Juhan Tuhk küsib...
#1
Siia teemasse võivad kõik teised ka oma kiirküsimusi kribada ja teadjamehed-experdid kiirvastuseid avaldada.

1. välkmõte: led prozektor...240 V sisse ja alaldist 27 V  alalist ledi peale. 
Kas peab alaldi väljundi, ledilt katkestama, kui toita led´i eraldi akult...24v?   ( Mis skeemiga on tehtud need alaldid?)  Sad
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#2
(20-01-2015, 23:39 PM)h2rra Kirjutas: Siia teemasse võivad kõik teised ka oma kiirküsimusi kribada ja teadjamehed-experdid kiirvastuseid avaldada.

1. välkmõte: led prozektor...240 V sisse ja alaldist 27 V  alalist ledi peale. 
Kas peab alaldi väljundi ledilt katkestama, kui toita led´i eraldi akult...24v?   ( Mis skeemiga on tehtud need alaldid?)  Sad

Kui alaldi on "seinas", siis hakkab ta akut laadima. Kui ei ole, ei juhtu midagi.
Kui pinge välja annab (24-V akult läheks ca 0,7 V maha), võib nii alaldi kui aku järele pärisuunas dioodi ühendada, siis toidab leede see, kelle pinge parasjagu kõrgem on ja mõlemad toiteallikad võivad pidevalt ühendatud olla.
Vasta
#3
 Kui dioodiks valida nn. schottky diood, saab pingekao vähemaks, ca 0.2V.
Vasta
#4
2. välkmõte...   tuulegeneraator. 
  Kui ehitada tuulegeneraatorile mast,  nii 17-20 meetri kõrgune metallkonstruktsioonis oma  talu maa peale. Mis amatkondades peab käima kummardamas expertide juures   ja palju võiks umbkaudu olla eelarve sellise masti  püstitamiseks...  noh nii suures plaanis?  
Kas 5000 € saab hakkama?
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#5
Sa pead riigile maksma tuule kasutamise eest.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#6
Tänase seisuga õnneks maksma ei pea enam tuule eest. Oli suht karm see maks, aga kehtis ainult siis kui EE otsas rippusid.

Kui kõrget ja kas tohid ehitada sõltub KOV-vist ja KOV-i ehitus tegelaste käest saad selle teada. Need tavaliselt kõigepealt satuvad paanikasse, siis kaovad ära, siis otsid nad uuesti üles ja siis nad ikka lõpuks läbi häda leiavad need asjad üles mis vaja.
Viimati oli minul siin sedasi, et kui on oma maapeal ja alla mingi mõõdu, mida enam ei mäleta, siis oli vaja ainult mingit visandit mille põhjal luba anti. Kukkumisraadiusesse ei tohtinud jääda võõrast maad.

Masti maksumus on väga suuresti seotud tuuliku suurusest. Umbes 20m mast kuni 2m diam.(hiina mõõtkavas 1,5kW) tuulikule tuleks kusagil 700€ kanti kui sa ostad kõik asjad poest. Selle hinna juures pisut ringi sebida, saab tegelikult veel sootsamaks aga eeldab et kätel on vähem kui 10 pöialt.
Kui aga tahad valmis masti osta, siis viimane pakkumine mille 3m tuulikule aiaviiteks uurisin oli 7000€ ilma paigalduse ja transpordita.
Isetehtud masti hind 3m tuulikule tuleb ikka tunduvalt odavam.

Kui omal metsa juhtub olema, siis saab sealt leida paraja palgi mis nii kõrgele ulatub ja on ka tükk raha kokku hoitud. Puitu tuleb aga hooldada hoolikalt.

Tuuliku läbimõõt mm  1200    1800   2400   3000   3600    4200

Veetoru                         48        60       60      73       89       101
tross                              3          4         6        6         8          8

Sellised andmed on H. Piggott-i raamtaus " Wind Turbine Recipe Book". Viimane 4200mm tuuliku toss on seepärast sama nagu väiksemal, et ta on pandud varem välja pöörama kui väiksemad ja seega ei ole jämedamat trossi vaja.

Kui jutt on suurematest tuulikutest, siis peab natuke arvutama.
Ja kui ilma tugi trossideta masti tahta, siis pean oma asjades veits tuhnima. Kusagil oli ka selle kohta andmed olema. Iseseisev mast eeldab suurt raskust oma vundamendiks.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#7
Eeee....et siis  KOV,  ehitusluba, kautusluba lennuamet, NATO peakorter...  tuleb ka vast müts pihus alandlikult  ametniku ees kummardamas käia  käia nagu meie esivanemad mõisniku juures?  ( Projekt ja selle kinnitamine eksperdi juures, tulenevalt ehitusseadusest. Võrkpalli platsi ehituseks on kah projekti tarvis, kuna võrgu posti kõrgus on mõned cm. kõrgem maksimumist, kus projekti pole tarvis).  Kas on nii?
  Eestimaine  EIFELI TORN oli ju ka iseehitatud ja ametnikud kohe tagajalgadel, et kuidas saab sündida kunstiteos nende silme all ja ilma nende teadmata.
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#8
(22-01-2015, 10:38 AM)h2rra Kirjutas: Võrkpalli platsi ehituseks on kah projekti tarvis, kuna võrgu posti kõrgus on mõned cm. kõrgem maksimumist, kus projekti pole tarvis).  Kas on nii?

Teemast välja küll,aga võrgu postid saab ju teleskoobil teha,alumine post lubatu piires ja siis pikendus välja ja ongi õige kõrgus võrgu jaoks?Lugedes tekkis lambist selline mõte
Vasta
#9
(22-01-2015, 16:00 PM)muska71 Kirjutas: Teemast välja küll,aga võrgu postid saab ju teleskoobil teha,alumine post lubatu piires ja siis pikendus välja ja ongi õige kõrgus võrgu jaoks?Lugedes tekkis lambist selline mõte
Ei ole teemast välja, olen kusagil Eestis näinud tuulikut, mis püstitatud veneaegse teleskoopmastiga korvtõstuki külge. Ei ole ehitis! Kole on küll nagu öö...
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#10
Enne maapinna mastitamist tasub välja uurida, et piirkonnas mõnd konna või midagi muud sellist ei ela.
Kui see tehtud, siis on vaja korrektset mittekuluvat joonist tuuliku läbimõõdu, masti kõrguse, laiuse ja väätide arvu ja paigutuse kohta.
Asendiplaani maatükil. Sammuti mittekuluval kujul. Ehk mingi väljatrükina, mitte hariliku pliiatsiga joonistatu.
Naabritelt kirjalik nõusolek. Naabrid peavad olema maaomanikud mitte mingid suvalised suvitajad.
Kirjalik nõusoleku taotlus. Selle leiab http://test.ehr.ee/v12.aspx?loc=01

Kõrguse nõusolekut on vaja lennuametilt, kui tuuliku laba tipu kõrgus läheb üle 24m, kui antud asukohas ei ole kehtestatud teisi norme.

EE tahab asja näpuga katsuma tulla kui tuulik on kuidagipidi seotud üldvõrguga. Kui süsteem täiesti eraldi, siis kooskõlastust ei ole vaja. Kooskõlastuse hinnast ei suutnud midagi teada saada ka siis kui oma asukoha näpuga kaardil ette näitasin. Hind pidi siis tulema kui juku ära käib.
Kui soovida võrku tagasi müüa on mikroliitumine(kuni 11kW) kohustuslik ja selle liitumise hinna saab ainult liitumispunkti omanik teada. Hind algas OI PLÄÄ tasandilt ja läks ainult suuremaks. Kui taha suurema võimsuega kui 11kW tootmist, siis on tegu juba väike tootjaga ja liitumis hind veel kõrgem.
Kui huvi, siis iga punkti omanik saab täita taotluse vormi selle poole kus on peal vajalikud andmed hinna välja selgitamiseks. Täpsemalt https://www.elektrilevi.ee/liitumine-mikrotootjale

Edu!
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#11
(22-01-2015, 21:16 PM)karvik Kirjutas: Enne maapinna mastitamist tasub välja uurida, et piirkonnas mõnd konna või midagi muud sellist ei ela.
...
Hind pidi siis tulema kui juku ära käib.
??? 
.gif   question.gif (Suurus: 5.63 KB / Tõmbamised: 508)
OK, konnast saan veel aru, igasugu käpalised teevad ka kibekiiresti sinna pesa, kuhu sa ehitada tahad.
Aga juku? Kas:
1. Juku-Kalle Raid?
2. Kummi-juku?
3. kohalik Juku nimeline parm, keda viina järele saadetakse?
4. Vihje, et tuleb ise viina järele minna, siis "õunte pealt vaadatakse"?
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#12
(22-01-2015, 21:54 PM)Basilio Kirjutas: 4. Vihje, et tuleb ise viina järele minna, siis "õunte pealt vaadatakse"?

Just just. Big Grin
EE on jah selline. Ega nad ei räägi enne hinnast kui asjatama hakkavad. Liitumisega sama teema. Ei olevat olemas miinimum olukordaa ja on ainult kohapõhine. Selle hinna välja segitamiseks peab ka kindlasti taotluse tegema. Kui niisma ütled, et elan seal ja olukord on selline, siis on vastus, et mee näeme jah seda siit arvutist, aga peab ikka avaldusi tegema ja muid asju, siis vaatame.
Ilmselgelt need numbrid väikesed ei ole. Kui võtta aluseks kasvõi see, et kui mul on krundil liitumiskilp koos vajalike asjadega olemas, siis 16A liitumine maksab 3600.- jurot.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#13
(22-01-2015, 10:38 AM)h2rra Kirjutas: Nutt ja hala paha riigi ja kurjalt maalt pärit ametnike üle...

Ma olen alati imestanud, mis takistab ehitamise plaani pidavat inimest minna KOV ehitusnõuniku jutule ja temalt otse küsida? Või käib küsimine kuidagipidi au pihta?

KOV korraldab oma territooriumil asju. Ka ehitamise asju. Ning igal juhul tuleb varem või hiljem oma toimetamistest aru anda. Kui enne küsida ja siis teha, on päris asjalike tegusid täitsa legaalselt ära tehtud. Cool
Kes enne ehitab ja siis asja uurima tulnud (reeglina küll saadetud) ametmehe inimkeha pimedaimasse nurka saadab, saab põhjusega menetletud. Kui satub olema vähe jäigema selgrooga ametnik tavapärase biskviidihiirekese asemel, siis saab sädemeid ja pikalt. Ajalehtedest loeme siis, kuidas kaks oinast sarved kokku panevad Toungue

Kui maatükk on nii suur, et püstipandud mast ei paista, siis pole ka kooskõlastuse saamine probleemiks. Kui see kellelegi just pinnuks silmas pole. Mida jällegi tuleb enne uurida... Big Grin  Sest ennetav tegevus on alati odavam, kui hilisem kahjude hüvitamine.

Tiheasusutusalal, kus väsimusest nõrkenud mast kolme naabri saunad lömastab, võib loa saamine väga keeruline olla. Ning siinkohal tunnistan, et naabri palvele säärast masti krundi piirile püstitada soovida vaataksin isegi väga kahtleval pilgul, kuniks ta mind ohutuses veenda suudab.

Üldiselt on tuuleenergia siiski lagedate alade (mida tiheasusutusaladel enamasti ei leidu Toungue ) privileeg.

Kui eelpool mainitud 24 meetri piir on kõikjal sama, siis metsade vahel tuuleelektrit toota tahtev inimene peab arvestama Lennuameti kooskõlastusega, kuna tiivik peab olema metsast kõrgemal. Ning meie metsad kipuvad ikka sinna 20 meetri kanti olema, tuult rikuvad aga pea kaks korda kõrgemal. Üleüldse on see tuule kvaliteet üks vägadema kahtlane asi.

http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvenerg...su_web.pdf
, alates lk. 24.
Vasta
#14
Vahepealsed tänud vastajatele... Samas, mis mind ajendas seda masti teemat kirjutama on  tekkinud laiskus ja vastikustunne töö vastu, mis pidi olema esimene tundemärk maksahaigusest  Big Grin 
 Nimelt, kuna tööd jääb järjest vähemaks ja üksi 2 masinaga tööd on üheaegselt raske teha, siis seisab jõude üks selline' GAZ 53 - AP-17

[Pilt: 32712273.jpg]
(Pilt laenatud netist)    tõstekõrgus...  korvi põhi ulatub 5 kordse paneelmaja  parapeti peale, kui seista maja kõrval  kandevõime vanematel mudelitel 300 kg uuematel 250 kg.  Korv on isoleeritud lbi keraamiliste isolaatorite  -1000 V
 Sõbrapoiss ehitas sellisega kivikatusega maja valmis  nullist kuni võtmed kätte  ( kivid sai katusel mõõtu lõigatud jäätmeid oli minimaalselt  ja seda tegi 1 mees.
 Gaz 52 bensiinimootoriga plunser pumbaga ja + käsipump ja reduktoritest käsitsi vändatav, kui mootor ei tööta- Selline liikuv- teisaldatav mast realiseerimisel  5000 €  '
 Kellel mõtteid, paluks lahkelt jagada 

Parimat  Juhan  Tuhk
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#15
(23-01-2015, 14:07 PM)h2rra Kirjutas: ...
 Kellel mõtteid, paluks lahkelt jagada 
...

Kui jätta veoauto veermikule, on tegu teisaldatava seadmega, mille pruukimine minu teadmist mööda nõuab kooskõlastamist vaid piiranguvööndites (eklektriliinid, teed, gaasitrassid). Ütlemist võib tekkida ka lennuväljade õhukoridorides või tiheasusutusalal, kui mast ulatab oma kinnistu piiridest välja kukkuma.

Iseasi, kui suurt tiivikut säärane üsna kerge alusega mast kanda suudab ilma kõhualust päikesele näitamata. Rolleyes  Palju atribuudi eluskaal on ja kas on teada masti kaal eraldi?
Vasta
#16
Pakun lambist,et selline mast ei kannata tuultki ära 5_6 m/s ,rääkimata tuulikust.Kui just mitte kinni siduda. Wink
Vasta
#17
(23-01-2015, 15:21 PM)v6sa Kirjutas: Iseasi, kui suurt tiivikut säärane üsna kerge alusega mast kanda suudab ilma kõhualust päikesele näitamata.
Siinkohal trossid jällegi abiks. Nimetagem need turvatrossideks, et asi ei hakkaks ehitiseks moonduma.  Wink Kui masti suhteline koledus välja jätta, siis on tegu väga praktilise asjaga. Saab tuuliku iga kell remondiks või enne orkaani tulekut alla lasta. Kui krunti piisavalt, et kõigele vaatamata külili kukkunud masin naabreid ja elektriliine ei ohusta, siis peaks igati OK olema.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#18
Tegeldes suts mudellennundusega valmistavad viimasel ajal peavalu droonikasutajad.Rohkem ikka sellised,et ostsin ja kohe põrutan taevasse.Sellest ka Lennuameti nõue,et enne lennutamist lennujaamade läheduses vaja taotleda luba.OK,see selleks,sihukesi vigureid lubatakse lennutada 500 jala kõrgusele.Milleks aga kodutuulikuehitajal Lennuameti luba vaja,kõrgused ikkagi suurusjärk teised. Rolleyes
Vasta
#19
Kogu tõstuki eluskaal on 6 tonni... sealt lahuta auto kaal ja  vastus käes.
 Kuna tegu on Nõukogude Liidu  toodanguga, siis sellised mehhanismid pidid tötama ka  teistes sõbralikes maades nagu  Fidel Castro juhtimisel või Tsuktsimaal külmas. Tegu on alusraamilt ja pöörderingilt kõva vene rauaga  Big Grin 
 Kunagi  90ńdate alguses, kui käisin  E-Katedraalis kursustel, sai küsitud, et kas sellised kummuli kah on kukkunud. Lektor kratsis kukalt ja ütles et tema küll ei mäleta, kui on vastavalt instruktsioonie paigaldatud ja autrigerid (käpad) kõva aluse peal... kuid purjuspeaga kraavi on neid sõidetud ikka.

Ps. Selle tõstukiga olen ehitanud tuttavale kaevu, 2 meertise läbimõõduga betoon rõngastest. Võtsin rõnga noole otsa, sõitsin peenarde vahel õigesse kohta ja paigaldasin rõnga kaevatud auku... ja niimoodi 3 korda järjest... peale seda hakkasid mansetid tasakesi läbi jooksma, aga mast on siiani ok. Mansette vahetades oli põhjuseks manseti põhja läbivad praod. Smile
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#20
(23-01-2015, 15:30 PM)linnuke Kirjutas: Pakun lambist,et selline mast ei kannata tuultki ära 5_6 m/s ,rääkimata tuulikust.Kui just mitte kinni siduda. Wink

Ega siis kogu aeg täis pikkust ei pea kasutama... vastavalt tuulele tõmbad lühemaks, või lükkad pikemaks.   Samas suur vahe on ju ka selles kas oled mereääres pesas, või metsade vahel...  Lendavad linnud peaksid tuultega hästi kursis olema, aga noh... mittelendavaid, kõndivaid- jooksvaid linde on kah looduses MEIE kõrval  Big Grin
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne