õhtule seal vist isegi alla 200K läbisõidus

aga kindlasti on nad parem valik kui mersu "vito" perekonna esindajad

aga kas ka vw transporterist siis seda ma kahtlen

jutt siis vanematest - päris uutest ei tea eriti miskit

Käigukastid ja sidurid kipuvad vist pea kõigil esiveolistel enneaegselt otsa saama.
See vist ka Jumperi/Ducato/Boxeri viga kipub olema. Aga vot ei mäleta, kumb kast see lõppema kippus, kas 5-ne või 6-ne.
Eriti palju esineb seda probleemi suuremate mootorite puhul, seal rammu nii palju, et kiputakse kõrgeid käike liiga vara sisse toppima ja nendega kiirendama.
 Sain kevadel natuke sõita 2,5 või oli 2,8 diisel Boxeriga-pole ime et sidurid lähevad-tundus too olema trossiga. Igatahes kohaltvõtmine oli algul tükk tegu.
 Kahju küll kui tehakse mingi x euro HDi kone aga hüdrauliline sidur jääb siiski püüdmatuks.
You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#78
(21-01-2015, 15:39 PM)Tegelane5 Kirjutas:
(19-01-2015, 01:56 AM)zazik Kirjutas:
(19-01-2015, 01:12 AM)MeelisV Kirjutas: mingil osal traficutel oli problem käigukastide vastupidavusega läksid need õhtule seal vist isegi alla 200K läbisõidus

aga kindlasti on nad parem valik kui mersu "vito" perekonna esindajad

aga kas ka vw transporterist siis seda ma kahtlen

jutt siis vanematest - päris uutest ei tea eriti miskit

Käigukastid ja sidurid kipuvad vist pea kõigil esiveolistel enneaegselt otsa saama.
See vist ka Jumperi/Ducato/Boxeri viga kipub olema. Aga vot ei mäleta, kumb kast see lõppema kippus, kas 5-ne või 6-ne.
Eriti palju esineb seda probleemi suuremate mootorite puhul, seal rammu nii palju, et kiputakse kõrgeid käike liiga vara sisse toppima ja nendega kiirendama.
 Sain kevadel natuke sõita 2,5 või oli 2,8 diisel Boxeriga-pole ime et sidurid lähevad-tundus too olema trossiga. Igatahes kohaltvõtmine oli algul tükk tegu.
 Kahju küll kui tehakse mingi x euro HDi kone aga hüdrauliline sidur jääb siiski püüdmatuks.
Kui nüüd enda töökoha kogemustest rääkida, siis tundub kastide lagunemine siiski väiksemate mootorite teema. 2,2 ja 2,3 peugeotid ja fiatid siis lagunevate kastidega. 
2,8 ja 3,0 all pole ükski kast(kui enda vana tööauto oma välja arvata, aga see oli puhas teenindusmeeste näpukas)
seni saba andnud. Ja kui need kastid meil valu ja vaeva ei saa, siis ma ei tea. Pidev ülekaal, pehme pinnastee või teedeta maastik, maastikurehv, sageli arvestatava kaaluga haagis järel, ükski poiss ka kerge jalaga ei ole.
Siduriajamitest- kuskil 2002 ja edasi peaks vähemalt fiatil ja citroenil suurematel motodel olema hüdrauliline siduri lülitus.
Ja kastid ei tohiks samad olla ka- 2,2 kasti ei aja kuidagi suurema omaga sassi...
Kui masinal on kasvõi üks tehniline puudujääk, siis mingist tuuningust ei ole seal mõtet rääkida. Masinad korda!
Vasta
#79
just 5 min tagasi tegelesin ühe kliendi soovil master 2 3,0d 100kw moto veepumbaga, õigemini varuosaga - millegipärast b-osana nagu tehakse aga saada pole, mind hakkas see profesionaalsest huvist asi huvitama ja kontakteerusin kõigiga keda teatsin ehk kes võivad selle vahetusega kokkupuutunud olla (s.h ka esindused), selgus, et keegi pole ja üldine sõbralik soovitus oli see auto minema visata või uus mootor osta (ehk siis sama mis renoo 2,2l disaldega, kui pump tilgub, sest reeglina on hammakad väsinud niikuinii, kuigi 3,0 on lahendus teine ja moto ketiga)
Vasta
#80
(21-01-2015, 20:20 PM)supp Kirjutas: just 5 min tagasi tegelesin ühe kliendi soovil master 2 3,0d 100kw moto veepumbaga, õigemini varuosaga - millegipärast b-osana nagu tehakse aga saada pole, mind hakkas see profesionaalsest huvist asi huvitama ja kontakteerusin kõigiga keda teatsin ehk kes võivad selle vahetusega kokkupuutunud olla (s.h ka esindused), selgus, et keegi pole ja üldine sõbralik soovitus oli see auto minema visata või uus mootor osta (ehk siis sama mis renoo 2,2l disaldega, kui pump tilgub, sest reeglina on hammakad väsinud niikuinii, kuigi 3,0 on lahendus teine ja moto ketiga)

millisest mootorist see jutt nüüd käis ?
ja kas siis eelmisest või viimasest generatsioonist
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne