TZ 4 K 14 Metsaabi
#1
Tervitus.
Oli teine hulk aastaid tagasi saekaatris palkide ette vedamiseks,nö.vintsi eest.Tagaotsas tal midagi plaadi taolist,millega siis rammiti palgi otsa alla,et saaks ketiga kinnitada,et lohinal raamile vinnata.Ise ka olin tooaeg seal ametis,siis sai teist kaetud ja vaadatud,natuke oli ka teisest kahju.Retsimine käis ikka täiega,kui ikka raskemad junnid sattusid olema,siis pidi võtma hoogu kohe,et saaks selle plaadi palgi otsa alla.Õnneks see kaadervärk saeveskina eriti kaua ei eksisteerind.Ma siis kohe ajasin trakale küüned taha.Sai see omale lunastatud mõne tuh.krooniga.Oi seda õnne,nüüd ta mind enmv.truult teenind pea 10 a,läbi raskuste,maaelu teadupärast luksus.Selle ajajooksul on talle tehtud mootri kap.rem.Uus silinder,kolb,vända laagrid,pihusti ots.Tagasillas asetsev malmist flants,mis tõenäoliselt murdus tänu sellele tagurpidi aerutamisele.Taga ripp meh.kaadervärk,kus kinnitub silindri külge,ei tea kuda seda nim.Ü.s. vahetükk,mis tõstab siis plaati,see oli sõnaotsesesmõttes propelleris.Algne käivitusmeetod minukäes käis mingi aeg,eest rihmarattast tõmmates.Ei see oli selle ekspluatatsiooni aja x raskemaid aegu,küll sai kukutud jne.omale viga tehtud.Ei tea ise ka,miks ei otsind või teind starterit korda vms.Nim.oli murdunud ära starteri otsa ja see Al.proovisn ka keevitada,vist isegi õnnestus,aga ikka midagi seal jäi pooma ja lõhkus uuesti.Hiljem ka selgus,et saobib vahetükiga koos mosse 412 oma.vahe tk.sai siis tekitatud vana starteri otsast.Tõenäoliselt võiks nendest memuaaridest kirjutada pika loo,mis igast trikke siin tehtud tolle ime masinaga.Igatahes olen taga rahul,metsas asendamatu,saab sinkavõnka puude vahelt enmv.igaltpoolt läbi
[Pilt: 2196167605c9d3_t.jpg]
Vasta
#2
Starteri ots murdub reeglina sellepärast ära, et väntvõlli laagrist jooksevad kuulid välja. aga kui sa edasi said toimetatud siis sinupuhul seda viga ei saanud olla.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#3
Tema enda kärust takitasin talle balansiiriga palgi käru,mille vbl.oleks tulnud ka odavam osta.Aga ostetud asjadel pole niikui seda õiget väärtust.Muidugi vahest saab ka kasutada seda meetodit,kuna tükkmaad ju lihtsam millegi valmis asja külge pookida misiganes,kui tervenisti uut meistertada.
[Pilt: 21922299bfae3a_t.jpg]
Kasutasin ära vw tagasilla osad,need tundusid olema kõikse etemad.
[Pilt: 2191741536b7e3_t.jpg]
Nüüd takka järge võiks öelda,et on küll ennast õigustanud,aga mat.valik vist ikka natukse lahja.3 mm.seinapaksusega 4 kant torud natuke vedelad,käru küll püsib koos,aga rattad vahivad iga x ise suunas.Iseensest ega see eriti sõitmist sega,rohkem nii visuaalselt,võiks ikka olla korrektne.Vbl.on ka selle tekitanud just balansiirile mõjuvad suured jõud keeramisel ja kinni jäämisel jne.
[Pilt: 2194645532958a_t.jpg]
Esi võre sai ka tekitatud mingist suvalisest väike veoka turva elemendist.
Nüüd haun uut mõtet,et peaks talle sinna sättima vbl.kallutava kasti taolise.Siis saaks metsas kohe valmis jupid lõikuda,et ei peaks saepuru õuele tassima.2mm.plekist vast laseb lõigata valmis ribad,toikade pikkuste järgi ja polegi muud kui need omavahel kinni käristada ja taha tekitada mingi kiige.Lisada siia sinna mõni tugevdus ka muidugi.

 
Vasta
#4
(16-01-2015, 14:10 PM)saarrand Kirjutas: väntvõlli laagrist jooksevad kuulid välja. aga kui sa edasi said toimetatud siis sinupuhul seda viga ei saanud olla.
Kindlasti tal kõhus midagi pidi valesti olema,suurt ei mäleta enam.Sai tegelikult see kone tehtud ja lahti võetud,meistri poolt,ise olin ka ninapidi juures aitamas ja targutamas.Kui ma nüüd ei eksi,siis ta väitis,et just hooratta poolne laager,saab kõikse rohkem vatti.Aga sil.pea vahetus tuli vist sellest,et sai ta üle kuumutatud ja siis käuksti kinni kiilus.Karter kui selline,tal ju pm.puudub,no mingi õli kogus kui selline seal ikka on,isegi varras olemas.Mida ikka koguaeg peab korralikult jälgima!See taketaktiline diisel lärmab ikka koledaste,on seal sees midagi nihu või mitte,tee seda hääle järgi kindlaks.Kuigi nüüd viimasel ajal on küll hääl kuidagi imelikuks muutunud,ei lähe teine enam niiväga pöördesse ja jõudu ka kuidagi niikui natukse vist vähemaks jäänd.Ise kahtlustan etteande pumpa,kui keerata süüdet edasi tagasi,see suurt ei mõju enam.Pole talle ka pookinud eelsüüte küünalt,külmastpeast käivitus,käib mul kuuma veega.Pangetäis vastu molu on siiamaani töödanud,eel süüte küünla eest.Siis käivitub pm.poolest pöördest,aga mitte alati.Vist sõltub kuuma vee kogusest.
Vasta
#5
Siis ilmselt jälle rõngad kulunud, kui kehvasti käivitub. Hoorattapoolne laager saab jah rohkem koormust ja reeglina see ka mingi hetk alla annab. Teine pool seevastu kestab alati kauem. Küttepump võib olla lihtsalt kulunud, kui võimalik, proovi uut pumpa.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#6
Tekitasin talle veel ka sihkse käkerdise,mida võiks ka ehk mingiks palgi käruks nimetada.
[Pilt: 231764998c6f53_t.jpg]
Muidu sai palke jms.veetud ikka tagaoleva plaadi jupi peal,aga see mul eriti ei meeldinud,kuna koledaste pressis tagaotsale,mis omakorda tegi roolimise tk.maad raskemaks.Arvasin traka eluea pikendamise huvides niiviisi.Maitea kas siin võib olla mingi seos,aga iste,see ka kinnitub kuidagi imeliku kronsteiniga väga keskliigendi läheduses.Kuna nvn.on ka plaanis,tekitada talle mingi kabiini taoline moodustis,siis vist toon ka istme kinnituse,tagasilla enda peale.Mu enda 105 kg.raskus ka vbl.murrab seda keskkohta,maitea.Iseenesest on veel suured plaanid,vaja talle pookida igast vidinaid juurde.Hüdro roolist tunnen puudust,momendil all olevate 225/70 R 15 tahaks mingiaeg välja vahetada 325 laijuste vastu.Selle tarvis vaja uuasiku veljele 10 cm.tk.vahele pookida.Mõte siis selles,et metsa läbivust veel suurendada,niiväga pole just kinni istunud,aga ei tahaks tegelt üldse,selle kinni jäämisega suurt mässata.Muidugi siin kaasnevad ka teatud ohud,kuna kole suured jõud hakkavad murdma telgesi.Ketid mis momendil peal,ilma nendeta vist ei liiguks suurt kuhugi.Sai ka ise kokku keevitatud,osaliselt kasutasin ära mõrra tiiva raskus keti,see veidi vist liig suurte lülidega,kõva maa pääl,eriti sellega liigelda ei taha.
Vasta
#7
(16-01-2015, 15:09 PM)saarrand Kirjutas: Siis ilmselt jälle rõngad kulunud, kui kehvasti käivitub. Küttepump võib olla lihtsalt kulunud, kui võimalik, proovi uut pumpa.
Eks ta vast peaks olema ikka jh paugupill.Iseenesest mulle see ühepütane kone meeldib,suht ökonoomne,lollikindel.Plärina vastu aitab kohustuslik metsamehe klappidega kiiver.On ka selle peale aretatud igasuguseid muid konesi.Ise veel ei näe suurt vajadust.selles suunas vaadata,aga jh need soovitatud asjad võiks küll teha.Kone vahetuse osas mu arust kõikse trastilisem,kui x tegelane fordi mootori pooleks lõikas ja sinna istutas.
Ei ole talle veel rakendust leidnud on mul x väga huvitav tagasild.Pm.näeb reduktori osa orig.moodi välja,välja arvatud kardaan liigendi osa,see tal lihtsalt 3 x pikem,originaalist.Ja on kasti vms.kinnitus kõrvad küljes,et mis krdi imevigur see sihke olla võiks.Kinnitus on ka sama valemiga kui tagaots ikka.Eks ta ka natuke puudulik,kuna keegi kloun on veovõllid otsast lõigand,koos ratta kinnitus flantsidega.Mu arust suht võimatu sellise kooslusega liigelda,kui siis aint üli tasasel maastikul.Kui muud ei ole siis las seisab tagavara juppide tarvis.
Vasta
#8
See oli kunagi ammuammu,kui olid veel päris talved
[Pilt: Picture_061.jpg]
Vasta
#9
[Pilt: 21922297f9e723_t.jpg]
Kui mõttekas või kas üldse,tekitada käru ratastele peale lint,niikui päris metsaveo trakal.Ega sellele väga üle tihu peale ei viruta,otseselt mõõtnud pole,a nii enmv arvan.Vbl.lindiga tekib keeramisel veel suured jõud a vbl.hoopis vastu pidi,kergem keerata,tuleb justkui suusaga.
Vasta
#10
Järjekorras vast enne, kui mõelda, siis kärule  vedu ja siis lint. Lindiga kärul on veeretakistus kõvasti suurem kui ilma.

Silla asend ja raskuse jaotus tiislile=traktorile/haagisele /veojõu suurus  ka täppisteadus.
 Abiks kui silda piki käru raami nihutada saab, seda vähemalt testimiseks.
Vasta
#11
(06-02-2015, 12:48 PM)pkmp Kirjutas: ...
Silla asend ja raskuse jaotus tiislile=traktorile/haagisele /veojõu suurus  ka täppisteadus.
 Abiks kui silda piki käru raami nihutada saab, seda vähemalt testimiseks.

Ei ole täppisteadus. Kaalujaotus on lihtne kang... Cool

Ning parimagi suhte saab rumala koormapaigutusega rikkuda.
Vasta
#12
(05-02-2015, 22:21 PM)Veskioja Kirjutas: ...
Ega sellele väga üle tihu peale ei viruta,otseselt mõõtnud pole
...

Palju koorma ristlõikepindala on? Ehk palju poside vahele mahub korda pikkus ongi maht korda puidu mahukaal annab ligikaudse kaalu. 500 kilo kantmeeter on jämedaks suitsupakirehnungiks hea küll.
Vasta
#13
Ehitasin kah just kunagi motoplokile tehtud haagist suuremaks Tz'i jaoks. Peamiselt siis metsas ära saetud pakkude veoks. Ei osand selle silla paigutusega suurt miskit peale hakata. Panin esialgu lihtsalt kasti keskele, arvestusega, et ees otsas on koorem kõrgem. Paljudel ATV haagistel tundub ka pildi järgi keskel olevat. Tzil see-eest endal juba massi ikka hulka rohkem antud kui ATVl. 
Vasta
#14
(06-02-2015, 13:30 PM)olli Kirjutas: Ehitasin kah just kunagi motoplokile tehtud haagist suuremaks Tz'i jaoks. Peamiselt siis metsas ära saetud pakkude veoks. Ei osand selle silla paigutusega suurt miskit peale hakata. Panin esialgu lihtsalt kasti keskele, arvestusega, et ees otsas on koorem kõrgem. Paljudel ATV haagistel tundub ka pildi järgi keskel olevat. Tzil see-eest endal juba massi ikka hulka rohkem antud kui ATVl. 

ATV haagisel peabki keskel olema, sest ATV haakekonks ja vedrustus  ei ole arvestatud ülevalt alla koorma kaalu kandma.
Seega koorma massist lisaraskust veoteljele ei saa kanda.

Traktoril on teistmoodi, vedrustust ei ole ja lisamass veoteljele annab lisahaardumist veojõu maapinnale suunamisel.
Kui seda liiga palju saab, on esiots püsti ja esisilla veojõud läheb ka kaduma.
Kui liiga vähe, istub kogu koorma raskus kärul ja traktori haardejõudu hoiab ainult traktori enda mass.


Seega, ei ole mitte lihtne kang vaid paljude muutujatega optimeerimisülesanne ja katse-eksimuse meetod: nihutatav veosild, haakepunkt võimalikult tagasillale lähemale (nii, et käru peaaegu risti annaks keerata enne kui tiisel vastu ratast läheb),  erineva koorma asetuse ja kogukaalu, pinnase olukorra jne sätid paika kuidas kõige efektiivsemalt kõige suurem koorem ära vedada.
Vasta
#15
Ma ise kardan, et Tzi peenikesed pitsalõikurid väga lisamassi ei kanna. Pehmema peal vajuvad lihtsalt läbi. Ning keskliigendile kardan ka liiga teha. 100-200kg ehk veel, aga üle selle eriti ei julgeks. See paneb juba piirangud peale. 
Aga ega läbivuse osas foorumis väga targemaks ei saa tõesti, peab proovima ja katsetama.
Vasta
#16
(06-02-2015, 13:49 PM)pkmp Kirjutas:
(06-02-2015, 13:30 PM)olli Kirjutas: Ehitasin kah just kunagi motoplokile tehtud haagist suuremaks Tz'i jaoks. Peamiselt siis metsas ära saetud pakkude veoks. Ei osand selle silla paigutusega suurt miskit peale hakata. Panin esialgu lihtsalt kasti keskele, arvestusega, et ees otsas on koorem kõrgem. Paljudel ATV haagistel tundub ka pildi järgi keskel olevat. Tzil see-eest endal juba massi ikka hulka rohkem antud kui ATVl. 



Seega, ei ole mitte lihtne kang vaid paljude muutujatega optimeerimisülesanne ja katse-eksimuse meetod: nihutatav veosild, haakepunkt võimalikult tagasillale lähemale (nii, et käru peaaegu risti annaks keerata enne kui tiisel vastu ratast läheb),  erineva koorma asetuse ja kogukaalu, pinnase olukorra jne sätid paika kuidas kõige efektiivsemalt kõige suurem koorem ära vedada.

Selle optimeerimisülesande kallal pusimise teeb mõttetuks koorma paigutamisel tehtud viga. Toungue

Olen endiselt seisukohal, et tuleb endale selgeks teha, palju soovitakse veopeale koormat saada ja seejärel vaadata endale peegli vahendusel näkku. Kui sealt vaatab vastu tegelane, kes tahab ja oskab masina eeliseid ära kasutada, tasub kangivalemi alusel rehnungit pidama hakata, et soovi korralmillimeetri pealt täpne paik saada. Aga kui vastu vaatab tegelane, kelle jaoks täpsus pole eesmärk ja oluline on asjad mõistliku vaevaga ära teha Cool , siis tasub sild panna koormaruumi keskpunktist sentimeetrit 10 tahapoole. Nii saadakse napilt tiislit koormav haagis, mida siis koorma paigutusega saab muuta kas neutraalseks või vastupidi tiislit koormavaks.

TZ võiks suuta kanda nii paarsada kilo mureta. See on ka koormus, mida tavaline plekist veopea mõnda aega kannatab. Eeldusel, et poldipeade all on korralikud seibid.

ATVdel on see number erinev, kuid kilomäär jääb reeglina kahekohaliseks.

Minul on tehtud ruutmeetrise ristlõikepindalaga haagis, mis veereb praegu 215/65R15 rehvidel. Telg on viidud 2-meetrise koormapinna keskpunktist 9 cm tahapoole (sest seal oli kasutatud raamil mõnus kinnituskoht olemas). Tulemuseks on tühjalt 25 kilo konksule andev haagis, mis kahemeetriste täiskoormaga (nii kaks ja kopikad ruumi) annab tiislile kilot sadakond. Paras saska järgi tiridaWink Kui panna peale kolmemeetrisi, jääb käru tasakaalu ja pikemate puhul hakkab üles kaaluma. Aga palju neid pikki jurakaid ikka küttemetsast tuleb Cool
Vasta
#17
(06-02-2015, 15:01 PM)v6sa Kirjutas:
(06-02-2015, 13:49 PM)pkmp Kirjutas:
(06-02-2015, 13:30 PM)olli Kirjutas: Ehitasin kah just kunagi motoplokile tehtud haagist suuremaks Tz'i jaoks. Peamiselt siis metsas ära saetud pakkude veoks. Ei osand selle silla paigutusega suurt miskit peale hakata. Panin esialgu lihtsalt kasti keskele, arvestusega, et ees otsas on koorem kõrgem. Paljudel ATV haagistel tundub ka pildi järgi keskel olevat. Tzil see-eest endal juba massi ikka hulka rohkem antud kui ATVl. 



Seega, ei ole mitte lihtne kang vaid paljude muutujatega optimeerimisülesanne ja katse-eksimuse meetod: nihutatav veosild, haakepunkt võimalikult tagasillale lähemale (nii, et käru peaaegu risti annaks keerata enne kui tiisel vastu ratast läheb),  erineva koorma asetuse ja kogukaalu, pinnase olukorra jne sätid paika kuidas kõige efektiivsemalt kõige suurem koorem ära vedada.

Selle optimeerimisülesande kallal pusimise teeb mõttetuks koorma paigutamisel tehtud viga. Toungue

Olen endiselt seisukohal, et tuleb endale selgeks teha, palju soovitakse veopeale koormat saada ja seejärel vaadata endale peegli vahendusel näkku. Kui sealt vaatab vastu tegelane, kes tahab ja oskab masina eeliseid ära kasutada, tasub kangivalemi alusel rehnungit pidama hakata, et soovi korralmillimeetri pealt täpne paik saada. Aga kui vastu vaatab tegelane, kelle jaoks täpsus pole eesmärk ja oluline on asjad mõistliku vaevaga ära teha Cool , siis tasub sild panna koormaruumi keskpunktist sentimeetrit 10 tahapoole. Nii saadakse napilt tiislit koormav haagis, mida siis koorma paigutusega saab muuta kas neutraalseks või vastupidi tiislit koormavaks.

TZ võiks suuta kanda nii paarsada kilo mureta. See on ka koormus, mida tavaline plekist veopea mõnda aega kannatab. Eeldusel, et poldipeade all on korralikud seibid.

ATVdel on see number erinev, kuid kilomäär jääb reeglina kahekohaliseks.

