[rainer]

Tere, 

Tähendab, parem kui ei peksaks, aga kui teisiti ei saa, võite küll. Olen üks  hobi-aktiivne  D-positiivne  ja mul on hetkel üks selline "kottpimedas ülesmäge suurte sibulate peksmise" ala käsil - on sportlik huvi mitteärilistel eesmärkidel iseendale kasutamiseks  juppidest koostada paar D5 mootorit mitte-tehasepaarilistest karteripootest, mis on valitud võimalikult sarnased ja klappivad (sobivus tõepoolest kõigub kohutavalt).  Asi tundus algul lootustandvam, aga kokku kruvides jäi väntvõlli pöörlemine natuke ikka raske - pöörleb, aga "poomine" on olemas.  Kuna tegu on ilmselt mõne mm- ja kraadi-kümnendikuga, tekkis mõte et äkki ikka õnnestub, kui midagi järele aidata. Tekkisid sellised mõtted/variandid: 

1. karter tühjalt kokku kruvida, võtta kuidagi pinki, võtta karteri üks (nt see siduripuksiga) pool nö baaspooleks/pinnaks ja siis võllide (nii vända kui siduri) pöörlemistelgede suunaliselt laagripesa suuruse teraga natuke vastaskarteris pesasid krõhvitseda.  Tundub kõige põhjalikum, aga eeldab ihutreiali olemasolu ja rikub potentsiaalselt ühe karteripoole...

2. Veidi põlveotsam variant 1. Kuna karteripooled pole nagunii paarilised, siis riskida ja hõõritseda laagripesasid käe vahel pisut (minimaalselt) suuremaks ja koostamisel laagripesade eelnevalt karestatud ja puhastatud pinnad katta õhukeselt mingi kaaseaegsema ning sobivalt kaua kivistuva epovaiguseguga ...

3. Põlveotsavariant 2. Võtta korralikud tutikad laagrid, mille välisvõrud käiaks julmalt mõne kümnendiku võrra alamõõtu kataks need õhukeselt sellesama mingi  kaaseaegsema ning sobivalt kaua kivistuva epovaiguseguga ja koostaks.


Mida arvate asjast ?  Millise variandi valiksite, kui oleksite selliste karteripooltega üksikul saarel , kus treial käib kohal vaid kord kvartalis ?   

R

[2715]

Mina võtaks karteripoolel tiftid välja, paneks vända ja sidurivõlli sisse ja kruvid õrnalt kinni keerates hakkaks koputama üht poolt teise suhtes seni kui vänt vabalt käib.
Eks siis ole näha palju silindri liitepind nihkesse jääb.
Võibolla on vaja ka seda ranti mis ühel karteripoolel on veidi viilida aga see on reeglina lõtkuga ja ehk pole vaja.

[urmet48]

Ootaksin seda päeva kvartalis kui treial on olemas. Käidud tee ja kuidagi moodi saab ka põlveotsas enam-vähem asja. Raske koht jääb ikka sisse ja käivitamisel hakkab see segama. Lõpuks töötab küll sisse, kuid pikka iga asjal pole. No vähemalt minu katsetusel polnud.

[rainer]

Tänud seniste vastuste eest! 

Küsin veel natuke üldist ka juurde. Kuidas D-mootori kokkupanemisel parim levinud praktika oleks?  Sõber pakkus nii:

Laager gaasipliidi kohal / kuumaõhupüstoliga soojaks kuni paarsada kraadi (õrnalt kollakaks pind) , siis torgata siduripoolse väntvõlli otsa peale lõpuni välja . panna väntvõll  siduripoolsesse karteripoolde laagripesasse paigale, siis midagi sarnast süütepoolse laagri ja kaanega. Sidurivõll hiljem kui karteripooled koos tihendiga ja laagritega ja väntvõlliga ja selle kerge pöörlemajäämise kontrollimisega kokku kruvitud  ...  Või oleks siin midagi muuta, lisada ?  

R

[tõnn]

Soojuspaisumine on tore asi ja teeb töö palju lihtsamaks, kui seda oskad ära kasutada.

Paarsada kraadi on laagrile (värvi muutus) siiski liiga palju.
Kui soovid laagrit võlli peale ajada siis praeahju 150-200 kraadist piisab, võll pane enne seda mõneks ajaks sügavkülma või kasuta külmaspreid (nätsukummi eemaldaja).

Alumiiniumi soojuspaisumine on suurem, kui terase oma, mootori lahti-kokku panemisel võid kogu mootori praeahju panna.

Soovitan paigaldada laagrid karterisse ja siis panna väntvõll sisse.
Kuumutad ühe poole, paigaldad laagri, kuumutad, väntvõll sisse, jahutad maha ja paned hermeetiku/tihendi ja siis teise poole naas koos laagriga kuumalt peale.

Kolvisõrme saab kolvi seest lihtsamini sisse-välja, kui kolvi kuumutada, selleks sobib ka gaasipõleti. sõrmele saab jällegi külmaspreiga külma teha ning haamriga peksmise asemel lükkad lihtsalt pulgaga kolvisõrme välja.

Kogu see "jamamine" aitab ära hoida laagripesade ja liugpindade riknemise.

[rainer]

Soojuspaisumine on tore asi ja teeb töö palju lihtsamaks, kui seda oskad ära kasutada.

Paarsada kraadi on laagrile (värvi muutus) siiski liiga palju.
Kui soovid laagrit võlli peale ajada siis praeahju 150-200 kraadist piisab, võll pane enne seda mõneks ajaks sügavkülma või kasuta külmaspreid (nätsukummi eemaldaja).

Alumiiniumi soojuspaisumine on suurem, kui terase oma, mootori lahti-kokku panemisel võid kogu mootori praeahju panna.

Soovitan paigaldada laagrid karterisse ja siis panna väntvõll sisse.
Kuumutad ühe poole, paigaldad laagri, kuumutad, väntvõll sisse, jahutad maha ja paned hermeetiku/tihendi ja siis teise poole naas koos laagriga kuumalt peale.

Kolvisõrme saab kolvi seest lihtsamini sisse-välja, kui kolvi kuumutada, selleks sobib ka gaasipõleti. sõrmele saab jällegi külmaspreiga külma teha ning haamriga peksmise asemel lükkad lihtsalt pulgaga kolvisõrme välja.

Kogu see "jamamine" aitab ära hoida laagripesade ja liugpindade riknemise.

küsimus "teaduslikust  huvist" - kas parempoolne/siduripoolne karteripool on idee poolest  D5-st alates kuni D8-ni kõiges sama ?

[2715]

Väike kosmeetiline muudatus on sisselaskekanali peal olev ribi uuemal ja pronkspuks vanemal malmpuksi asemel.