TZ 4 K 14 Metsaabi
#61

Vints (oli olemas enne Jussit/Isekit)   on selline:

http://forum.automoto.ee/attachment.php?thumbnail=48824

ja käib kui koer puu külge ketti, muidu pole midagi teha.

juttu ka  seal kuskil keskel:

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...47&page=11

Noole pikendus tõmbab ca 90 cm, selleks ta loodud ongi.

Mastile pole sellest suurt midagi, Jussi jt originaalvints ka üsna kõrgel masti küljes.
Vasta
#62

https://www.youtube.com/watch?v=YBPDnBJRegA

Hakkab juba looma.

Langetad saega, edasi nupumäng.
Vasta
#63

Mis käsivarrejämedustest okstest saab? Juba praegu hõõrus edasi-tagasi. Nii kallist riista ju mängupuude jaoks ainult ei osta.
Kõvatada on ju kena, aga palju sellised metsamehi on, kellel selline riistapuu ära tasub ja kes selle ka osta jaksab? Küll ma ka sellisega metsas mängiks, kui muidu antakse.
Vasta
#64

Endale tundub selline set-up mõistlik (metsas 3m palk koju, kodus masinasse ja riita/võrku/hunnikusse):


Muidugi tuleks see enne valmis ehitada.
Vasta
#65

(19-02-2015, 11:28 AM)pkmp Kirjutas:  harvesteri teemasse sai proovitud sellist osa

Kes lellelt maha viksis,Basilio vs.Vimek
https://www.youtube.com/watch?v=bk9GIQHz5-M#t=14
Vasta
#66

[Pilt: 23945999c0b3dd_t.jpg]
Üritasin kätte saada mõned jupid mis mõtsa jäid,ei selline offroad ei tasu ennast ära.Keeramise peal kaevas trakatsi sisse ja käru kukkus tagant otsapidi maasse,edasitagasi nikerdades. Sad
[Pilt: 23946001f4d3fb_t.jpg]
Käru pidi tagurpidi välja sikutama.Sain selle kohapelt enmv.ja siis uuesti kaevus.Õnneks blokk funkab ja muidugi peab hulganisti väikseid puu jupikesi saagima,need aitavad alati.Peab kolima kõrgemate kohtade peale.
Vasta
#67

Ei saa siinkohal kiitmata jätta:  Tõstukiga on peale-maha nii möödaminnes tehtav liigutus, et niimoodi kinni jäämisel ei pea isegi traktori pealt maha tulema.

Koorem maha ( või pool) tagasikäik ja proovid teist jälge.

Aga kui mul veel Jussikest ei olnud, siis aitas vints.  See seisis pehme koha juures ja kahe mootori jõul tuli IronHorse pehmest kohast üle.
Vasta
#68

(04-03-2015, 09:32 AM)pkmp Kirjutas:  Ei saa siinkohal kiitmata jätta: 

Mnjh,eks see vastjh ikka oma laiskus,vms.et pole hankinud,teinud vintsi, jussist rääkimata.Üldjuhul väga kinni jäämist pole esinenud,olen üritanud ikka,kui maa külmunud.See x lihtsalt sattus nii,ei tahtnud juppe sinna jätta,muidugi oleks need mõned võinud, j.a. oleks siis kergema vaevaga kätte saanud,vbl.Niikui meite talved viimasel ajal,neid suurt usaldada ei saa,kas tuleb pakast,või mitte,kes teab.See trakast eraldi olev vints,muarust väärt mõte.Traka enda küljes kui,siis aint taha saab panna,ette ei sobi vints eriti.No küllap ta kuidagi sinna ka sokutaks,aga suht kehva vast.Jääb küllaltki segama ja suur oht teda lõhkuda,kuhugi otsa sõites.Tal nena niigi pikk,ei tahaks seda mitte veel pikemaks venitada.Varjante kui...??
https://www.youtube.com/watch?v=QcEPhzb6fBM
Vasta
#69

Minu TZ-le on naabrimehe abiga ATV vints paigaldatud ja just ette. Eks ta õige on küll, et pole nagu eriti seda paneku kohta, tuli koht enne tekitada. Kah õige, et vints seal suht kaitsetus seisus kui metsas kändude vahel turnida(korra tegin ise ka tõsiselt liiga talle). Ometi olen vintsipaigaldusega sigarahul,abi on asjast paari metsatalve jooksul  olnud päris palju. 
Vasta
#70

Nuujh,küllap siis on pkmp varjant olemas olevatest parim,muidugi ka kõikse kallim,mugavus maksab.Üldjuhul kui nii võtta,siis eesotsas vintsil ikka kõige õigem koht.Kuna trakats heaste kitsas ja saab tagurdada igast juurikate ja puude vahelt läbi.Pole palgi jupi kätte saamine suur mure.Mõtsas käru tagant ja saab siis trakaga,seal tiirutada ja kokku tirida igast juppe ja tüvesi.Kui koorem kärul ja satub kinni jääma,siis kuda vintsida,kui see tagaotsas.Ma ette otsa sättisin plekist,torudest mingi käkerdise mis kaitseks,paistab,et sellest on olnud kõvaste abi.Kuna sinna suht palju igast mõlke ja muljumisi tekkind.Kui sinna ka vints sokutada,tuleb paratamatult esiosa veidi pikendada.Eks all olevat raami tuleks esteks väheke tugevdada,vbl.tekitada isegi uusi kere kinnitusi juurde.Traka küljel olevad plekist väänatud kinnitus kronsad tulevad raami küljest,tuleks ehk tuua pm.nii,et oleks kohe ümberringi,esiosa korpuse.Ja siis selle külge saab juba tekitada uusi kinnitusi.Mõtlen midagi taolist vbl.ja siis vintsi sokutaks ja ta jääks tervenisti ikka toruraami sisse peitu.Vbl.isegi nii,et oleks tal ees mingi luugi moodi,mis kaitseb,kui ta on puhke asendis,ootel.Nii,et eest vaadatuna ei näegi vintsi. Wink
Vasta
#71

Vints ei pea tingimata ees olema, ette peab jõudma tõmbetross, näiteks kõhu alt läbi - no ma niisama mõtte arenduseks. Big Grin
Vasta
#72

(05-03-2015, 12:33 PM)klaave Kirjutas:  Vints ei pea tingimata ees olema, ette peab jõudma tõmbetross, näiteks kõhu alt läbi - no ma niisama mõtte arenduseks. Big Grin

Kõhualt tross läbi pole vist väga hea mõte, sest masin ju liigendiga- saab ainult otse vintsida Big Grin
Vasta
#73

juhtrullikud ja nii edasi aitavad selle probleemi lahendada, iseasi kas on erilist mõtet Cool . Parem panna esirataste kinnituste külge vintsi trumli laadsed moodustised. Kui masinal tõmbeabi vaja, tross külge ja käik sisse. Teine ots puukülge ka muidugi.
Oleme aastaid tagasi GAS-52 välja vintsinud kahe raudkangi ja trossiga. Trossid tagumiste rataste vahelt läbi, raudkang maasse, tross külge ja tagurpidi käiguga tuli ilusti maaseest välja. (TZ-le piisab ka ühest, kuna difrilukk olemas). Tõsi et trosse oli natuke tülikas rataste vahelt kätte saada Big Grin                                                                                                                                                                                                                                                                          
Vasta
#74

(05-03-2015, 21:23 PM)klaave Kirjutas:  Parem panna esirataste kinnituste külge vintsi trumli laadsed moodustised.difrilukk olemas                                                                                                                                                                                                                                                                         

 Hmm,tegelt olen isi ka sellele mõelnud,a väike hirm ka ikka,juhul kui lõhub,siis parem lõhkugu vintsi.YT oli kuskil video kus russile oli seotud taga ratta külge kasenott ja see keeras kenaste august välja.X vend laadis kamsale puukoormat niiet,mingi tala oli sätitud tagaratta velje külge,teine ots palgile ja nii edasitagasi...ja koorem kerkis.
Vasta
#75

Hmm,tegelt olen isi ka sellele mõelnud,a väike hirm ka ikka,juhul kui lõhub,siis parem lõhkugu vintsi.

Kõik õige, aga kui mitu korda aastas läheb vintsi vaja? Kas tasub hakata masinale aretama midagi mis ei leia kasutust ja ennast ära ei tasu. Mulle isiklikult ka meeldib kui ühel masinal on mitmeid tööriistu ja agregaate võimalik külge panna, aga vajalikkuse põhimõttest lähtudes kas on ikka vaja hakata arendama ja ehitama kui kasutust ei leia. Teeksid sa vintsiga igapäev tööd - OK, aga mõned korrad metsast välja sõites ära uppuda ja selleks vints ehitada???????? Cool .
Samas kui selle ratta külge pandava vintsitrumli läbimõõt on kuskil 100...200mm siis ei lõhu ta eriliselt masinat, kuna ratta kaabima võtmiseks läheb ikka tunduvalt rohkem jõudu vaja kui trossi kerimiseks sellise läbimõõduga trumlile. See trummel praktiliselt ei vea masinat välja, vaid sunnib rattaid haakuma ettetuleva uue pinnasega mitte minema sügavuti.

OK see jutt oli jälle lihtsalt mõtteaine pakkumiseks mitte kellegi inseneri kutsumuse arvustamiseks ja mahategemiseks. Samas vaadates pilte kus masin koos kutsiksikaga uppunud siis topelt rehvid oleksid ka kõvasti aidanud, ja ega rehvimuster  kannata ka üldse kriitikat. Selline sile rehv käib juba ilma koormata kergesti ringi ja puudub haakumine. Pakun et original pitsalõikurid natukese väiksema rehvirõhuga oleksid ilma vaevata su välja aidanud.
Vasta
#76

Kui koorma laadimine käib ikka inimjõul ja mitte Jussi abil, on ütlemata nukker tunne hakata metsas väikest takistust (pehmem koht, küngas, känd vms.) kohates vastupidiseid liigutusi tegema. Sellist jama aitab vältida vints. Erilist inseneritööd tegelikult paigaldamine ei vaja. Ja lugeda neid kordi, palju mul vintsist abi on olnud paari aasta jooksul on suht mõttetu. Neid ikka olnud päris palju. Loomulikult suvel aias ja põllutöödel ta enamasti niisama seisab, aga metsas toimetades väga tõhus tööriist. Ei ole need ATV vintsid tänasel päeval ka nii kallid, et tingimata ise ehitama peaks hakkama. Võin mingil ajal pildi ka lisada.
Aga nagu juba siin varem öeldud - eks igaüks leiab omale ise parimad lahendused Smile

Ise mõlgutan veel mõtteid kärule poomi lisamisest. Poleks väga kulukas ettevõtmine ja saaks päris jämedaid notte tervist kahjustamata teisaldada.

Mis rehvidesse puutub siis jah....originaalrehv ikka kõige parem. Kuigi laiusega on tõesti nagu on...nats rohkem võiks olla tõesti.
Vasta
#77

[Pilt: attachment.php?thumbnail=42887]
Pilt, mis sobib ka siia teemasse. Tundub et vintsi muret pole, ja kui on, siis teise trakatsi järgi tuleb lihtsalt kaugemale minna. Big Grin Big Grin Big Grin  (Pilt on pärit teemast TZ mootori remont).
Vasta
#78

Jaa...tuttav pilt. Käru minuarvates parim variant väiksele metsaomanikule. Rataste kohta ei oska öelda, kuis säänsed pikas perspektiivis trakatsi muudele tükkidele mõjuvad. Võib-olla on ok.
 Vintsimure  kindlasti on, aga ta lihtsalt ei tea seda vbolla veel Smile . Masin ju nii kerge, et vintsi puhul teise trakatsi järele ei ole vaja minna. Ei kaugele ega lähedale.
Vasta
#79

Veel parem variant metsatraktori jaoks.     Kui esimesed rattad satuvad pehmesse, on tagumised alles kõvemal pinnal ja vastupidi.      Natuke raami kohendada metsaveoks     , võibolla isegi pisike poom peale ja mets värisegu.   Big Grin Big Grin Big Grin Big Grin
Vasta
#80

(06-03-2015, 08:50 AM)klaave Kirjutas:  OK see jutt oli jälle lihtsalt mõtteaine pakkumiseks mitte kellegi inseneri kutsumuse arvustamiseks ja mahategemiseks. rehvimuster  kannata ka üldse kriitikat. Pakun et original pitsalõikurid natukese väiksema rehvirõhuga oleksid ilma vaevata su välja aidanud.
Mu arust need foorumid just selliste asjade tarvis ongi,et saab siin asju arutada ja kaeda mis teised ka arvavad,soovitavad...
 Need pastlad tõesti selliselt ilma ketita kõlba k.p-gi.Aga pidin ketid eemaldama,mudu naeselt oleks saand aint ketisuppi. Wink Aga peale nende rehvide paigaldamist,sain juba tk.maad kaugemale liikuda rabas,kui orig.kalasabaga.Seesama koht,kus just pusisin p.päeva tagasi ja kinni jäin,sinna minna nende pitsakatega,oli täiesti mõttetu.Ja need üle 300 mm pistan sinna alla nvn.Samas jh,kui niivõtta,olen seda trakat kasutanud,ikka peris pikka aega.Vast üle 15 a ja siiamaani olen läbi saanud ilma vintsita,muidugi on olnud igast kinni jäämisi jne,igast trikke tehtud.
Vaatan neid viimaseid pilte ja mul tegelt olemas,vist enmv.analoogne vidinas.Tal küll kellegi poolt poolassid otsast lõigatud,koos ratta flatsiga,a need saan võtta traka küljest.Samas saaks ka teada kuda tagsilla ehitus välja näeb ja saab ka siis kõik üle käidud,mis vajab,kas vahetust või pesu vms.Siiamaani pole niikui arvanud tast suurt midagi,just ses osas,et ta rsk ju lääb niikole pikaks ja kuda siis need igast väändumised jne.teda murdma hakkab.Aga-jh niikui nende asjadega ikka,kui pole proovind,siis ei tea kah.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne