Juhan Tuhk küsib...
#41
Nuu selgus sai siis majja.
Tänan.
Tegin ka üles võtte,et ikka tühise jutuna ei näiks
[Pilt: 2388909511e0fb_t.jpg]
Ühel poolel õnnestus see pragu nii kokku viia,et ei paista eriti välja.Päris elus muidugi näeb paremini.
Kes oskab teeb ise,kes ise teha ei oska see õpetab,kes ei mõista kumbagi...see juhendab
Vasta
#42
Targema ehk oskavad asja toetada,  aga kas selle pliidiplaadi õlitamisega ei või olla mingi sarnane seos nagu ahjuroopide ilusaks tegemisel, et ajad kuumaks ja toiduõlitad paaril korral kordamööda, siis püsib ilus tume mõnda aega?
Ma isegi ei suuda meenutada, kas see ahjuroobi juttki tegelikus oli. Rolleyes
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#43
(24-01-2015, 19:00 PM)muska71 Kirjutas:
(23-01-2015, 22:28 PM)Veskioja Kirjutas: Tervitus.
Paar p.tagasi pooldus mu pioneer pliidi raud,plaat.Keevitasin kokku traatkeevitus CO.Hea kui kestaks vähemalt kütte perjoodi lõpuni.Kui siis uut sisse töötama hakkan,peaks teist õliga töötlema.Kuda see protsess kui selline käib ??? Cool

Uutpliidirauda soovitatakse sisse kütta nii-ca 5 cm liiva kiht pliidirauale ja 7-10 kütmistsüklit ehk küümaks kütta ja jahtub maha siis taas kuumaks kuni 7-10 korda.Sügise soetasin kalvise katelpliidi ja tegin nii siiani vähemalt plaat elus.

Kuidas on kasutatud pliidirauaga mis aastaid aia ääres seisnud? Kas sama protseduur? Smile
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#44
(24-01-2015, 22:07 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:
(24-01-2015, 19:00 PM)muska71 Kirjutas:
(23-01-2015, 22:28 PM)Veskioja Kirjutas: Tervitus.
Paar p.tagasi pooldus mu pioneer pliidi raud,plaat.Keevitasin kokku traatkeevitus CO.Hea kui kestaks vähemalt kütte perjoodi lõpuni.Kui siis uut sisse töötama hakkan,peaks teist õliga töötlema.Kuda see protsess kui selline käib ??? Cool

Uutpliidirauda soovitatakse sisse kütta nii-ca 5 cm liiva kiht pliidirauale ja 7-10 kütmistsüklit ehk küümaks kütta ja jahtub maha siis taas kuumaks kuni 7-10 korda.Sügise soetasin kalvise katelpliidi ja tegin nii siiani vähemalt plaat elus.

Kuidas on kasutatud pliidirauaga mis aastaid aia ääres seisnud? Kas sama protseduur? Smile
Pakun,et paha kindlasti ei tee.Mäletan SVT pliidiplaadid läksid usinalt puruks,tehti mingi uus vorm kus jublakaid oluliselt rohkem,aga kuidas nendega lood pole infot.
Õlitada mõistlik suvekodu pliidi metallosi enne talvepuhkusele minekut,et rooste ei läheks.Kui pliidiplaadi ära õlitad siis esimesel kütmisel ju köök õli suitsu täis ju või kuidas?
Vasta
#45
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...ht=ahjuuks

Ahjuukse keevitamisest juba oli juttu nimetatud teemas. Plaadiga on sul kehvemini kui minul, pragu jookseb kõrvale välja. Mul sai toestada sobivate "raskustega" ja kõva käsk sinna mitte paigutada esemeid. Ometi aeg-ajalt leian kõrbehaisu vastast töötlust - soola. Ajab plaadi rooste küll. Kuidas suhtvad targemad soola kasutamisse?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Инвалид информационной воины.
Vasta
#46
(25-01-2015, 00:05 AM)aavu Kirjutas: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...ht=ahjuuks

Ahjuukse keevitamisest juba oli juttu nimetatud teemas. Plaadiga on sul kehvemini kui minul, pragu jookseb kõrvale välja. Mul sai toestada sobivate "raskustega" ja kõva käsk sinna mitte paigutada esemeid. Ometi aeg-ajalt leian kõrbehaisu vastast töötlust - soola. Ajab plaadi rooste küll. Kuidas suhtvad targemad soola kasutamisse?

No seda soola loobitakse ka minu pliidile.... toimib. Andke aga minna.
Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#47
(24-01-2015, 22:15 PM)muska71 Kirjutas: Õlitada mõistlik suvekodu pliidi metallosi enne talvepuhkusele minekut,et rooste ei läheks.Kui pliidiplaadi ära õlitad siis esimesel kütmisel ju köök õli suitsu täis ju või kuidas?

Pidasin küll silmas seda, et mitte koguaeg õlitada, vaid mingis mälusopis pesitseb teadmine, et kui ahjuroop ajada parasjagu soojaks ja pista see toiduõlisse ning teha seda paar kolm korda, siis omandab ta sellise mõnusa musta pealiskatte, mis ei lase tal väga kiiresti rooste minna ja näeb hea välja.
Kas kas sama taktika pliidiraual kehtib ja kas see ahjuroobi lugugi vettpidav on ei tea. Kuna teema on "küsida võib kõike" siis ehk keegi teab sellest ahjuroobistki pajatada?
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#48
Ise küsin, ise vastan.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid319246
Siit on see ahjuroobi lugu vist pärit.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#49
Tõstatan ka ühe autoelektri teemalise küsimuse. Nimelt sai 2002 aasta Ford Focusel vahetatud tagaluuk, ja tekkis anomaalia, kus tagaklaasi soojenduse sisse lülitamisel hakkavad põlema pidurituled. Klaas koos soojendusega siis luugi küljes ja tagatuled on eraldi auto küljes, ehk siis tulede juhtmeid pole lahti võetud. Esimese mõte on, et miski probleem massiga. Mida targemad arvavad?
Vasta
#50
Lisatuli on ju luugi küljes. Ega luugi juhtmekimbus miskit jama ole?
Vasta
#51
(27-01-2015, 14:07 PM)Suprudko Kirjutas:  Esimese mõte on, et miski probleem massiga. Mida targemad arvavad?
Puusalt lastes pakuks sama. Kontrollida on lihtne - pane luugile korralik mass ntx krokodill-otstega juhtmega või keera kasvõi otsad kruvide alla ja proovi. Enne veendu et võtad massi ikka sealt, kus seda on. Tänapäeva plastautodel pole see alati nii lihtne ülesanne kui tundub. Kui anomaalia kaob ära, otsi viga sealt edasi, kuhu sa ta ise tegid!  Wink
Tõenäoliselt saab soojendus massi läbi tulede, mis omakorda saavad massi kurat teab kustkaudu, ja ise soojendus ei tööta, sest tulede takistus on oluliselt suurem. Võid pakkuda massi ka soojenduse vastavale otsale. Enne tee kindlaks, kumb soojenduse ots on toide ja kumb mass, muidu saad ema meenutades kaitset vahetada.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#52
Ai kurja, see lisatuli jäi omal täitsa kahe silma vahele. Ilmselt viga ongi siiski seal luugisiseses juhtmekimbus.
Pole küll 100% kindel, aga soojendus tundus töötavat, paari minutiga tõmbas udusel klaasil ikka triibud sisse.
Eks nädalavahetusel asun asja uuesti uurima. Tänud kaasa mõtlemast
Vasta
#53
(27-01-2015, 16:59 PM)Suprudko Kirjutas: Ai kurja, see lisatuli jäi omal täitsa kahe silma vahele. Ilmselt viga ongi siiski seal luugisiseses juhtmekimbus.
Pole küll 100% kindel, aga soojendus tundus töötavat, paari minutiga tõmbas udusel klaasil ikka triibud sisse.
Kui soojendus töötab, siis pigem jah, pistikud veits sassi läinud vms.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#54
Miks???
Kärbes lendab jala peale... ajan minema... kohe jälle tagasi täpselt sama koha peale ja nii lõpmata palju kordi, kuni kinni püüan ja laiaks litsun, või ämblikule võrgu sisse närida viskan.
(Jalad ja muu keha on puhas ja sitane ei ole)  Kuidas ta teab täpselt sama koha peale lennata???
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#55
Diagnostikakärbes? Ega see koht ei valuta, sügele? Edasi mõtle ise, tark poiss!
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#56
näiteks temperatuurierinevus.
ma pole pädev kärbeste alal, aga äkitse ta "näeb" ka infrapuna ja selle koha toon meeldib..

või siis külastas sama kohta varem näiteks potentsiaalne väljavalitu või hoopis konkurent ja kärblase nina ehk on oluliselt teravam kui sul endal?
Vasta
#57
(24-07-2015, 15:23 PM)h2rra Kirjutas: Miks???
Kärbes lendab jala peale... ajan minema... kohe jälle tagasi täpselt sama koha peale ja nii lõpmata palju kordi, kuni kinni püüan ja laiaks litsun, või ämblikule võrgu sisse närida viskan.
(Jalad ja muu keha on puhas ja sitane ei ole)  Kuidas ta teab täpselt sama koha peale lennata???
Mõni marraskil koht või paranev kriim ehk? Või sünnimärk? Mingi kude laguneb kusagil, kasvõi imevähe ja tema nina tunneb ära.
Ega me seda arvagi, et lugupeetud kaasfoorumlane virtsapütis sukeldumas käib ja "pidurdusjäljega" pükse kannab!  Big Grin
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#58
(02-10-2016, 00:48 AM)Veskioja Kirjutas:
(24-01-2015, 20:57 PM)Veskioja Kirjutas: Nuu selgus sai siis majja.
Tänan.
Tegin ka üles võtte,et ikka tühise jutuna ei näiks  
[Pilt: 2388909511e0fb_t.jpg]
Ühel poolel õnnestus see pragu nii kokku viia,et ei paista eriti välja.Päris elus muidugi näeb paremini.

See kenaste vastu pidanud... ei juhtu sellega enam miskit  Sad
Kui el.keevitus olemas ,svaisi kokku,malmielektroode müüakse ka ühekaupa
Vasta
#59
(02-10-2016, 01:04 AM)linnuke Kirjutas: Kui el.keevitus olemas ,svaisi kokku,malmielektroode müüakse ka ühekaupa
On sul selline asi ka õnnestunud? Küsin sellepärast, et endal aastatetagune ebaõnnestunud "kondoomilappimine" selja taga. Sai raud enne soojaks lastud nagu soovitatakse jne. Korraks justkui jäi kokku, aga jahtudes tõmbas servadest tükikesi välja ja kargas lahti tagasi. Selle peale ütles keevitaja, et malm nii hõredaks põlenud, et pole teha midagi.
Ah jaa, keevitatud sai roostevaba jaoks mõeldud elektroodiga, mis pidi müüja jutu järgi malmile paremini sobima kui malmi enda elektrood. Pärast mõtlesin, et äkki ta ajas mulle niisama kärbseid pähe. Ma keevitamise saladustega väga kursis ei ole, keevitamises olen iseõppinud pühapäeva-plätsija ja vastutusrikkamad asjad usaldan kogenud mehele.  Rolleyes
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#60
Malmi jaoks olemas vaskelektroodid.Aga oluline ikka ettesoojendamine ja aeglane jahtumine.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne