TZ 4 K 14 Metsaabi
#21
Pikalt heietatakse kärule pandava koorma vedamise võime üle, kuid kas käru vedavaks poleks kaval teha?
On ju jõuvõtuvõllil sünkroonajam täiesti olemas.
Mitu pööret meetrile see aga teeb ei suutnud netist leida.
Sellise väikse töömahu juures poleks kiiruste kokkuajamiseks isegi reduktorit tarvis.
Piisab ka lahtistest ketiratastest.
Vasta
#22
(06-02-2015, 14:37 PM)olli Kirjutas: Ma ise kardan, et Tzi peenikesed pitsalõikurid väga lisamassi ei kanna. Pehmema peal vajuvad lihtsalt läbi... 
Aga ega läbivuse osas foorumis väga targemaks ei saa tõesti, peab proovima ja katsetama.

Olen kunagi toimetanud TZga ja Niva oli mul ka. Kui nüüd võrrelda neid kahte omavahel, siis TZga pole nagu teha midagi. 
Käisin liivaaugust toomas liiva. Niva haakele sai tonn peale visatud ja masin ei teinud teist nägu ka, kui välja tuli. Ükskord läksin siis TZga tooma. Loopisin jälle kasti täis ja hakkasin tulema. Jääbki tulemata. Nagu koer ketis. Olin sunnitud poole koormat maha loopima, siis hakkas liikuma. Jõudu on, aga haakumise võimet pole. Mäest üles minnes jäid vaod järgi. 
Haakekonksu koormamise teadus on kena küll, aga kui masin on vilets, siis teadus ka ei aita.
Ainuke asi, mis temaga teha kannatas oli freesimine. Muud asjad on rist ja viletsus.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#23
(07-02-2015, 12:05 PM)motamees Kirjutas:
(06-02-2015, 14:37 PM)olli Kirjutas: Ma ise kardan, et Tzi peenikesed pitsalõikurid väga lisamassi ei kanna. Pehmema peal vajuvad lihtsalt läbi... 

võrrelda neid kahte omavahel, siis TZga pole nagu teha midagi. 

Ainuke asi, mis temaga teha kannatas oli freesimine. Muud asjad on rist ja viletsus.

 Egas ma mõtsas kasutagi neid pitsa lõike,tegelt ongi jäänud need seisma riiulile.Las vedelevad vbl.lääb veel kunagi vaja,põllutöödel saab vahest neid kasutada.Hobu äketega vahest vaja küntud maad siluda,siis krudin jälle alla need.Uaasiku velgedele ajan mingi aeg 325/65 R 15 peale,siis pole enam väga ohtu,et kuskil läbi vajub.Ennem vaja muidugi veljed laijemaks venitada.
 Maite kas on niiväga mõttekas Nivat ja TZ oma vahel võrrelda koorma tõmbamis suutlikuses.Ise olen muidu TZ väga rahul,mõtsas puude vahel sellega paras nikerdada,tahaks näha mis see Niva metsas teha suudaks?Et pm.ma läheks siis ees oma trakaga ja niva tuleks järgi,samades jälgedes Smile
 Olen ka ise mõelnud käru vedama panemisele,aga vist pole sel suurt mõtet,traka jõuab vedada küll.Tihune koorem paras tal vedida.Aga vot tõstuk kui selline oleks vast ägens,kui kunagi mingit aega tekib siis teen asja ä.Peab võtma snitti ATV käru pealt Vahva Jussi 320 või Contry  näit.ja mõõdud,siis pole tarvis väga kõike asju ise leijutada.
 
Vasta
#24
Kunagi kui lausliiva autoga kinni jäin ja bens ka otsa lõppes, siis tuli külamees oma TZ-ga ja tõmbas nii ennast kui paela otsas sõiduauto liivast läbi. Ei teinud teist nägugi...
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#25
(07-02-2015, 14:55 PM)Veskioja Kirjutas:
(07-02-2015, 12:05 PM)motamees Kirjutas:
(06-02-2015, 14:37 PM)olli Kirjutas: Ma ise kardan, et Tzi peenikesed pitsalõikurid väga lisamassi ei kanna. Pehmema peal vajuvad lihtsalt läbi... 

võrrelda neid kahte omavahel, siis TZga pole nagu teha midagi. 

Ainuke asi, mis temaga teha kannatas oli freesimine. Muud asjad on rist ja viletsus.

Uaasiku velgedele ajan mingi aeg 325/65 R 15 peale,siis pole enam väga ohtu,et kuskil läbi vajub.Ennem vaja muidugi veljed laijemaks venitada.
 

Endalgi selline mõte peast läbi käinud, et võtaks uazi veljed lisaks ja laiad rehvid metsa jaoks.. aga oijoppjohhaidii mis korralikud ja suured mudarehvid maksavad. Samas kust üldse TZi jaoks originaalmõõdus traktorirehve saaks ja palju need maksavad? Metsas ju reaalne oht rehv ära lõhkuda, siis tuleks ehk kokkuvõttes kasulikumgi eraldi maasturi rehve metsa jaoks pruukida, mis juurikade suhtes ehk vastupidavamad ja ühtlasi masina ka pehmemaks teeks tänu kõrgemale profiilile.
Vasta
#26
(07-02-2015, 14:55 PM)Veskioja Kirjutas: ...tahaks näha mis see Niva metsas teha suudaks?Et pm.ma läheks siis ees oma trakaga ja niva tuleks järgi,samades jälgedes Smile
...
 

Kindel on, et kaotad. Tean, millest räägin, kuna olen mõlemaga sõitnud.
Tänagi tulin lasuga metsast.

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=8152
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#27
(08-02-2015, 00:18 AM)olli Kirjutas: ja laiad rehvid metsa jaoks.. aga oijoppjohhaidii mis korralikud ja suured mudarehvid maksavad. Samas kust üldse TZi jaoks originaalmõõdus traktorirehve saaks ja palju need maksavad? Metsas ju reaalne oht rehv ära lõhkuda, siis tuleks ehk kokkuvõttes kasulikumgi eraldi maasturi rehve metsa jaoks pruukida, mis juurikade suhtes ehk vastupidavamad ja ühtlasi masina ka pehmemaks teeks tänu kõrgemale profiilile.

 Momendil kasutan sihkseid,mis profiili järgi veits madalamad uaasiku omadest,lasen ka veidi tossumaks.Siia maani pole veel suutnud kuskil oksa otsas seda teha,küllap nüüd peale seda kõnet siin,see juhtub.Tavaliselt kipub ikka nii olema,niikaua kui juttu ei tee pole viga.3 X ptui,üle õla.
[Pilt: 238842317c0ae2_t.jpg]
Jh kallid on jh raisk,sain ka pruugitud,healt tuttavalt sõbra hinnaga.Aga mustri sügavust veel maajailm ja ketid läävad peale nvn.Ilma ketita pole metsas teha miskit.
http://www.krkmoigu.ee/
Ise olen sealt vahest üht teist ostnud,tellinud.On olemas ka mingi varjant vähe laijemad rehvid TZ ,kalasaba mustriga,aga hinnast küll ei tea kosta.
Motamees ma tegelt mõtlesin seda,et ma sõidan puude vahelt suhtkoht igalt poolt läbi.Vähe on kohti kus nii tihedalt puid,et ei pääse läbi,no vähemalt oma tüki pääl.Juhul kui su niva vbl.mingi imemasin,et suudab ennast õhemaks muuta,siis vbl.annan alla.Samas pöörde raadjus ka TZ suht olematu,Momendil küll rattad viidud nii serva kui vähegi saab ja ka kliirens tõstetud max.Ja rehvid ka 2  laijemad kui muidu olema peaks.
Vasta
#28
(08-02-2015, 01:29 AM)Veskioja Kirjutas: ...Motamees ma tegelt mõtlesin seda,et ma sõidan puude vahelt suhtkoht igalt poolt läbi.Vähe on kohti kus nii tihedalt puid,et ei pääse läbi,no vähemalt oma tüki pääl.Juhul kui su niva vbl.mingi imemasin,et suudab ennast õhemaks muuta,siis vbl.annan alla.Samas pöörde raadjus ka TZ suht olematu...

Ok, minu kaotus. Ei muutu õhemaks Niva. Ma vigursõidumasinaks ei kasuta, ikke puid vean metsast välja.
Tuleb välja, et TZ teeb peaaegu kõigile metsaveomasinatele silmad ette. Peaaegu sellepärst, et mõni ATV ikke suudab su sabas püsida.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#29
Oi kurja,täna sain kogemata teada,et on juba aretatud nö.oma valmistatud väike metsaveo tõstuk.Ostetud hüdrojaam,silindrid ja voolikud,toruotsad,ülejäänu samkompunn.
Vasta
#30
Niisiis võtke heaks või pange pahaks aga kes kahtleb veel veojõu ja veorataste koormuse suhte mõjus siis mõtiskletagu sellise natuurist võetud olukorra kallal: 

Täislastis poolhaagisega veoauto võtab kiilasjää ja lobjakaga lauluväljaku tõusu möödaminnes.

Sama auto millel taga tühi konteineriveo poolhaagis mäest üles ei saa.  Huvitav küll miks?

Sama kehtib ka metsas. Täielikult haagisel istuva koormaga sibab traktor kõige 4 rattaga ringi kui pöörane aga tõusunukist üles ei saa.

Kui sild on tükk tagapool ja traktori veosillale langeb täpselt sätitud osa koorma kaalust on minek hoopis teine. Veoratastel on haardumine ja seega ka veojõud mingi "ime" läbi hoopis tõhusam

Huvitav küll miks "originaalsel" T25 mõeldud nõuka-aegsel 2 tonnisel ühe sillaga kärul on rattad suht tagumise otsa all? (googlest leiab pildi)
Veoga käru võib ikka mõelda  aga enne võiks veidi  lihtsamad abivahendid ka ära kasutada
Vasta
#31
Eks päris nii mustvalge ka pole, vähemalt mitte TZi seljas. Tuleb arvestada sedagi, et lukustatav on ainult esisild. Lisakoormus tagateljest hulka maad taga pool vähendab aga esisilla haardumist. Selle vastu aitaks küll haakekonksu toomine rippsüsteemi otsast ära tagasilla külge. Viimane aitaks ka niigi nõrga keskliigendi koormust vähendada.
Teine asi on see, et üldjuhul vähemalt TZi puhul on haagise rattad laiemad kui traktoril ja seega kannavad paremini suurt massi.
Vasta
#32
(10-02-2015, 14:32 PM)olli Kirjutas: Eks päris nii mustvalge ka pole, vähemalt mitte TZi seljas. Tuleb arvestada sedagi, et lukustatav on ainult esisild. Lisakoormus tagateljest hulka maad taga pool vähendab aga esisilla haardumist. Selle vastu aitaks küll haakekonksu toomine rippsüsteemi otsast ära tagasilla külge. Viimane aitaks ka niigi nõrga keskliigendi koormust vähendada.
Teine asi on see, et üldjuhul vähemalt TZi puhul on haagise rattad laiemad kui traktoril ja seega kannavad paremini suurt massi.

Haakekonks peabki olema nii lähedal tagateljele kui vähegi mahub, mul selleks eraldi lühikesed aisad tehtud. ( Iseki)

Samas ei saagi väita, et kogu see inseneeria ja tasakaalupunkti leidmine lihtne on. Esimene abi ongi kogu kupatuse reguleeritavus.
Laiem rehv kärul kõikab vähem kamarat aga omab suuremat takistust kui sama toetuspindalaga läbimõõdult suurem ja kitsam rehv, mida on jälle keerukam raami alla sobitada.
( Võrdluseks miks poolhaagistel kasutatakse rohkem 3 üksiku rattaga silda kui paarisratastega, ikka veeretakistuse pärast)
Vasta
#33
(10-02-2015, 14:41 PM)pkmp Kirjutas: sama toetuspindalaga läbimõõdult suurem ja kitsam rehv,

See mu arust põnev iseenesest,miks jh ei ole mindud seda teed.Kaua aastaid tagasi see justkui toimis,enamus rattad tehti ikka suured,justkui siis kergem tõmmata.Mida aeg edasi seda väiksemaks on läind ka rattad,just selle metsa tehnika osas,Atv käru rattad ju peris tillukesed vs. ta endaga omadega ja toimib.Tegelt oleks seda vist peris narr vaadata,kui atv käru rattada ulatuksid üle toikade. Wink
Samas jälle kui vaadata autupedesi,seal justkui dentents liigub ikka suuremate rataste poole.
Vasta
#34
(08-02-2015, 22:59 PM)Veskioja Kirjutas: Oi kurja,täna sain kogemata teada,et on juba aretatud nö.oma valmistatud väike metsaveo tõstuk.Ostetud hüdrojaam,silindrid ja voolikud,toruotsad,ülejäänu samkompunn.

Odot mismoodi?   Ise ehitad või leidsid ise tehtu?
Toodetakse neid ammu juba...
Vasta
#35
(11-02-2015, 00:50 AM)Veskioja Kirjutas:
(10-02-2015, 14:41 PM)pkmp Kirjutas: sama toetuspindalaga läbimõõdult suurem ja kitsam rehv,

See mu arust põnev iseenesest,miks jh ei ole mindud seda teed.Kaua aastaid tagasi see justkui toimis,enamus rattad tehti ikka suured,justkui siis kergem tõmmata.Mida aeg edasi seda väiksemaks on läind ka rattad,just selle metsa tehnika osas,Atv käru rattad ju peris tillukesed vs. ta endaga omadega ja toimib.
...

Rah-raha-raha. Suur ratas tahab tummisemat telge ja nõuab pöörlemiseks rohkem ruumi. See omakorda eeldab enam mõtlemist seadme loomisel, et asi ei kujuneks ebaõistlikult suureks.

Ühe haagise korral on hinnavahe olematu, kuid paarikümne tuhande pealt tuleb juba märgatav vahe. Seda enam, et tootjat hinnatundliku kliendi mured ei huvita...

Ning igaühel on tehtud kulude ja saadava tulu kõverate lõikepunkt ehk "mõistlik hind" erinevas kohas Wink

Rehvi suurendamisest oluliselt enam mõjub pinnalpüsivust rataste arvu lisamine ja koorma vähendamine Cool
Vasta
#36
(11-02-2015, 12:53 PM)v6sa Kirjutas: Ning igaühel on tehtud kulude ja saadava tulu kõverate lõikepunkt ehk "mõistlik hind" erinevas kohas Wink

Ja siis palkab suurtootja veel udupeene disaineri, kes kujundab punase kumera kapoti et "seksikas ja noortepärane" välja näeks ja paremini "müüks"

Big Grin
Vasta
#37
(11-02-2015, 11:31 AM)pkmp Kirjutas: Toodetakse neid ammu juba...

 Vaat v6sa pani asja paika,raha-raha jne.Kas need uued jäävad nii umbst.viie tuh.kanti?Ei ma isi pole veel sellisele tasandile jõudnud,aga kindlasti tuleb,omal ajal.Mul kodune töö ja ei oska kuidagi töö aega sättida,niiet ka vaba-omaaega tekiks.
Vasta
#38
Parim argument tuli jutu sees kuskil foorumis väikeste metsatõstukite kohta:

"Parimad isad saavad kaasa hääljuhtimise."


Mul on Vahva-Jussi  juba õige mitmed aastad  mitmes variandis mitmetel liikuritel igasugustes variantides igasugustel töödel kasutuses olnud,  võin ilmselt igasugustele küsimustele oma kogemustest vastuse leida.
Näiteks üks paljudest kasutusvariantidest seal:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid342076

Hinda peaks otse tootjalt sügavalt silma vaadates küsima...maamessil näiteks


 
Vasta
#39
(10-02-2015, 14:13 PM)pkmp Kirjutas: Täielikult haagisel istuva koormaga sibab traktor kõige 4 rattaga ringi kui pöörane aga tõusunukist üles ei saa.

Kui sild on tükk tagapool ja traktori veosillale langeb täpselt sätitud osa koorma kaalust on minek hoopis teine. Veoratastel on haardumine ja seega ka veojõud mingi "ime" läbi hoopis tõhusam

Huvitav küll miks "originaalsel" T25 mõeldud nõuka-aegsel 2 tonnisel ühe sillaga kärul on rattad suht tagumise otsa all? (googlest leiab pildi)

Niisiis: pilt
Üksik pulk käru peal on 3 m.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#40
Nuu see igast äge komp.Ja mis huvitavat mõõtu need käru rattad on?
Keisin kaemas oma valmist.jussit,vend oli teinud pm.nö.tehase oma 1:1 ,enmv.välja nägemise poolest,väga korralik töö.Ristkülik toru relakaga lõikas koonusesse,et näeks välja niikui päris.Rääkisin talle ka,et kas ei tunne puudust pikemaks venivast nokast,aga ta ei olnud sellest eriti vaimustatud.Pigem panustab vintsile ja ikka see enmv.kokku vedamis harjumus ka sisse kasvanud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne