[13piisab]

Tervist!

oma teise põrnika teemas olen viidanud '65 masinale.
põrnikaklubis olen selle tegemisi ja plaane juba kajastanud. Et kõlapinda laiendada, teen ka siia teema. Üldtehnilisemad arutelud (nt alusvärvivaliku osas) on vast automotole kohasemad. Ning ehk saan siit ka juppe või viiteid nende "leiukohtadele". Suuremate juttudena (esi-)tiivad, juhiuks, tagaklaas ja peaaegu kõik, mis salongis.

nimetan siinse teema põrnikat "siniseks" või "'65"-ks. Teist oma põrnikat (mis on hetkel ikka tee-legaalne) "roheliseks" või "'66"-ks. Aastaarvud on kindlam orientiir, kuna siinse teema masina puhul pole ma veel otsustanud, kas ta jääb siniseks või muutub roheliseks. Püüan seega viidata aastaarvudele, kuigi seniseks orientiiriks on olnud just värvid
nimelt teise ('66) masina pikem plaan on saada valgeks - selline ta tehasest välja veeredes oli. Juhtub see heal juhul 2016 või 2017a. Pigem hiljem. Ning ka interjööri ja tehnika võtmes tahab see masin tehaseolukorda saada.
siinse teema põrnika ('65) uba on olla edevam ning praktilisem. Roheline pärlmuttervärv on päris edev. Samas pole ka sinisel häda ning miks mitte masina identiteeti suure plaanina säilitada.
õnneks on mul otsustamiseks veel mitu kuud - hetkel ei oska lihtsalt otsustada

lühikokkuvõte masina ajaloost minu käes:
- soetasin 2008a eelkõige säilinud 6V el süsteemi tõttu, mida '66 peal pruukida. Seisnud ja mäda kerega. Tagaklaasita. Teadmisega, et enne 2010a ma temast midagi ei tee
- 15dets 2014a lohistasin masina garaazhi
- praeguseks on keevitatud esiots ja väljastpoolt mõlemad küljed. Sisemised küljeosad ja nt ühe esipampri kinnituse + pasunaaluse keevitan külge pärast seda, kui olen krundipüstoli välja võtnud
- homme panen 6V aku peale ning loodetavasti saab mootori käima. Seejärel läheb tehnika riiulisse, "keevitub" tagaots. Millele järgneb põhja ja kere lahutamine. Natuke uue põhja keevitamist ning siis (ilmselt aprillis) on põhjust krundipüstol välja võtta

Teet

[AsTroSS]

Split window?

[90Deville]

Ei tohiks olla
Teedule edu muidugi

[13piisab]

optimist - split (vl enne '53ja jupike '53 kah) on päris haruldane ja hinnas. Mobile.de-s pole nt hetkel ühtki pakkumisel. Ma pole sellise pilguga vaadanud - ei kujuta ette, kas ja kui tihti liigub. Julgen arvata, et komplektne masin maksab seisukorrast olenemata 5-kohalise eurosumma ehk siis päris palju. Sellist oleks mõistlik tehasekorda taastada ning see maksab veel teise ja äkki kolmandagi "palju" juurde.
siinse teema masinasse mineva otsese rahasumma püüaks hoida nendest ühest-kahest-kolmest "paljust" kõigest kümnendiku tasemel (plus 300..500h tööd), et kulu- ja turuväärtused siiski ühte jalga astuks. Suures plaanis ei ole mul mitut põrnikat vaja - olemas on ka teisi huvitavaid masinaid

põrnikafoorumi teemaga sama "staatuseülevaade":
möödunud kolmapäeval sai masinale 6V aku peale (aitäh, Mikk!) ning pärast väikseid nokkimisi sai üle ca 15a tuli kolvi peale. Käis loodetust palju paremini ehk siis "väga hästi".
alt näeb mootoriosa päris sile välja ning väljalase on tihe.
kui see mootor kunagi mingile kerele saada tahab, siis tähelepanu tahtvad asjad on:
- väntvõlli esiots (simmer või plokk), kust tilgub õli läbi sidurikoja maha. Täitsa mehiselt - ca 1tilk/s
- karburaatori "alumise lõõri võllist" lekib kütus väljapoole
- generaator ei lae

mootoriruumis oli osa kereplekist juba oksiidina maha pudenenud. Sinna sai esimene plekitükk paika. Neid tahab see kant veel päris mitu veel ning kujud pole ülemäära lihtsad. Mootori ja kere vahel oleva mootoriruumitihendi jaoks peab U-või C-profiili otsima, muidu läheb plekitöö natuke hulluks. Loodetavasti on seda 15mm mõõdus. Rattakoobastes olevate keretugevduste realiseerimise meetod ei ole veel paigas. Tehasest on seal mitmekihiline plekk... Ilmselt tegelen nende kohtadega pärast seda, kui kere on põhjalt maha tõstetud.

hädavajalikud kereosad, mida otsin on:
- juhiuks
- esitiivad (kuni -67). Mõned aastad tagasi pakkus keegi neid "muu jutu sees". Kuna toona oli mu vajadus kui selline ning selle reaalse tekkimise aeg küsimärk, siis ma ei ahnitsenud. Nüüd ei mäleta aga, kellel nad lakapeal vedelemas olid...
- tagaklaas (kõrgus ca 410mm; Dexteri klaas ei sobi kahjuks)
- pakiruumi põrand (asub käigukasti kohal). Tagaklaasi asendanud ja kohati ära hävinenud kile tõttu on see olnud tihti märg ning saanud rahus oksüdeeruda

"nice to have" jupid on:
- tagatiivad. Sobivad ka uuemad ja isegi "elevandijala" omad: natuke plekki juurde pannes peaks vanale tulele ok olema
- kõrvalistuja uks
- uksetiftid. Kui kellelgi on eri mõõtudes (originaal on vist 7,95; rem mõõdud 8,05 ja 8,15), siis võtaks / prooviks. Ei taibanud neid 1tk igat mõõtu tellimusse panna - oleks saanud teada, milliseid mul mingi hing tahab. Muidugi on veel ka teadmata, milline on kasutusse minev juhiuks - selle tahan ju asendada...

[Aspelund]

Käsitöö on hinnas, aga siin üks aega kokku hoidev poeke oma kaubavalikuga:

http://www.typ-17.de/index.php/cat/c416_Beetle-Bug.html

A.

[sugraM]

Siin ja siin näikse midagi vanemale variandile pakutavat.

[13piisab]

aitäh sugraM - inimesega räägitud ning asjade uurimine Otepääl orientiirina 07veebruari peal paigas.

Asp - tänud, aga neid "jupiauke" on põrnika puhul päris palju. Plekkide osas müüvad üldiselt samade tootjate asju. Ma eelistan asju tellida läbi Ingmari ning Paruzzist. Eile tuli sealt üks pakk.
plekke on "OEM quality", mis on suht kallid. Nt põhjapaneelid 0,8mm ja 1,2mm on ca 220 ja 270eur/pool.
Teine äärmus on hirmodav Brasiilia IGP, mis on jälle "liiga odav". Põhjapaneel ca 70eur/pool. AGA netis tuulates järeldasin, et see ei sobi mulle - 0,6mm pole põhjaplekk. Ma ei kasuta seda isegi "katteplekkidel": põrnikal kasutan praegu 1,0mm; muudel olen pruukinud 0,75mm.
põrnika puhul olen varuosaplekkide osas valinud kesktee ning enamus tükke on tulnud Klokkerholmi kleepsuga. Soojakanalid (karbid) olid JP kleepsuga.
kõik senised plekid on olnud kvaliteedi osas rahuldavad - soojakanalid on päris tummised ja nn transpordikrunt on päris korralikult peal ehk siis see jääb rahulikult muude kruntide alla. Külge sobisid hästi. Kuigi mu masin ei ole ses osas parim sobivuse indikaator - need ei jäänud praktiliselt kusagil algupärase plekiga kokku puutuma, kuna algupärast plekki ei olnud. Igatahes olid põrandaga kinnitumise poldiaugud õigetes kohtades ja ka muidu oli kuju ok
Klokkerholmi "veerandpõrandad" on 0,90..1,0mm plekist (pigem 1,0mm) - need on täitsa tugevad tükid.

plekkide ülevaadet ehk mida võiks põrnika kere tegemisel vaja minna:
- karp-soojakanal, vasak: http://www.paruzzi.com/webstore/?zoektre...oup=01&
- karp-soojakanal, parem: http://www.paruzzi.com/webstore/?zoektre...oup=01&
- varuratta alune: http://www.paruzzi.com/webstore/?zoektre...oup=05&
- üldiselt vajavad põrnikate keretööd ka tagastange kinnitusi, aga mu masinal olid need juba vahetatud ja taaskasutan
- "mootoriruumi tükid" (eraldi V+P). Ma väänan need endal ise
- põrandapaneelid. Mul nt veerandpõrand, taga vasak ja veerandpõrand, taga parem.
- A-piilari alused. Mul on tellitud nt ainult nähtavad osas ehk vasak ja parem. Sisemised osad tegin ise ja natuke tummisemad ehk 2mm plekist.

manuspildid kirjeldavad eilse paki sisu. Torsioonikatted olid kroomitud variandina 12,5eur/paar; galvaanilise töötluseta aga 30eur/paar. Sellest kroom - läheb ju niikuinii värvi alla ning leiba ta seal ei küsi

[mlsluik]

Kas sarnaselt MINI'ga põrnikale uut kere pole võimalik tellida?  

[13piisab]

äkki isegi on.
1700eur (plus äkki ka mingi transakopikas) eest on nt tervikpõhi saadaval. Arvestades, kui palju seal metalli ja keerukust on, siis tegelikult ei ole number hirmus. Kas ja palju ostetakse - ei kujuta ette. VIN on põhja peal, aga küllap saab vana masina puhul ka registripidajaga asjad sirgeks rääkida. Nagu siin vastavates teemades viiteid on. Ma tahan tegelikult registripidajaga sarnast juttu ajada. See põhi on küll mu garaazhis, aga mitte masina all. Ka ei räägi selle VIN '65a masinast. Selle osaks ta aga saada tahab...

[13piisab]

kere metallitööd hakkavad otsa saama. Jäänud on ühe käe sõrmede jagu paaritunniseid tegemisi, millest osad teostan pärast esimesi kruntimisi. Nendega paralleelselt valmistan "uut" põhja ette. Nn uus põhi omab muidu ka muid erisusi kui "vannikuju" - millegipärast on tagumiste põhi-kere kinnituste vahe (mõõdulindi taguste keermestatud avade tsentrite vahe) algupärasel ja "uuel" 12+/-2mm erinev. Korrigeerin kinnitusi kere pool (st ehitan need uuemale põhjale sobivad) ja loodan, et taolisi avastusi juurde ei tule.
kuigi olen justkui ohtralt mõõtnud ja kontrollinud, on vist mõlemad karbid algupärasest kõrgemale saanud. Kõrvalistuja pool ehk ainult paar-kolm mm, juhi pool aga ilmselt 4..6mm. Juhi uks tuleb suht täpselt käima panna.
ka on tagaistme alus lausa ca 10mm "kokku tõmmanud". Istmepadja all käib kohe B-piilari alaosas pulk, mis tahab tagasipanekuks poldiavade laiendamist. Selle oleks pidanud kere keevitades oma kohale jätma, aga ma ei taibanud. Karpide vahekaugus peaks õige olema (nii "uue" kui vana põhja järgi), uksevahed on kenad, karp-piilar üleminekud on loogilised ja tagaiste istub kenasti sisse - ei saagi päris aru, kuidas selline imelik error. Pole ka oma teise põrnikaga võrrelnud. Igatahes ei tohiks see erinevus kurja teha.
mulle on see esimene masin, mis on nii mäda, et kõigi piilarite all olevad "orientiirid" on tegelikult sobimatud ning tuleb kaudsete orientiiride põhjal "õhku" ehitada. Eks õpime ning mõõdame järgmist taolist keret veel rohkem

SugraM viidatud tiivad lohistasin Otepäält Sakku. Aitäh viite eest! Olen nendega väga rahul - paistab, et on (tummisest metallist) varuosatiivad, mis on jäetud ainult krundi alla ja mis on seetõttu kaetud pinnaroostega. Kinnituste juures on ka mõned tõsisemad roostepesad, niiet tahavad ikka ka natuke keevitust, aga see on väga lokaalne ja üldpilt on väga hea.
olin juba tiibu liivapritsi viimas, aga vajutasin igaks-juhuks pidurit. Äkki on mõistlikum käsitsi puhastada?
välimine külg puhastub ketaslõikuri terasharjaga suht kergelt - tunni-kahese suristamisega peaks sealt kõik (sh tulekopsikute sisu) peegliks saama: http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...3.JPG.html
...ning sisemist kohati suht tummist mastiksit (mis on ilmselt kantud krundile ja mille seega eemaldada tahan) ei taha liivaprits ilmselt võtta:
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...0.JPG.html
bituumenmastiks on hästi kinni ja mõõdukalt elastne.
on kellelgi head mõtet koopapoolse külje puhastamiseks? Bensiin ei võta ilmselt eriti hästi ja sellega "lägastamine" ei vaimusta mind eriti. Ka ei vaimusta ketaslõikuri teraskettaga vehkimine - see on hirmus sodine ning suht tõenäoliselt hakkab bituumen ka sulama. Wenflex vms värvieemaldi - kas on mõtet proovida?

Tartus ootavad mind paremas korras uksed, Keilas tagaklaas. Suuremate juppide osas hakkab olukord looma. Leiaks veel head tagatiivad ja nn Golfi tüüpi (uuemad põrnikad, Golf2 ja äkki ka muud kaheksa- ja üheksakümnendate 3-ukseliste VAG sõidukite) istmed, oleks suur pilt täitsa koos.

mulle tundub, et keregrill võiks just värvimiste võtmes hea abimees olla. Endale praegu ehitama ei hakka, aga kui kellelgi on max 2 kuuks laenamise võimalust, siis see oleks teretulnud. Tagastaksin grilli põrnikale sobivate (ainult kere st ilma põhjata) vahetükkidega

mõned pildid:
üldpilt - masin + "uus põhi". Tiivad + paak + maas vedelevad tagastange kinnitused on pildil esimese liivapritsi-laarina ootel
mootoriruum
tagumised rattakoopad said mõlemad sellised
...ja seest umbes sellised

[90Deville]

Mastiksit ma prooviks selle väikese gaasipöletiga maha saada, pole vaja mingit hirmsat leeki välja lasta vaid kergelt körvetada. Olen nii saanud palju asju maha, pahtlihunnikud ntx jne. Hea ventilatsioon on muidugi vajalik.

[13piisab]

tegin tiivamastiksile paar proovikraapimist. Kuuma oleksin intuitiivselt mastiksi puhul täiesti kõrvale jätnud, aga Indreku viite peale proovisin. Põletit mul pole, aga föön on. Suurema sodi paistab fööni ja pahtlilabida koostöös tõesti suht valutult ja suurema mustamiseta maha saavat. Manuses oleva tiivapildi tulekopsiku poolne osa kirjeldab max 5min "tuleproovi-kraapimist". Tiiva keskosa leotasin bensiiniga ning ka see on pahtlilabidale abiks, aga bensiini puhul tekkiva ebameeldiva "pläga" kõrval on föönitamisel saadavad rullid palju meeldivamad käidelda

üleeile sai mul keevitustraat otsa. 15kg on kulunud kahe masina peale ning teine on ju veel pooleli. Keevitusel jookseb mul traat ok-lt, niiet traadi võib 99+% osas lugeda keevitamisele kuluvat.
arvutasin huvi pärast selle 15kg traati jooksevmeetriteks. 0,8mm läbimõõt (st raadius 0,4mm) ja tihedus 8000kg/t annab traadi pikkuseks 3,7km ning kiirusega 10mm/sek keevitab sellega 104 tundi. See on puhas "päästik all" rezhiimi hinnanguline kestus - kogu keevitamisele kuluv aeg on kordades suurem ning kogu metallitöö on omakorda sellest kordades suurem.

teine pilt kirjeldab keevitusmaski välist kaitseklaasi. 1,6eur erakliendihinnaga pleksiklaas teeb maski lausa uueks. Vana klaasi puhastamisel jõudsin juba nitrolahustini ning ilmselt läks viimane osa läbipaistvusest selle nahka - lõpuks tundus tumenemis-sensorgi kuidagi imelikult töötavat ja sättisin maski kiiremini ja tumedamana reageerima. Ilmselt häiris klaasi läbipaistmatus juba ka sensorit

[diesel]

suvaline õhuke polükarbonaadi tükk ju passib sinna.

või kui sagedamini vahetada siis kasvõi pvc või ps või miskit taolist.

[13piisab]

tegelikult oli point, et maski (3M speedglass ehk lihtne ja odav amatööririist) originaalvaruosa maksab "mitte midagi". Suht odavate amatööririistade puhul on tihti just sellised asjad tootja ja edasimüüjate "cash cowks".
edaspidi vahetan välist katteklaasi tihedamini - seni ma ei taibanud, aga ülal lisatud pilt visualiseerib kenasti selle, kui suur ikka vahe oli.

edit: aga põrnika ehitusgraafik räägib sellest, et eeloleva pühapäeva pärastlõunal toimub kere ja põhja lahutamine. Loodetavasti on "uus" põhi selleks ajaks nii kaugel, et ühtlasi saab ka testida selle sobimist kerega. Ning sealt edasi kisuvad tegemised juba vägisi maalritööde poole

silmapiiril on ka ühed VAG-grupi kolmepunktikinnitustega istmed. Leiaks veel tagatiivad, oleks unenäod lausa vaat' et imalavõitu
tagatiibade puhul on muidugi olemas nii plaan B kui C. Plaan B on olemasolevate kasutamine - on tehtav, aga rikub mu ajagraafikut ning kui on võimalus kasutada tehaseolukorras plekki, eelistan seda "lapitule". Plaan C on Almelo ja 128eur/tk 1-nädalase tarnega. Varuosa kvaliteet on teadmata.

püüan eelarve hoida sellisena, et sellesse masinasse üle paari tuhande raha ei pane. Sestap hoidun uute plekkide soetamisest. Eelarve määrab eelkõige soov, et masin oleks "likviidne" - olen mitu korda oma originaalkorras tugeva kerega '66 müügiks pakkunud, aga 2keur-ga on selle vastu olnud null huvi. Hobiehitus on küll hobi, aga ei ole mõistlik ehitada 4..7keur rahakulu plus 600-tunnise ajakuluga masinat, mida keegi isegi nt 3keur-ga ei taha. Või siis pigem - ehitada on ikka mõtet, aga müüa pole mõtet. Teisalt pole aga ju ka mõtet pidada 5..6 eelkõige tarbeväärtust omavat (iga-aastaselt TÜV-l käimist nõudvat) masinat, millest 2tk on suht identsed kurvasilmsed põrnikad

[13piisab]

kui juba rahanumbritest jutt, siis tekitan orienteeruva ülevaate / plaani. Nii endale mingi pildi kujundamiseks kui hobiehitajatele referentsiks. Seni on mu nn rahaplaan olnud pigem intuitiivne. Mõned asjad löön meelega kokku - et ei tekiks liiga täpseid referentse või ei joonistuks nt võimalikud sõbrahinnad välja. Paksu verd pole ju vaja, eriti veel eeldatavalt absoluutnumbrina suht tagasihoidlikuks jäävate rahanumbrite pärast.

Eerod - läinud ja minekul umbes nii:

1) senised
- 675 masin ise. Aastal 2008 kehtinud rahaühikus 9999eek + omanikuvahetus, mis oli äkki ca 600eek
- 400 uued plekid (karbid + varuratta plekk + põhjaplekid + A-piilari alused + torsioonikatted)
- 200 pruugituna soetatud plekid ehk "uus" põhi + esitiivad + uksed + tagaklaas
- 125 keretöö kulumaterjalid + elekter (valgus 500W prozhedest ja külmal ajal 2kW puhur töös. Panin hiljuti garaazhi eraldi voolumõõtja ning veebruaris kulus elektrit nt 14eur vääringus)
- 100 liivapritsimised (seni on pritsis käinud ainult põhi ja see oli kas 60 või 80 raha; ilmselt kulub lõpuks pritsimistele siiski tiba rohkem, kui 100 - pigem 150)
---
sum 1400eur

2) edasised suht kindlalt teadaolevate kulunumbritega realiseeruvad hinnangud:
- 80 tagatiivad + istmed (uued varuosatiivad suurendaks selle rea lausa ca 3..4-kordseks!)
- 100 hädavajalikud tihendid nagu põhi-kere, kere-mootor, tiivad-kere ja uksed
- 300 maalrimaterjalid. Kattevärv "pinnakas" - lakialune ei sobi ilmselt
- ümarduseks 20 elekter vms
- 150 astmelauad
---
sum 650eur
mnjah - juba on 2050eur ehk "ca 2keur" eelarve lõhki.

3) kindlasti tekivad minimaalselt veel sellised kuluartiklid (umbkaudsemate hinnangutega):
- 100..200 laepolster jms interjööri peenemad asjad. Ilma ukse- ja põhjapolstrite ning istmeteta
- 100..200 ukse- ja põhjapolstrite ning istmete tekitamine või uuendamine. Osalt teen vast ise. Pole välistatud, et just taoliste asjadega jääb midagi "ajutiseks igikestvaks"
- 100..200 piduri kuluosad, uued trossid jne nipet-näpet
- 100..200 siia-sinna veel uusi keretihendeid. Nt esimestele küljeklaasidele
- 300..400 mootor. Mootoreid ja juppe mul on aga kindla peale toimivat varu pole. Ilmselt viin asjatundlikuma inimese kätte mingi hunniku asju, millest vast ca 300..400 rahaga toimiva lahenduse saab
---
sum 700..1100eur
Pigem omab see number suurenemise kui vähenemise võimalust, kuna uute interjööri, eksterjööri- ja tehnikajuppide saadavus on hea ja kindlasti tekib kokku pannes asju, mida masina külge tagasi ei pane. Põrnika puhul pakutakse nn vidinate osas jämedalt kahekordse hinnaerinavusega uusi osi ning mu selge eelistus on tugevalt "OEM / German quality". Mõne asja võiks ju ka ise aretada, aga enamasti ei ole sellised aretamised asjad, mis mulle protsessi mõttes meeldiks, niiet pigem jäävad need ära. Püüdsin demonteerides hakata tekitama "kindlasti on vaja vahetada" vigurite nimekirja, aga kuna lõpptulemi "kvaliteediklass" ei ole vidinate osas isegi tänaseni otsustatud, jätsin kaardistamise katki.
kui silman pruugitud kolana müügis hea kroomiga stangesid vms-i, siis kraban ilmselt ka need ära.

nagu näha, tuleb otsese kulu-eelarve eesmärk pigem vahemiku 2,7..3keur peale nihutada. Samas 2keur vaates ei arvestanud ma tooriku hinda ja seda välja jättes võiks miinimumprogrammis 2keur-ga isegi hakkama saada. Aga eks elu näitab, mis suund see lõplik olema saab.
kui midagi unustasin, siis viide on welcom! Mu hinnangud võiks aga küll enam-vähem õiged olla. Vajadusel võib muidugi kahtlasele numbrile osutada ning selle luubi alla võtta
peamise "kulu" ehk ajakulu "500..700 garaaazhitundi" hinnangu kontrolliks mul võimalust ei ole. Hobitegija ja hobiks tegijana ei tao ma muidugi vastu rinda ja kinnita, et kogu garaazhiaeg on tigeda andmisega tööaeg. Ning kui tõesti põrnik 7 kuuga päris valmis saab, siis tundub kahtlane ka nt see, et iga viimane kui nädal on garaazhis veedetud 70..100 tundi. Seda on lihtsalt väga palju, kuna aja mõttes on ju veel töö, pere, sõbrad, muud hobid, maakodu, puhkusereisid jms - garaazhi osakaal ei ole vast ikka nii suur
aga ajakulu hinnang teema on huvitav - järgmise masina puhul võiks täitsa tekitada mingit laadi garaazhipäeviku, kus jooksvalt nii kogu aeg ja efektiivse aja hinnang kirja panna. Annaks tegemistele täiendava huvitava dimensiooni.

[Marko]

Kui omale tunnihinna ka välja mõtled (peaks vast algama 15-st) siis tekib uus ja huvitav lõpphind

[13piisab]

värvivalik on veel lahtine. Mu meelest sobib pinnakas lihtsalt paremini. Seda muidugi ainult sinise värvi puhul - rohelise puhul mitte. Mõte kisub ikka sinise poole. Järgmine nädal otsustan, kas masin jääb siniseks või saab temast roheline - kere alumised ja siseosad hakkavad siis loodetavasti kattevärvi saama. Sinise puhul on jutuks tumedam toon, kui mu piltidelt paistab. St tehasetoon, mis on päris kena ja mu silmis nostalgiline.

eile juhtus nii:


...ja nii on lisaks põhjaalusele ka salongis mugavam toimetada (pildil on viide tehasetoonile. Pildil läheb aga tooni ilu kaduma):


maha jäi selline asi.

nüüd ütlevad mõõtmised, et tagaotsa alaosa olen karpide võtmes ca 10..12mm algupärasest kitsama ehitanud ning juhipoolne karbi esiots on algupärasest ca 7..8mm kõrgemal. Juhikarbi tagaots peaks ukse järgi samuti algupärasest kõrgemal olema (st uksevahe on ühtlane), aga seda ei taha mõõtmised kinnitada. Võimalik, et karbi kalle peidab selle kuidagi ära.
tagaotsa laius ei oleks teema, kui Klokkerholmi põhjaplekid oleks täpses mõõdus. Aga need ei ole ja tahavad mõlemalt poolt põhjale +5mm laiust anda (sellest lahti ei saa - põhjavanni süvend on juba kesktunneli liitekoha vastas) ning nii saab koguerinevuseks juba 10mm per pool. Pean põhja poldiauke suurendama ja saan vast põhja ja kere ikka viisakalt kokku.

viktoriiniküsimus on aga see, kas esisilla julgen tervikuna liivapritsi viia. Jupitamine on töö, millest saadav kasu ei tundu vaeva väärt. Trumlid, nende sisu, rooliamordi ja ilmselt ka roolikarbi võtan ära, kulosad nagu rooliotsad jne katan vast mingis ulatuses "ducktapega". Silla kuluosad paistavad ok-d, niiet juppide vahetamisi ma ei plaani. Mutrid-poldid panen ilmselt käima, et vajadusel hilisem vahetus kergem oleks.
või peaks ikka silla lahti võtma? Netist laenatud sillapilt - torsiooonide otsas on siin punastena nähtavad V-kujulised tihendid.

[pvr]

T2 sillaga (sarnane konstrui pisiasjades erinevused) kogemus ütleb, et kui enne ei võta lahti siis pärast ikka peab.

[13piisab]

T2 sillaga (sarnane konstrui pisiasjades erinevused) kogemus ütleb, et kui enne ei võta lahti siis pärast ikka peab.

miks täpselt - kas liiv ronis kohtadesse, kus ta olema ei peaks? Kas katsid avad, kummiosad jms ohustatud kohad ikka enne pritsi korralikult ära? Mul on pritsi-eelsete ajutiste katteplekkide tegemine ning "teibituuning" (kus vanad töökindad on hea abimaterjal) juba päris käpas

järgmisel nädalal saavad metallitööd tehtud ja loodan nädalavahetusel põhja ja sisu kruntimiste ja äkki ka värvimisteni jõuda. Ehk jõuab - suurim suht tundmatu muutuja on ajakulu osas sisu: seal on mul veel vaja asju eemaldada (laepolster, armatuur. Äkki lausa kogu juhtmestik). Üheltpoolt võtavad nipet-näpet nokkimised kohati ulmelise aja, teisalt võib teoreetiliselt nt laepolstri alt midagi "huvitavat" välja tulla

proovin ära epokrundi, mida ma seni üldse kasutanud ei ole. Haljad metallpinnad saavad mul niiehknaa roostemuunduri, mille jäägid messingkettaga enne krunti maha harjan - happekrunt jääks ilmselt muunduri-hapet dubleerima ega annaks oma sihipärast lisaefekti.

värv tuleb originaalilähedane. Ehk siis pinnakas. Nimi on "Sea Blue", kood L360. Netiotsingu antavad tumedamas toonis masinad on õiget värvi. Näiteks see. Mulle meeldib - nostalgiline, aga samas ok väljanägemisega. Tehasetoonides sisuga (mis on mul esialgu küsimärk) sobib väga hästi.

Spies&Heckeri puhul on värvi kohta info olemas. Pinnaka retsepti (aastast 1959) järgi otseselt segada ei saa, niiet tuleb siiski retsepti+ näidise abil segada ja kontrolliks võrrelda.
plaan on, et järgmisel nädalal võrdlen esmalt nn teoreetilist proovi mõne plekiga, selle võrdluse tulemuste põhjal segab vajadusel natuke muudetud toonis esimese värvilaari. Esimene laar läheb nn tavaolukorras peidetud pindadele (mootoriruum, pagasiruum) ja salongi. Äkki ka põhjale. Vajadusel korrigeerib selle põhjal veel eksterjööri värvi.
muidu esiti tahtsin millegipärast põhja mustaks võõbata. Seni olen oma masinatel nii teinud ja ka netist leitavatel piltidel on see must - on kuidagi ainsa võimalusena kinnistunud. Uurin seda asja veel lähemalt.

[pvr]

Sellest on küll pikka aega möödas aga lugu oli siis nii, et mulle toodi sild kitsamaks tegemiseks ja madalduseks, nii ehk nii pidi ta pärast liivakat lahti võtma. Kui ta lauapeal oli siis oli pisut liiva sisse pääsenud, lisaks tulid välja mõned üllatused nimelt oli mõlemas torsioonipakis katkisi lehti. Oma esialgse vastuse all mõtlesin, et ehk oleks pärast puhastamist hea korra vaadata vedrude ja laagrite olukorda, vana või välja ja värske määre sisse, lauapeal on oluliselt lihtsam neid eemaldada.