Minul on tehtud ruutmeetrise ristlõikepindalaga haagis, mis veereb praegu 215/65R15 rehvidel. Telg on viidud 2-meetrise koormapinna keskpunktist 9 cm tahapoole (sest seal oli kasutatud raamil mõnus kinnituskoht olemas). Tulemuseks on tühjalt 25 kilo konksule andev haagis, mis kahemeetriste täiskoormaga (nii kaks ja kopikad ruumi) annab tiislile kilot sadakond. Paras saska järgi tiridaWink Kui panna peale kolmemeetrisi, jääb käru tasakaalu ja pikemate puhul hakkab üles kaaluma. Aga palju neid pikki jurakaid ikka küttemetsast tuleb Cool
Pane üks pisidetail veel, millega sa oma käru tõmbad?   ATV-ga või traktoriga?

Täpse võrdluse saamiseks lähen mõõdan oma käru pikimõõdud üle ja panen siia kirja.
Aga erinev koorma paigutus ei ole viga vaid eri variantide testimine Big Grin
Vasta
#18
(06-02-2015, 16:04 PM)pkmp Kirjutas: Pane üks pisidetail veel, millega sa oma käru tõmbad?   ATV-ga või traktoriga?

Peamiselt tõmbab saska ehk T-16M. Reeglina täislaotud kastiga, poole koormaga ikka metsast ei tulda Toungue

Aga suvel sai ka kastiga õuemosse järel veetud, Krooks (kastiga UAZ) on tõmmanud - haagis sai tehtud kõigi järgi sobima.

ATV järgi oleks ilmset ränk, kuna kaalub tühjalt vast veerand tonni. Peaksingi kelleltki proovimiseks laenama, endal ei ole säärast loomakest veel tekkinud...
Vasta
#19
(06-02-2015, 12:48 PM)pkmp Kirjutas: veeretakistus kõvasti suurem kui ilma.

Silla asend ja raskuse jaotus tiislile=traktorile/haagisele /veojõu suurus  ka täppisteadus.
 Abiks kui silda piki käru raami nihutada saab, seda vähemalt testimiseks.

 See mõte rohkem kui selline,oli vist ajendatud donn teemast,muidugi mitte sellisel kujul.Peale tema enda orig.karu lõhkumist,mäletan,et natukse kahetsesin,oleks pidanud ikka 4 kant toru rohkem lisama.Algselt oligi mõte teha ta sellisena,et saaks vajadusel teda pikemaks venitada,aga tegemis käigus see hea mõte vist kadus.Küllap ma ikka mõtsin need asjad envm.läbi,käru kogupikkus 2.6 m,sellest koorma osa 2 x 1  m,esivõrest kuni keskosani 1.3 m.Balansiiri nihutasin ka ikka keskosast 5 cm ettepoole,et tal oleks ikka kergem pehmes pinnases järgi tulla.Siiamaani pole veel suutnud teda maakera sisse uputada.Kunagi polegi niiväga puude pikkusele rõhku pöörand,tagaotsast jäävad ikka mõned pikemad jupid üle tolknema.Vaatamata selle on siiski suht barlanksis,pigem kipub minema ikka,et tahab keerata konksu otsast minema ennast.St.et peab ikkagi sättima just õige mõõduga jupid peale.Mul ka olemas konksu otsa riputatav kaal,niiet ma saaks ta isegi pulli pärast ära kaaluda,tühimass pluss siis 2 ruumi,palju kokku teeb.Nii enmv.umbs.täpselt.
Vahest olen mõelnud,et räägiks mõnele tuttavale ATV omanikule,et tuleks oma uhke aparaadiga,siis kui mul käru pingali täis laotud.Huvitav kas ta suudaks seda paigalt liigutada.
Vasta
#20
Pikalt heietatakse kärule pandava koorma vedamise võime üle, kuid kas käru vedavaks poleks kaval teha?
On ju jõuvõtuvõllil sünkroonajam täiesti olemas.
Mitu pööret meetrile see aga teeb ei suutnud netist leida.
Sellise väikse töömahu juures poleks kiiruste kokkuajamiseks isegi reduktorit tarvis.
Piisab ka lahtistest ketiratastest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne